2-07-3494/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3494 Tsiviilasi TL (NLV kaudu) avaldus JS’ele eestkoste määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL (NLV Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja HJ Asjast puudutatud isik BV(isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isik JS (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps JS (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat TMH Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud 23. mai 2007. a. Avaldaja esindaja HJ Puudutatud isik BV Puudutatud isik JS Puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat TMH RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linna avaldus. 2. Määrata JS’e (isikukood XXX) eestkostjaks BV(isikukood XXX) kuni JS’e täisealiseks saamiseni s.o 04.11.2017.a. 3. BV’il tagada JS’e ülalpidamine ja järelevalve. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Tallinna Linna kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Esitatud asjaolud 26.01.2007 esitas Tallinna Linn (NLV kaudu) avalduse JS’ele esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks. 29.01.2007.a. määras kohus JS’e ajutiseks eestkostjaks B V ’i.

2 22.03.2007.a. esitas Tallinna Linn (NLV kaudu) avalduse JS’ele eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on JS raske puudega laps, kelle vanemad on JS ning RV(kes suri XXX). JS on JS’e ainus laps, BV on RV’i laps. JS on olnud alates XXX ametlikult töötu või töötanud mitteametlikult juhutöödel. JS’el on alkoholiprobleemid ning ta satub tihti vägivalla ohvriks. JS on korduvalt näidanud üles võimetust enda ning oma puudega lapse JS’e sotsiaalja majanduslike probleemide lahendamisel. Samuti on JS mitme korral kadunud nädalaks või kauemaks, jättes lapse BV’i hoolde. Alates XX on J ja JS’e rahaliste kohustuste arvepidamisega tegelenud BV, kes käesoleva ajani tasub kõik JS’e arved. BV tasub S pere arveid enamasti JS’e lapsetoetuse, toitjakaotuspensioni ning puudega inimese sotsiaaltoetuse arvelt, mis laekuvad JS’e nimele postkontorisse. Tulenevalt JS’e alkoholi tarbimisest ja alkoholi tarvitamise perioodidel vanema kohustuste mittetäitmisest ning vajadusest kindlustada järjepidevalt riiklike toetuste jõudmine JS’eni, andis N L V 19.12.2006 välja linnaosa vanema korralduse JS’e peretoetuse vormistamiseks BV’i nimele. JS vaimne areng ei ole psühholoogi hinnangul vanusele vastav, probleeme valmistab eelkõige kõne areng, tähelepanu koondumine ning eneseteenindamiseoskuste omandamine. Rehabilitatsiooniplaanis on välja toodud JS’e peamise probleemid: kõne arengus mahajäämine, käelise tegevuse kohmakus, üldine kohmakus liikumisel, püsimatu käitumine, nägemise langus ning söömisprobleemid. Eelnevast tulenevalt vajab JS regulaarset arendamist, arstlikku järelevalvet ning hoolitsust. Võttes aluseks JS’e sotsiaalseid toimetuleku probleeme ning alkoholi tarbimist, leiab avaldaja, et JS ei suuda tagada JS’ele eluks ja eakohaks ning puudest tingitud erivajadustest lähtuvat järjepidevat hoolitsust ning vajab selleks pidevalt kõrvalabi ning järelevalvet. BV’il on sotsiaaltöö haridus ning ta töötab alates 2006.a. septembrikuust sotsiaaltöötajana AKs, tegeledes igapäevaselt puuetega inimestega. Lastekaitsetöötaja hinnangul on BV korduvalt tõestanud oma tahet ning võimet hoolitseda oma puudega poolvenna JS’e eest, samuti on BV’il olemas vajalikud oskused ja vastutustunne. BV’il on oma poolvenna Jürgeniga lähedane suhe. Peale ema surma XXX on J eest tihti hoolitsenud BV. BV’i ja JS’e omavaheline läbisaamine on hea ning BV’i eestkostjaks määramisel on JS’ele tagatud regulaarne kontakt ning suhtlemine isaga. Alates 29.01.2007.a. Harju Maakohtu poolt BV’i määramisest JS’e ajutiseks eestkostjaks, ei ole JS’e toimetulekus ning eluviisides toimunud muutusi. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja määrata alaealise JS’e eestkostjaks BV kuni JS’e täisealiseks saamiseni s.o XXX

Alaealise lapse JS’e määratud korras esindaja seisukoht Määratud esindaja arvates on BVsobiv isik J eestkostja ülesandeid täitma. BV töötab XXXX ja tal on kogemused puuetega inimeste rehabilitatsioonitöös, mis J edaspidise elu korraldamisel osutuvad asjakohaseks ja vajalikuks. Määratud korras esindaja leiab, et arvestades J erivajadusi ja elukorraldust on J üle eestkoste seadmine vajalik. Määratud esindaja arvates tuleb TL avaldus rahuldada ning määrata JS’ele eestkostjaks tema poolõde BV.

Toimikus on BV’i nõusolek hakata JS’e eestkostjaks ning JS’e nõusolek, et BVmääratakse JS’e eestkostjaks.

Kohtu põhjendused

23.05.2007 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja palub määrata JS’e eestkostjaks BVkuni JS’e täisealiseks saamiseni. Puudutatud isik BV, JS ning alaealise lapse määratud korras esindaja toetasid avaldust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust

3 hoolitsusest. Alaealine JS on raske puudega laps. Tema ema RVon surnud 01.06.2006.a. ning JS’e isal JS’el on sotsiaalseid toimetuleku probleemid ning probleemid alkoholi tarbimisega. Seega on alaealisele JS’ele eestkostja määramine vajalik. PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud Tallinna Linn, kes on teinud ettepaneku BV’i JS’e eestkostjaks määramiseks. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. BV’il on sotsiaaltöö haridus ning ta töötab alates XXX sotsiaaltöötajana XXX, tegeledes igapäevaselt puuetega inimestega. BVkorduvalt tõestanud oma tahet ning võimet hoolitseda oma puudega poolvenna JS’e eest, samuti on BV’il olemas vajalikud oskused ja vastutustunne. BV’il on oma poolvenna Jürgeniga lähedane suhe. Kohus leiab, et BVon võimeline eestkostja kohustusi täitma. PKS § 97 lg 1 kohaselt eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Sama § lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. TsMS § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Lähtudes eeltoodust tuleb Tallinna Linna (NLV Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) avaldus rahuldada ja määrata alates käesoleva määruse tegemisest JS’e eestkostjaks BVkuni JS’e täisealiseks saamiseni s.o 04.11.2017.a.. BV’il tuleb tagada JS’e ülalpidamine ja järelevalve.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna Linna kanda.

Taimi Kollom Kohtunik