2-07-9670/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9670 Tsiviilasi AS hagi AK(endine nimi H) vastu 2811,32 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS (registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja RR (XXX) Kostja AK(endine nimi H) (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Jätta AS hagi AK(endine nimi H) vastu võlgnevuse 2811,31 (kaks tuhat kaheksasada üksteist krooni ja 31 senti) krooni saamiseks rahuldamata.

Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta AS kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue AS esitas 08.03.2007.a. kohtule hagi AK(endine nimi H) vastu 2811,31 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjka . liitumislepiongu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr XXX, XXX ja XXX kokku summas 1453,85 krooni. Kostja ei ole käesoleva hetkeni põhivõlga tasunud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007.a. Kostja on olnud viivituses 2471 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 17 371,13 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtalsi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1405,16 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks põhvõlg 1406,16 krooni, viivised 1405,16 krooni, kokku 2811,32 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on aegunud.

2

Maakohtu otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud võlgnevuse aluseks olev sõlmitud liitumisleping nr XXX. Samuti on hagiavaldusele lisatud arve nr XXX summas 891,60 krooni, 29.02.2000.a. arve nr XXX summas 514,60 krooni ja 31.03.2000.a. arve nr XXX summas 47,65 krooni. Viimase arve makse laekumise tähtaeg oli 20.04.2000.a. Võlgnevuse summa muutus sissenõutavaks 21. aprilll 2000.a. Hagi esitati 08. märts 2007.a. Kostja palus kohtul kohaldada aegumist.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg. 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise alusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg. 2 järgi kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestades TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.04.2000.a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 08.03.2007.a..

Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. TsÜS § 146 lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Taimi Kollom Kohtunik