2-07-11399/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2007.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-11399 Tsiviilasi Oü avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

16. mai 2007. a Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: OÜ (reg kood XXX asuk XXX); Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige ST (IK XXX eluk XXX) ja juhatuse liige VA (IK XXX eluk XXX); Ajutine pankrotihaldur: OE (IK XXXasuk XXX).

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja OÜ (reg kood 10787933) pankrot 04. juunil 2007. a kell 14.00.

3. Nimetada OÜ pankrotihalduriks OE(asuk XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku ajaks 20. juuni 2007. a algusega kell

16.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 317.

5. Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada OÜ endist juhatuse liiget VA’d (IK XXX) ja juhatuse liiget ST’t (IK XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 20. juuni 2007. a kell 15.45. Kui VA ja ST vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus neid trahvida.

8. Määrata ajutisele pankrotihaldurile OE’ile tasuks 13 600 (kolmteist tuhat kuussada) krooni ning hüvitis vajalike kulude katteks 1 700 (üks tuhat seitsesada) krooni pankrotivara arvelt.

9. Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teha kohtuotsus teatavaks Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldus Kohtule 26.03.2007. a esitatud avalduse kohaselt on äriühingu tegevusalaks pagari-, kondiitrija kulinaartoodete valmistamine. 22.03.2007. a seisuga on osaühingu koguvõlgnevus kreeditoride ees ligikaudu 1 000 000 krooni. Osaühing ei suuda nõudeid rahuldada, tegemist on püsiva maksejõuetusega. Maksejõuetuse põhjustas suurima kliendi AS (90% käibest) lahkumine 01.03.2007. a.

Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik on esitanud bilansi seisuga 28.02.2007.a. Antud bilansi kohaselt on võlgnikul:

- XXXXXXXXXXXXX

Ajutise halduri hinnangul kajastab bilanss ebaõigelt võlgniku varade reaalset seisu. Mitmesugused nõuded kajastavad arveldustena aktsionäridega nõuet üle 1 milj kr, kuid tegelikult on ainuosanikul nõue võlgniku vastu 4,8 milj kr. Laojääk on reaalselt oluliselt väiksem kui bilansis. Nõuded ostjate vastu ei ole kogu ulatuses tõenäoliselt laekuvad. Enamuse põhivarast moodustab liisitud vara, mis tuleb AS-ile tagastada, kuna viimane on lõpetanud liisinglepingu.

2006. aasta majandusaasta aruannet võlgnik veel koostanud ei ole. 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2005.a. seisuga järgmised varad: XXXXXXXXXXXXXXXXXX Võlgniku vara koosnes enamuses AS-lt renditud tootmisseadmetest. Liisingvara väärtuseks hinnati 01.02.2005.a. liisinguandja poolt 972 500 kr. AS on liisinglepingu ülesöelnud ja tänaseks on seadmete valdus liisinguandjale üle antud.

Võlgniku esindaja esitatud varanimekirja kohaselt kuuluvad võlgnikule veel erinevad küpsetusnõudja tarvikud, kontori mööbel ja arvutid. Samuti on võlgniku raamatupidamises kajastatud puidutöötlemisseadmed (treipink, höövelpink jm seadmed), mis võlgniku endise omaniku sõnul asuvad Haapsalus.

3.2. Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr XXX Sampo pangas, mille saldo XXX seisuga on 1063,68 krooni; 2) arvelduskonto nr XXX Hansapangas, mille saldo XXX seisuga on 45 029,62 krooni; 3) arvelduskonto nr XXX Nordea pangas, mille saldo seisuga XXX. on -1009,95 krooni; 4) arvelduskonto nr XXX Nordea pangas, mille saldo seisuga XXX. on -27,52 EUR-i; 5) arvelduskonto nr XXXNordea pangas, mille saldo seisuga XXX on 0,00 SEK-i; 6) arvelduskonto nr XXXNordea pangas, mille saldo seisuga XXX on 0,00 GBP-i.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Ehitisregistri ja elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on sõlmitud AS-iga

liisinguleping nr XXX millega võlgnik liisis suurköögi seadmeid. Käesolevaks ajaks on leping AS poolt lõpetatud. Võlgniku vara koosneb peamiselt erinevatest nõuetest, millede sissenõudmise võimalused peavad selguma edasises pankrotimenetluses. Võlgniku majandustegevuses kasutatud peamise vara moodustasid liisinguandjale kuulunud köögiseadmed, mis kuuluvad liisinguandjale tagastamisele. Võlgniku enda vara moodustavad väheväärtuslikud köögitarbed, arvutid ja mööbel. Ajutise haldurina hindan võlgniku vara väärtuseks kokku ca 300 000 krooni.

Võlgniku 28.02.2007.a. bilansi kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused:

- XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Võlgniku peamine võlausaldaja on ainuosanik SIA , kes on võlgniku andnud laenu 299 500 eurot (4 686 156 kr). Nõudele lisanduvad kõrvalkohustused. Muudest võlausaldajatest omavad suurimaid nõudeid: OÜ 202 500 krooni (üürivõlgnevus) AS

135 919,15 krooni OÜ

129 249,53 krooni OÜ 126 283,41 krooni Maksuja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul seisuga XXX maksuvõlgnevus summas 89 290 krooni, millest põhivõlg on 87 843 krooni ja intressid 1447 krooni. Seega on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 9 000 000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad mitmekordselt varasid. Võlgniku tegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad ka vahendid ja kliendid tegevuse taasalustamiseks. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt on võlgnikul olnud väga suured tegevuskulud, mille tõttu on võlgniku tegevus tootnud pidevalt kahjumit. Samuti on maksejõuetuse tekkimise üks põhilisi põhjuseid majandustegevuse liiga suures osas sidumine ühe tellijaga. Müük AS-le moodustas võlgniku käibest ca 90 %. Lepingu lõppedes ei suutnud võlgnik majandustegevus ümber korraldada. Ajutise halduri esialgselt hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse täpsemad põhjused peavad selguma edasises pankrotimenetluses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi praegu tuvastanud ei ole.

Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Mõned raamatupidamisdokumendid on esitamata põhjusel, et puudus ligipääs raamatupidamisprogrammile. Äriühing lõpetas tegevuse 20.03.2007. a. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus OEi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses ca 300 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kogusummas

9 000 000 krooni.

Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on suuremad kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

Ajutine pankrotihaldur OE on esitanud tasunõude 17 töötunni eest kokku summas 13 600 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks vajalike kulutuste eest brutosumma 15 300 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel.

Karin Sonntak Kohtunik