2-05-2077/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-05-2077

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Püssi linna hagi rahuldada.

2. Välja mõista A A (isikukood xxx, elukoht: xxx) Püssi linna (registrikood: 75008440, Viru 3, 43222 Püssi linn) kasuks võlgnevus 16 316 (kuusteist tuhat kolmsada kuusteist) krooni 59 senti, kohtukulud 1 400.- (üks tuhat nelisada) krooni ning kohtuvälised kulud summas 236.- (kakssada kolmkümmend kuus) krooni.

3. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult Kohtuasja number 2-05-2077 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Püssi linna hagi A A vastu 14 425,70 krooni võlgnevuse ja 1 890,89 krooni viivise, kokku 16 316,59 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

21 .mai 2007.a. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Püssi linn (RK: xxx, Viru 3, 43222 Püssi)

Bellum Õigusabi OÜ (RK: xxx, asukoht Sompa 3, 41533 Jõhvi)

A A (IK xxx, elukoht: xxx)

teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

24. mail 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt omandas kostja 29.05.2002.a, kinkelepingu alusel kolmetoalise korteri asukohaga xxx. Vastavalt Püssi Linnavolikogu 23.03.2004.a otsusele nr. 87 on korter asukohaga xxx, tunnistatud peremehetuks. Seega, alates 29.05.2002 kuni 23.03.2004 oli kostja eluruumi asukohaga xxxx, õiguspärase omanikuga. Kostja on jätnud tasumata korteri hooldamisega seotud kommunaalteenuste eest ja kostjal on seisuga aprill 2004.a. tekkinud põhivõlgnevus summas 14 425,70 krooni ja viivise võlgnevus 1 890,89 krooni, kokku summas 16 316,59 krooni.

Hageja palub vastavalt Eluruumide erastamise seaduse § 15, KOS § 13, TsMS § 4 ja VÕS § 76, § 94, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 16 316,59 krooni, riigilõiv 1 400.- krooni, õigusabi eest 236.- krooni.

ASJA KÄIK Maakohus saatis 23. augustil 2005.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama ühe kuu jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte 30. augustil 2006.a. isiklikult, mis leiab kinnitamist allkirjaga.

05.09.2005.a. ja 06.03.2007 esitatud vastustes tunnistas kostja hagi täielikult. Kostja teatel oli ta teavitanud Püssi Linnavalitsust sellest, et viibib kinnipidamiskohas ja tal ei ole võimalust korteri teenustasude eest maksta. Kostja väitel tegi ta hagejale ettepaneku võtta tema korter asukohaga xxx, võlgnevuse katteks.

KOHTUISTUNG

21. mai 2007. aasta kohtuistungile hageja ja kostja ei ilmunud. Kohtukutsed on pooled kätte saanud, nende mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: 29.05.2002.a. korteri kinkelepinguga (tl.6), Püssi Linnavolikogu 23.04.2004.a otsusega nr. 87 (tl.9), Püssi Linnavalitsuse poolt esitatud üüriarvestustega (tl. 10-12), kostja 01.09.2005 ja 06.03.2007.a. vastustega (tl. 40, 47).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Korteriomandi seaduse § 13 sätteid, vastavalt millele on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse § 76 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmiseks vastuvõetud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 408 p 1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjale asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Kohtukutse on kostja kätte saanud isiklikult 05.03.2007, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Hageja esindaja on kohtukutse kätte saanud 28.02.2007, hageja esindaja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole teada. TsMS § 199 lg 1 p 3 ja p 4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et pooled, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et A A, olles ajavahemikul 29.05.2002 kuni 23.03.2004 korteri, asukohaga xxx, omanik 29.05.2002.a. sõlmitud kinkelepingu alusel, on kohustatud kandma nimetatud korteri kommunaalteenuste kulusid.

MENETLUSKULUD Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 1 400.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv ja õigusabi eest 236.- krooni.

Hagi on esitatud kohtule 24. mail 2005. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 1 400.- krooni ning kohtuvälised kulud 236.- krooni.

Johannes Külaots Kohtunik