3-06-1036/13 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1036 Haldusasi Siim Trummi kaebus Kaitseväeteenistuse komisjoni kohustamiseks avaldust uuesti läbi vaatama Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Siim Trummi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Siim Trumm, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja Kaitseväeteenistuse komisjon, esindaja Pille Aver Kaasatud isik Kaitseressursside Amet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Siim Trummi apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsus menetluskulude jagamise osas ja teha selles osas uus otsus. 3. Mõista Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjonilt Siim Trummi kasuks välja menetluskulu 10 710 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

3-06-1036

2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti 20.veebruari 2006 otsuse nr 9-4.2/3575 kohaselt kutsuti Siim Trumm ajateenistusse 3.juulil 2006. Siim Trumm esitas 24.märtsil 2006 kaitseväeteenistuse komisjonile avalduse, milles taotles ajateenistusse kutsumisel erandkorras ajapikenduse saamist seoses õpingutega Nottinghami Ülikoolis kuni 1.juulini 2007. Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni 24.aprilli 2006 otsusega nr 27 jäeti taotlus rahuldamata.

2. Siim Trumm esitas 26.mail 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti kaitseväeteenistuse komisjoni 24.aprilli 2006 otsus nr 27 tühistada ja kohustada komisjoni kaebaja taotlust ajapikenduse saamiseks läbi vaatama.

3. Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsusega rahuldati Siim Trummi kaebus ning kaitseväeteenistuse komisjoni kohustati Siim Trummi 24.märtsi 2006 avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja taotluse kohtukulude vastustajalt väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja kulu kandmist tõendavatena on kohtule esitatud Advokaadibüroo Küllike Namm 11.oktoobri 2006 arve nr 6364 ja 6.juuni 2006 arve nr 6204 ning nende arvete tasumist kinnitav 11.oktoobri 2006 maksekorralduse nr 35 ärakiri ja väljavõte advokaadibüroo kontost; 2) nii maksekorraldusel kui pangakonto väljavõttel on arve tasujana märgitud K. Trumm. Kohtule ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid kohtukulu kandmist kaebuse esitaja poolt. Seega jääb taotlus kantud kohtukulu nõudes rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Siim Trummi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada kohtukulude jagamise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 10 620 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Samuti paluti jätta apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) õigusabikulud on reaalselt kantud ja need kulutused on põhjendatud; 2) Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-28-03 on selgitatud, et HKMS ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev menetlusosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Riigikohus leidis, et õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtub, et tasutud on kaebuse koostamise, konsultatsioonide ja esinduse eest Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-06-1036, kaebuse esitamisel maksti riigilõiv. Arved on esitatud Siim Trummile ning need tasus tema isa K. Trumm, sest kaebaja viibis arvete tasumise ajal välismaal. Dokumentidest nähtub selgelt, et tasuti kaebajat esindavale advokaadibüroole selles haldusasjas. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus põhjendamatult kohtukulud, sealhulgas riigilõivu, vastustajalt välja mõistmata.

3-06-1036

3(5) 5. Vastustaja kirjalikus vastuses leiti, et menetluskulude hüvitamise nõue on õigustatud riigilõivu ja teatud ulatuses õigusabikulude vastustaja kanda võtmise osas. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vaidluse tagasihoidlikku keerukust ja mahtu arvestades on õigusabikulu ilmselt üle paisutatud.

6. Kaasatud isiku kirjalikus vastuses leiti, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväited: 1) kuni 1.septembrini 2006 kehtinud HKMS § 93 lõikes 1 sõnaselgelt sätestatu, mille kohaselt mõistetakse poolele välja vaid tema poolt kantud kohtukulud, kehtib põhimõttena ka HKMS praeguses redaktsioonis; 2) kaebaja on Riigikohtu otsust nr 3-3-1-28-03 mõistnud ekslikult. Nimetatud otsuse kohaselt on oluline, et kolmas isik on õigustatud ja kohustatud kaebaja eest tasuma õigusabikulusid, kui see on kaebaja ja kolmanda isiku vahel vastavalt kokku lepitud ning kaebajal on hiljem kohustus kulude kandmine kolmandale isikule hüvitada. Viidatud otsuse p 9 kohaselt peab kohtus olema tuvastatud menetlusosalise kohustus hüvitada kolmandale isikule kantud menetluskulud. Sellist võlasuhet tõendavat dokumenti ei ole kaebaja kohtule esitanud.

7. Kirjalikus menetluses täiendavate avalduste ja seisukohtadena teatasid menetlusosalised ringkonnakohtule järgmist. Kaasatud isik palus haldusasja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kaasatud isiku arvates on asja menetlemine ringkonnakohtus välistatud, sest käesolevaks hetkeks jõustunud Tallinna Halduskohtu 9.märtsi 2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-232 on kinnitatud kompromiss, mille p 1.6 kohaselt pidi kaebaja loobuma Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsuse haldusasjas nr 3-06-1036 edasikaebamisest Tallinna Ringkonnakohtus. Vastustaja kordas apellatsioonkaebuse vastuses juba esitatud seisukohti ja täpsustas, et mõistlik hüvitatav õigusabikulu ei tohiks ületada poolt nõutavast summast. Kaebuse esitaja kinnitas apellatsioonkaebuse juurde jäämist ning selgitas, et vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele oli apellatsioonkaebusest loobumise tingimuseks käesoleva asja menetluskuludest poole hüvitamine, mida vastustaja ei ole teinud. Kaebaja peab oma apellatsioonkaebust põhjendatuks ja palub selle rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Kaasatud isik Kaitseressursside Amet on avaldanud seisukoha, et asja edasine menetlemine ringkonnakohtus on välistatud ning haldusasja menetlus tuleks käesolevas asjas lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust käesoleva haldusasja menetluse ega ka apellatsioonimenetluse lõpetamiseks.

Tallinna Halduskohus on 9.märtsi 2007 määrusega kinnitanud kompromissi ja lõpetanud HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel menetluse haldusasjas nr 3-07-232, milles Siim Trumm taotles kaitseväeteenistuse komisjoni 22.detsembri 2006 otsuse nr 153 tühistamist ja taotluse läbivaatamiseks kohustamist. Muuhulgas on nimetatud kompromissi üheks tingimuseks, et kaebaja loobub käesolevas haldusasjas nr 3-06-1036 apelleeritud kohtuotsuse edasikaebamisest. Asjaolu, et Tallinna Halduskohus on samade menetlusosaliste ringiga teises

3-06-1036

4(5) haldusasjas kinnitanud kompromissi, ei ole käesoleva haldusasja menetluse lõpetamise aluseks. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised vaidluse lahendamiseks kohtule kompromissi kinnitamiseks esitanud. Ka ei ole apellant esitanud ringkonnakohtule avaldust apellatsioonkaebusest loobumiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebus läbi vaadata.

II

9. Apellatsioonimenetluses puudutab vaidlus esimese astme halduskohtus toimunud kohtumenetlusega seonduvate kulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja Siim Trummi kasuks. Vaidlust ei ole kulude seotuse üle käesoleva haldusasjaga ega ka selle üle, et kulud on kantud, kuid esimese astme kohus on jätnud kulude vastustajalt väljamõistmise taotluse rahuldamata põhjendusega, et dokumentidest ei nähtu kulu kandmine kaebaja poolt. Poolte vahel on vaidlus õigusabi suuruse põhjendatuse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on Siim Trummi apellatsioonkaebus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Halduskohtu otsus tuleb menetluskulude jagamise osas tühistada ja menetluskulud kaebaja kasuks välja mõista.

10. Kohtumenetlusõiguse üldise põhimõtte kohaselt tuleb menetlusele rakendada selle läbiviimise ajal kehtivat regulatsiooni, kui seadus ei näe ette teisiti. Seega tuleb menetluskulude jagamisel lähtuda alates 1.septembrist 2006 kehtivast regulatsioonist. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium oma 19.aprilli 2007 otsuses nr 3-3-1-12-07 (p 21), jagades apellatsioonimenetluse kulusid asjas, milles apellatsioonimenetlus algas ja kulud kanti valdavalt enne 1.septembrit 2006, kuid apellatsioonikohtu otsus tehti pärast 1.septembrit 2006, mil kehtis HKMS uus regulatsioon. Käesolevas asjas apelleeritav kohtuotsus on tehtud 1.novembril 2006, seega ajal, mil HKMS kehtis 1.septembrist 2006 jõustunud redaktsioonis. Halduskohus on menetluskulude jagamisel tuginenud HKMS õigele redaktsioonile ning õigesti viidanud kohtukulude jagamisel HKMS § 92 lõikele 1, kuid on teinud kuludokumentide põhjal ebaõige järelduse, et vastustaja, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, ei pea menetluskulusid kandma.

11. Ehkki menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 17.aprilli 2003 otsuses nr 3-3-1-28-03 on tõlgendatud kohtukulude jagamist puudutavaid HKMS sätteid, mis käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu, nõustub ringkonnakohus menetlusosalistega, et kõnealuses lahendis toodud seisukohad on aktuaalsed jätkuvalt. Nii nagu HKMS tollane redaktsioon, ei näe ka kehtiv redaktsioon otsesõnu ette, kas olukorras, kus õigusabi eest on tasunud mitte protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel, tuleb menetluskulu menetlusosalise kasuks välja mõista või mitte. HKMS kehtivas redaktsioonis puudub küll kuni 1.septembrini 2006 sisaldunud sättega analoogiline säte – HKMS § 93 lõike 1 kohaselt kuulusid poolele väljamõistmisele tema poolt kantud kohtukulud, kuid HKMS § 92 lõikes 8 kasutatakse jätkuvalt väljendit „menetlusosaliste kantud kohtukulud“.

Riigikohtu 17.aprilli 2003 otsuse nr 3-3-1-28-03 punktis 9 leiti, et situatsioonis, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel, on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Arve, orderi ja

3-06-1036

5(5) õigusabilepingu põhjal luges kolleegium tuvastatuks ka kaebuse esitaja kohustuse tasuda pooleks mitteolevale isikule tema poolt õigusabi eest tasutud summa, mida pooltevahelistes suhetes käsitletakse laenuna.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas kohtupraktikas oluliseks peetud eeldused menetluskulu vastustajalt väljamõistmiseks täidetud. Siim Trummile esitatud advokaadibüroo arvetest ja K. Trummi poolt nende tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub selgelt, kes, kellele osutatud ja millise õigusabiteenuse eest on advokaadibüroole tasunud ning nähtub ka kaebaja kohustus tasuda kulu kandjale summa, mis asjaomaste isikute vahelistes suhetes on vaadeldav laenuna.

13. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et õigusabikulu on üle paisutatud. Asja keerukusastet ja osutatud õigusabiteenuse mahtu arvestades on 10 620 krooni näol tegemist vajaliku ja põhjendatud õigusabikuluga.

14. Esimese astme menetluskuludena kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 10 620 krooni ning riigilõiv 10 krooni (tasumist tõendab 25.mai 2006 maksekorraldus nr 249). Apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluks on riigilõiv 80 krooni, mille tasumist tõendab 28.novembri 2006 maksekorraldus nr 568. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 10 710 krooni.

Lilianne Aasma

Viive Ligi

Ruth Virkus