2-07-8224/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4) Koopia Tsiviilasi nr 2-07-8224

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2007. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Tsiviilasja number 2-07-8224 Tsiviilasi Mxxxx Kxxxxxxx hagi Mxxxxx Kxxxxxxx vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MxxxxxKxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Mxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuistungi toimumise aeg 09.05.2007.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada Mxxxxx Kxxxxxxxx(i.k. xxxxxxxxxxx) ja Mxxxx Kxxxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxx.a. Jõgeva Perekonnaseisuametis, kanne nr 26 abieluaktide raamatus.

Anda Mxxxx Kxxxxxxxxxxe pärast abielu lahutamist tagasi abielueelne perekonnanimi „Rxxx.

Välja mõista Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx) Mxxxx Kxxxxxxx (pärast lahutust: Mxxxx Rxxxx i.k. xxxxxxxxxxx) kasuks elatis laste:

• RxxxxxKxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks,

• Rxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks,

• Mxxxxxxx Kxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks,

• Mxxxxx Kxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx), sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks,

• Mxxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, sündxxxxxxxxxxxxxa. ülalpidamiseks iga lapse kohta 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 12.03.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis kokku viie lapse peale 7500 (seitse tuhat viissada) krooni kuus. Elatis tuleb maksta igakuiselt MxxxxxKxxxxxxx (edaspidi: Rxxx) arvele, mis on Mxxxxx Kxxxxxxxxxx teada.

2(4) Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 31. mail 2007.a.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav elatise saamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni ulatuses kuus. Menetluskulude jaotus:

Jätta abielulahutuse nõudega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

Jätta elatisenõudega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxx Kxxxxxxx esitas 12.03.2007 kohtule hagiavalduse Mxxxxx Kxxxxxxxxvastu abielu lahutamiseks ja lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja xxxxxxxxxx.a. Käesolevaks ajaks on abielu faktiliselt lõppenud, kostja ei ela hageja juures ning hageja ei soovi abielu jätkata. Poolte kooselust on sündinud ühised 5 last: Mxxxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx), Mxxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx), MxxxxxxxxKxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx), Rxxxx Kxxxxxxxx(s. xxxxxxxxxx.a.) ja Rxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx). Lapsed on hageja kasvatada ja ülalpidamisel ning elavad emaga koos aadressil xxxxxxxxxxxx. Hageja on lastega kodus ja sissetulekuks on lasteraha 2700 krooni. Viie lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 10 000 krooni kuus. Hageja arvates peaks pool laste ülalpidamiskuludest tasuma kostja. Hagejale teadaolevalt on kostjal olemas stabiilne sissetulek. Kostja pole lapsi materiaalselt toetanud. Hageja palub tema ja kostja abielu lahutada. Peale lahutamist soovib hageja tagasi võtta oma endise nime „Rxxxx. Samuti palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista elatis 1500 krooni kuus iga lapse kohta. Hageja taotleb jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja teatas 12.04.2007 kirjalikus vastuses hagile, et tunnistab abielulahutamise nõuet (tl.15). Kostja ei nõustu maksma lastele elatist hageja poolt taotletavas ulatuses, aga on nõus maksma miinimumi, mis on ette nähtud. Kostja väitel on ta alates 07.03.2007 töötu. Samuti pole kostja nõus kandma kohtukulusid ning palub need jätta hageja kanda.

Kohus arutas asja poolte osavõtul 09.05.2007 kohtuistungil. Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud elatisenõude juurde ja palus kostjalt laste ülalpidamiseks mõista välja elatise miinimumi, mis seadus ette näeb, vähemalt 6000 krooni kuus viie lapse kohta kokku tahaks ta kindlasti saada. Muus osas jäi hageja varem esitatud nõude juurde. Kostja tunnistas abielu lahutamise nõuet. Kostja ei näe võimalust abielusuhete jätkamiseks hagejaga. Leppimisaja andmist ei pea kumbki pool vajalikuks. Kostja vaidles vastu elatise nõudele. Kostja väitel ei ole tal kusagilt võtta 6000 krooni elatise katteks nagu hageja nõuab.

3(4) Ta on hetkel töötu ja juhutöödega ei teeni. Kostja avaldab, et otsib tööd ja peab võimalikuks ametliku töö leidmist 1 kuni 2 kuu pärast. Kostja on nõus maksma lastele elatist 3000 krooni kuus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega, hinnanud tõendeid ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada..

Hageja on esitanud poolte abielu lahutamise nõude.

Kohtule esitatud abielutunnistuse (tl.6) põhjal tuvastas kohus, et Mxxxx Rxxx (pärast Kxxxxxxx) ja Mxxxxx Kxxxxxxx abielu on registreeritud xxxxxxxxxx Jõgeva Perekonnaseisuametis..

PkS § 29 lg 1 p 2 kohaselt lahutab abikaasa nõudel abielu kohus, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. PkS § 28 lg 4 näeb ette, et perekonnaseisuasutus ei lahuta abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendatakse lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetakse välja elatis. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle ja ta ise ei soovi abielu jätkata. Poolte kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegelikud abielulised suhted on poolte vahel käesolevaks ajaks lõppenud. Pooled ei ela koos. Hageja on enne kohtusse pöördumist teinud kostjale ettepanekuid katkenud abielusuhete jätkamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud, põhjendades uue elukaaslasega. Kohtuistungil kinnitab kostja, et tal uut suhet ei ole, kuid ta ei soovi seda abielu jätkata ja nagunii enam hagejaga koos elama ei hakka. Sellistes oludes ei näe ka hageja võimalust abielu jätkamiseks. Hageja on esitanud koos abielulahutuse nõudega ka nõude laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi kohtuistungil kummalegi poolele ettepaneku nimetada need etteheited, mis tal on abikaasale. Pooled nimetasid. Poolte esitatu alusel tuleb lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja näevad oma rolli abikaasana erinevalt: hageja on pühendunud laste kasvatamisele, kodule, kohandades elu vastavalt kitsastele rahalistele oludele ja viie lapse kasvatamise vajadustele. Kostja kasutab oma seisukohtade esitamiseks väljendeid „mul on ju õigus nädalavahetusel baari minna“, „ei viitsi enam jagada naise suguvõsaga“, „ei viitsi enam sihukest koormat kanda“, „ei tea, mis raha eest peaksid lapsed söönuks saama“jne. Kohus on seisukohal, et mehe ja naise sedavõrd erinev enese positsioneerimine abikaasana ja lapsevanemana ei sisalda endas eeldusi võrdsetel alustel põhineva abielu jätkamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik abielu lahutamise nõue rahuldada, abielu jätkamine pole võimalik ja see tuleb lahutada. Vastavalt PkS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja on avaldanud, et soovib peale abielu lahutamist tagasi võtta oma neiupõlvenime „Rxxx“. Seega märgib kohus otsuses, et hageja perekonnanimi muutub peale poolte abielu lahutamist.

Hageja taotleb kostjalt poolte ühiste laste ülalpidamiseks igakuise elatise välja mõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Nõue on esitatud summale 1500 krooni kuus lapse kohta ja selle juurde jääb hageja ka kohtuistungil. Kostja vastuväidetele vastab hageja, et vähemalt 6000 krooni soovib.

4(4)

Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.7-11) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on viis ühist last: Rxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxxx, Rxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx), Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxx), Mxxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxxx, Mxxxxxx Kxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx).

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Mxxxxx Kxxxxxxx isana on kohustatud lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Kostja pole ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ja hageja taotles hagis kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 1500 krooni kuus ühe lapse kohta. Kostja on tunnustanud nõuet osaliselt. Kostja saaks maksta praegu elatist 3000 krooni kuus viie lapse kohta kokku, rohkemaks pole ta võimeline, kuna puudub kindel töö ja sissetulek. Edaspidi maksaks vastavalt palgale. Kostja soovib kohtult õiglast otsust.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuab elatist allapoole kehtestatud elatise miinimummäära, 1500 krooni kuus lapse kohta, s.o. 7500 krooni kuus kokku. Kostja ei tea, kui palju kulub lapse ülalpidamiseks kuus raha ja ta ei tea ka, kust peaksid laste ülalpidamiseks vahendid tulema. Hageja väitel kulub viie lapse ülalpidamiseks kokku vähemalt 10 000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni ja sellest väiksemas osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada.

Hageja seletustest nähtub, ja sellega on kooskõlas ka kostja ütlused, et hageja on laste ülalpidamiskulud minimeerinud – kartul saadakse ema aiamaalt, lapsed söövad palju kordi vanaema juures, riidedjalanõud saadakse hageja õe perest, pesupesemine toimub hageja õe abil jne. Maksud makstakse ositi. Sellegipoolest vajavad erinevas kasvueas lapsed arenemiseks vajalikke õppevahendeid, kultuurilist arendamist, transpordikulusid, eale ja üldisele elatustasemele vastavat toitu jm eluks vajalikku. Hageja ja kostja ütlustest nähtub ka, et hageja ja laste elukohas ei ole kaasaegsele elatustasemele vastavaid majapidamismasinaid.

Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on seaduslikuks aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja põhjendus, et „tal puudub kindel töö ja sissetulek“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kostja on endale ise sellise olukorra loonud, kuid terve ja töövõimelise isikuna on tal kohustus osaleda oma laste ülalpidamises vähemalt kulusid kattes ja tal on olemas kõik võimalused piisava sissetuleku teenimiseks. Hageja sugulastel (õde, ema) puudub kohustus poolte ühiseid lapsi ülal pidada, see kohustus on kostjal.

Siiski tuleb kohtul TsMS § 5 lg 1 kohaselt asja lahendamisel lähtuda hageja nõudest. Elatis lastele tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt taotletud ulatuses 7500 krooni kuus viie lapse kohta kokku s.o. 1500 krooni kuus ühe lapse kohta. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 12.03.2007.a. Elatise välja mõistmine igale lapsele 1500 krooni kuus kostjalt on õiglane, arvestades, et hageja kanda on kogu viie lapse kasvatamise raskus ja vastutus. Hageja taotleb hagis kostjalt lastele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

Kohus leiab, et elatis lastele tuleb välja mõista laste täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel PkS § 63 lg 1 alusel.

5(4) Kohtu küsimusele vastab kostja, et praegu saaks ta elatist maksta ehk 3000 krooni kuus kõigile lastele kokku, edaspidi vastavalt sissetulekule. Kuna hageja kasvatada on viis last, kellest kaks on äsja saanud kaheaastaseks, on hagejale hädavajalik elatise saamine viivitamatult ja tuginedes TsMS § 468 lg.3 tunnistab kohus otsuse viivitamatult täidetavaks (s.o. täidetavaks enne otsuse jõustumist) 3000 krooni ulatuses kuus.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hageja on hagi esitamisel tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu summas 1000 krooni (tl.12). Hageja taotleb kostjalt tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kohus leiab, et nõue pole põhjendatud. Kohus rahuldas küll hagi ja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt aga kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus elatisenõudega seotud menetluskulud kostja kanda ja abielulahutusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Elatisenõudelt ei tule Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu maksta. Muid menetluskulusid ei ole pooled avaldanud..

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 435 lg 1, § 436, § 439, § 438, § 442.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :