3-07-569/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-569 Otsuse kuupäev 31.05.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vahur Jegorov´i kaebus Tartu Vangla direktori asetäitja 23.02.2007.a käskkirja nr 1-4/225 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2007 Istungil osalenud isikud

Resolutsioon Kaebuse esitaja Vahur Jegorov, kaebuse esitaja esindaja Siiri Schneider Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Vangla direktori asetäitja 23.02.2007.a käskkirjaga nr 1-4/225 karistati Vahur Jegorovit Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 ja vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja kohaselt seisnes V. Jegorovi distsipliinirikkumine selles, et ta 06.02.2007.a meditsiiniosakonnas korralisel vastuvõtul suhtus solvavalt, ähvardavalt ja laimavalt meditsiiniosakonna tegevusse ning süüdistas meditsiiniosakonna juhatajat Piret Paapu meditsiinilises hoolimatuses, väites, et tema töö on Harku Vanglas madratseid õmmelda, mitte haigeid ravida. Kinnipeetav Vahur Jegorov lubas leida vabaduses prokuröri, kellele maksta, et meditsiiniosakonna juhataja pandaks vangi.

19.03.2007.a esitas Vahur Jegorov Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori asetäitja 23.02.2007.a käskkirja nr 1-4/225 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused V.Jegorov märgib, et ühe nädala jooksul karistati teda vangla direktori asetäitja poolt kolmel korral ja seejärel kümne päeva möödudes karistati teda samade asjade eest veelkordselt eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega. Kaebuse esitaja leiab, et karistamised on põhjendamatud ja on suunatud sellele, et oluliselt piirata tema vanglavälist suhtlemist lähedastega.

Kaebuse esitaja leiab, et 06.02.2007.a ta ei ole solvanud, ähvardanud ega laimanud kedagi, vaid avaldas oma arvamust enda ja ka teiste vangide ravimise kohta Tartu Vanglas, millega ei saa rahul olla. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla meditsiinitöötajate tegevus kinnipeetavate suhtes on ükskõikne ja hoolimatu ja selle tõttu on nii tema kui ka talle teadaolevalt veel mõned kinnipeetavad pidanud palju kannatama. Tema tegevuses puudus distsiplinaarsüüteo koosseis ja süü ning seetõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Isegi kui ta oleks toime pannud süüteo, on mõistetud karistus ebaõige. Teda ei olnud varem distsiplinaarkorras karistatud ja põhjendamatu oli valida esmakordse süüdistamise korral nii raske karistus nagu seda on pikaajalise kokkusaamise keelamine. Käskkirjas ei ole öeldud, millise kuupäevani on keelatud õigus saada pikaajalist kokkusaamist. Vangla direktori asetäitja 28.02.2007 kirjast nr K/214, võis kaebuse esitaja aru saada, et tema distsiplinaarkaristus lõpeb 23.08.2007.a. ehk siis peale tema vanglast vabanemist ja seetõttu talle ei võimaldata ühtegi pikaajalist kokkusaamist. Selline asi aga läheb vastuollu vangistusseadus § 23 lg 2, mille kohaselt vangla peab soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kuigi vangla sisekorraeeskiri § 45 määrab, et vangla juhtkond võimaldab kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise 1 kord poole aasta jooksul, on tõsiasi, et mõni kinnipeetav saab iga kuu pikaajalise kokkusaamise. Kaebuse esitajale saadetud taotluse rahuldamata jätmise kirjast võis ta aga välja lugeda, et tema suhtes on vangla juhtkond asunud seisukohale, et tal oleks olnud õigus ainult ühele pikaajalisele kokkusaamisele poole aasta jooksul ja seegi on nüüd ära võetud. Käskkirjas endas on see sõnaselgelt väljatoomata, samuti ei ole käskkirjas põhjendatud, miks valiti esmakordse distsiplinaarsüüteo eest kohe raskem karistus kui noomitus.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele vastu. Vahur Jegorov viibib Tartu Vanglas alates 20.09.2006.a. Vahur Jegorovit karistati Tartu Vangla direktori 23.02.2007.a käskkirjaga nr 1-4/225 selle eest, et tema 06.02.2007.a. meditsiiniosakonnas korralisel vastuvõtul suhtus solvavalt, ähvardavalt ja laimavalt meditsiiniosakonna tegevusse ning süüdistas meditsiiniosakonna juhatajat Piret Paapu meditsiinilises hoolimatuses, väites, et tema töö on Harku vanglas madratseid õmmelda, mitte haigeid ravida. V.Jegorov lubas leida vabaduses prokuröri, kellele maksta, et meditsiiniosakonna juhataja pandaks vangi.

Laimamine on sellise faktiväite esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet avalikkuse silmis. Laimamisega kahjustatakse inimese mainet, tema väärikust. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid mittevalivas kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid.

22.jaanuaril 2007.a korraldati Tartu Vanglas koostöös Justiitsministeeriumi, õiguskantsleri ja Tervishoiuametiga Vahur Jegorovile sõltumatu meditsiiniline läbivaatus, mille eesmärgiks oli hinnata patsiendi tervise seisundit, vanglas viibimise ajal rakendatud ravi õigsust, uuringute tegemise vajadust ning seda kas diagnoositud haigused on ägenenud ja kas see võis olla põhjustatud vanglatingimustest. Patsiendi arstliku läbivaatuse viis läbi eriarstide konsiilium. Nimetatud läbivaatuse tulemused protokolliti ja leiti, et V.Jegorovile määratud ravi on olnud adekvaatne ja otstarbekas, haigustunnuse ägenemist ei tuvastatud ja kinnipidamisasutuses viibimine ei ohusta patsiendi tervise seisundit.

Vaatamata sellele, et pädev komisjon hindas Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust positiivseks ja õigeks, jätkab kaebaja meditsiiniosakonna halvustamist, meedikute laimamist, solvamist ning ähvardamist.

VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. V.Jegorovi karistuse aeg lõpeb ja ta vabaneb vanglast 04.07.2007.a seoses karistuse ära kandmisega. Seda asjaolu arvesse võttes tegi distsiplinaarmenetluse läbiviija inspektor-kontaktisik Sirje Pärn ettepaneku karistada kaebajat ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega, kuna see on kaebaja suhtes kõige mõjukam vahend suunamaks tema õiguskuulekale käitumisele.

Arvestades, et V.Jegorov on varem distsipliinaarkorras karistamata, alles hiljuti on olnud pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega ja vanglast vabanemine on 04.07.07.a, pidas Tartu Vangla direktor kohaseks VangS § 63 lg 1 p 2 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keelamist. Valitud karistusliik ei võta kaebajalt ära võimalust pikaajaliseks kokkusaamiseks lähedastega, vaid lükkab selle võimaluse edasi. Kaebaja õiguskuuleka käitumise korral on direktoril õigus lugeda karistus varem kantuks ning lubada pikaajalist kokkusaamist ka varem, seega sõltub pikaajalise kokkusaamise võimalus üksnes kaebajast endast. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega nii kirja kui telefoni teel, mistõttu ei ole määratud karistus ka ebamõistlikult koormav.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eelmaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

Vaidlustatud käskkirjaga on Vahur Jegorovit karistatud ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega Tartu Vangla kodukorra (TVK) p.-de 7.1.1., 7.1.6. ja 7.2.4. ning Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat järgima vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.1 kohustab kinnipeetavat täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnikeja teenistujate seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas. TVK p 7.2.4 keelab kinni peetaval isikul kasutada suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastatavate isikutega ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid.

Kohus leiab, et Vahur Jegorovi distsipliinirikkumine on tõendatud tema enda seletuse, tunnistajate Kristel Jürgensi ja Lemmo Jonuksi ütlustega. V.Jegorov on nii oma seletuskirjas (tlk.23) kui ka kohtuistungil antud seletuses kinnitanud, et kõik, mis käskkirjas on märgitud, on tema poolt ka öeldud. Kaebaja aga leiab, et sellega pole ta kedagi solvanud, laimanud ega ähvardanud, vaid sellega avaldas ta oma arvamust vangla meditsiiniosakonna ja selle juhataja Piret Paabi tegevuse kohta. Kaebuse esitaja on suhtlemisel vangla teenistujatega, antud juhul meditsiiniosakonna töötajatega kasutanud ähvardavaid ja laimavaid väljendeid - süüdistanud meditsiiniosakonda hoolimatuses ja ühe kinnipeetava surma põhjustamises, ähvardanud meditsiiniosakonna juhatajat vangi panekuga ja Harku vanglasse madratseid kokku õmblema saatmisega. Tunnistajate ütluste kohaselt, olid nemad kui meditsiiniosakonna töötajad V.Jegorovi käitumisest ja tema väljenditest puudutatud ja solvunud. Sellega rikkus Vahur Jegorov TVK p-de 7.1.6 ja 7.2.4 nõudeid. Kohus on seisukohal, et kuigi P.Paap’i ei olnud intsidendi ajal kohal, saab lugeda, et ka tema suhtes rikkus Vahur Jegorov TVK p 7.2.4 nõudeid, kasutades tema suhtes ähvardavaid ja laimavaid väljendeid. Isikut saab laimata ka ilma tema vahetult kohalolekuta, seda juhul, kui isikut ennast või tema tööalast tegevust laimatakse teiste isikute juuresolekul. Antud juhul kuulsid P.Paabi laimamist ja ähvardamist pealt nii meditsiiniosakonna töötajad kui vastavalt vastustaja selgitustele ka teised koridoris sel ajal viibivad isikud, kuna kabineti uks peab ohutusnõuetest tulenevalt olema lahti. Seega on kaebuse esitaja teadvalt soovinud teiste isikute silmis kahjustada kõikide vangla meditsiiniosakonna töötajate mainet. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud V.Jegorovi poolt 06.02.2007 toime pandud süüline distsiplinaarüleastumine.

V.Jegorov märgib kaebuses, et isegi kui ta oleks toime pannud süüteo, on mõistetud karistus ühe pikaajalise kokkusaamise keelamise näol ebaõige, kuna teda pole varem distsiplinaarkorras karistatud ning tal on ära võetud kuni vangistuse lõpuni võimalus vanglaväliseks suhtlemiseks.

VangS § 23 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Vangla sisekorraeeskirja § 45 kohaselt võimaldab vangla juhtkond kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Pikaajalise kokkusaamise aluseks on kinnipeetava vastav avaldus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on käskkirjas esitanud veenvad põhjendused, miks kaebuse esitajale karistuse valikul määrati karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine. Samas ei ole millegagi põhjendatud kaebaja väide, et juba esmakordsel distsiplinaarkorras karistamisel ei võiks karistuseks määrata pikaajalise kokkusaamise keelamist või et esmakordse rikkumise puhul saab määrata ainult noomitust. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. V.Jegorov viibib Tartu Vanglas alates 20.09.2006. Selle aja jooksul on talle eelnevalt võimaldatud kahel korral pikaajalist kokkusaamist. VangS § 23 lg 2 sätestatud vanglavälise suhtlemise eesmärk ei välista distsipliinirikkumise korral kinnipeetava karistamist pikaajalise kokkusaamise keelamisega. Vaidlustatud käskkirjas ei ole märgitud, mis ajani pikaajalist kokkusaamist ei võimaldata, ja seda ei näe ka vangla sisekorraeeskiri ette. Nagu märgitud, toimub kokkusaamiste võimaldamine kinnipeetava igakordse avalduse alusel.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning selle tühistamiseks puudub alus. Enne karistuste määramist on läbiviidud distsiplinaarmenetlus, milles on tõendamist leidnud Vahur Jegorovi süüline käitumine. Tartu Vangla direktori asetäitja on kaalutlusõigust kasutanud õigustatult ja eesmärgipäraselt, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Eda Muts Kohtunik