2-07-16720/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a

Tsiviilasja number 2-07-16720

Tsiviilasi

HA hagi RN vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: HA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx

Kostja: RN, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 25.mail 2007.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RN’lt HA kasuks elatis 3660.00 (kolm tuhat kaheksasada) krooni kuus alaealise poja Ri N (sündinud xx.x xxxx.a) ülalpidamiseks 01.maist 2007.a kuni poeg R täisealiseks saamiseni xx.x.xxxx.a.

3. Tunnistada kohtuotsus 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni ulatuses kuus viivitamata täidetavaks täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD RN ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. RN võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

HA võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 12). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et kostja on xx.xx.xxx.a sündinud R N isa, pooled ei ela koos, poolte alaealine poeg elab hageja juures ning kostja ei ole osa võtnud poja ülalpi- Tsiviilasi nr 2-07-16720

damisest. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited

2 (2) (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

Asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud alaealise poja ülalpidamisest annab tunnistust, et ei ole vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja ei täitnud kohtu korraldust esitada kohtule oma varalist seisundit tõendavad dokumendid. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagis nõutud ulatuses, st summas 3660 krooni kuus kuni poeg Rivo täisealiseks täisealiseks saamiseni.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotles elatise väljamõistmist mitte elatishagi esitamisest, vaid alates 01.05.2007.a. Hageja on õigustatud valima, mis ajast alates ta kostjalt elatist nõuab. Hageja nõue on kostjale soodsam võrreldes seaduses sätestatuga.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus selles ulatuses tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks.

7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik