2-07-2613/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-2613

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2613 Tsiviilasi, hageja nõue

V. S. hagi A. S. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: V. S. Kostja: A. S. Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: V. S. Hageja nõustaja Vladimir Ozerov Kostja: A. S. Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Vladimir Zubarev

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 19.07.2005.a otsusega nr 2-830/04 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt A. S. hageja V. S. kasuks elatis laste V., V. ja J., ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 5 400 /viis tuhat nelisada/ krooni alates 18.01.2007.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-2613 kannab A. S.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 18.01.2007.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 4) kohaselt on Narva Linnakohtu 19.07.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-830/04 mõistetud kostjalt A. S.´ilt hageja V. S. kasuks elatis laste V., kes on sündinud 22.12.2000 a, V. ja J., kes on sündinud 28.11.2001 ülalpidamiseks igakuuliselt 2100 krooni ehk 700 krooni iga lapse ülalpidamiseks.

Seoses Perekonnaseaduses § 61 lg 4 uue redaktsiooni jõustumisega, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

2-07-2613

alammäära palub hageja välja mõista kostjalt 1800 krooni iga lapse ülalpidamisele ehk 5400 krooni kolme lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastus Esitatud hagiavaldusega kostja on nõus vaid osaliselt. Kostja nõustub maksma kolmele lapsele kuus elatist 3000 krooni. Kostjal on eakas ema L. S., sündinud 10.07.1939.a, kes vajab hoolt ja materiaalset abi. Ta on üle elanud kaks infarkti, on hüpertoonik ja pensionär vanaduse järgi. Kostja ema pension moodustab 3000 krooni kuus. Alates 2004.a. jaanuarist toetas kostja oma ema materiaalselt erinevate summadega, kostja võimalustest lähtuvalt. 2003.a. aastal tehti kostja emale Tartus operatsioon soontele ja määrati rehabilitatsiooniravikursus. Peale operatsiooni tarvitab ema iga päev ravimeid. Ravimitele kulub ligi 600 krooni kuus, samuti vajab ta massaaži ja nõelravi seoses osalise selgroolülide nihkumisega. Kogu protseduur makstakse kinni ilma soodustusteta ja allahindlusteta. Ravimeid Plavix, BetalocZoci, GlibeneseGits, Co-Renitec, Metforal, Zocor, MonoMackDepot, Diclofenac kostja ema tarvitab iga päev. Hageja kasuks elatise määramisel kolme lapse ülalpidamiseks kostja palub kohtul võtta arvesse kostjapoolset vajalikku materiaalset abi oma emale vähemalt 700 krooni kuus ja tema telefoni eest

100 krooni, kuna kostja ema vajab telefoni oma krooniliste haiguste - hüpertooniatõve ja infarktid ski, tõttu. Käesolevas asjas otsuse tegemisel on vaja võtta arvesse järgmisi asjaolusid, mis mõjutavad kostja materiaalset olukorda: - Kostja töötab Jõhvis, aga elab Sillamäel ja igapäevastele sõitudele on vaja kulutada umbes

500 krooni kuus. - Poolte abielu lahutamisel hageja võttis endale olmetehnika ja kostja oli sunnitud ostma külmkapi ja pesumasina. - Kostja tasub üüri ja kommunaalmakseid korteri aadressil Viru 21-108 eest, kus elab koos vanematega. - Hageja saab riigilt sotsiaaltoetusi ja muud abi. PKS § 61 lg 6 kohaselt, kohus võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja leiab, et antud vastuses eelpooltoodud asjaolud võivad olla tunnistatud kohtu poolt mõjuvateks kostjalt kolme alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetavate elatiste määra vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja sissetulek on palk, mis oli viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 6671.92 krooni kuus. Eelmine kohtuotsus hageja kasuks elatise väljamõistmises oli tehtud lähtuvalt kostja igakuisest keskmisest palgast 3260.70 krooni. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi kostja leiab, et tema on võimeline maksma igale lapsele elatisraha kuus ainult summas 1000 krooni. Kostja on sellistel tingimustel nõus sõlmima hagejaga kompromisslepingu. Poolte kirjalik kompromiss lisatakse käesolevale vastusele. Lisaks eelpooltoodud asjaoludele kostja võtab laste kasvatamisest osa aktiivselt. Jalutab nendega, kingib väikesi kingitusi, ostis neile tõukerattad, täiendavalt makstavale elatisele eraldas võimalusel erinevaid rahasummasid. Kostja tegeles kõikide oma lastega niipalju oma vabasta ajast, kui lubas töö ja Õppimine kaugõppeosakonnas. Kostja tasus kõik korteri ülalpidamiskulud, telefoni eest ja muid makseid, mis on vajalikud laste normaalse elu tagamiseks, ostis toiduaineid ja osutas sünnipäevadeks rahalist abi 1000 krooni kaupa.

2-07-2613

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, kulud laste ülalpidamiseks pidevalt kasvavad, eriti arvestades olukorda, et vennad V. ja J. on lapsepõlve invaliidid ving vajavad ortopeedilisi jalatseid. Kulutused lasteaia peale moodustavad 1 500 krooni kuus kolme lapse peale ning riiete, jalatsite, prillide ja ravimite ostmiseks ligi 3 000 krooni kuus kolmele lapsele. Hageja kinnitab oma kulutusi selles osas ostutšekkidega (t lk 40-62). Arvestamata jäid kulutused toidu peale, mis moodustavad vähemalt 3000 krooni kolme lapse peale kuus.

Kostja jäi oma kirjalikus vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et alates 30. aprillist on ta oma töökohast koondatud ning käesoleval ajal on töötu. Kostja palus rahuldada hagi osaliselt ning mõista V. S. kasuks kolme lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval aastal moodustab 3600 krooni, seega minimaalne elatise suurus ühele lapsele on 1800 krooni.

Kostja on töövõimeline isik, kellel ei ole teisi lapsi. Kostja on nimetanud oma kirjalikus vastuses mitu põhjust, mida kohus kostja arvates peaks võtma arvesse elatise miinimumsuuruse vähendamiseks. Nendeks on kostja töökoha kaugus tema elukohast, mis põhjustab lisakulutusi; asjaolu, et kostja on jätnud osa oma ühisvarast hagejale; kostjal on vanad ja haiged vanemad, kelle peale kostja samuti kulutab raha, hageja saab sotsiaaltoetusi. Ükski kostja poolt loetletud põhjustest ei või olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära Perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 mõttes. Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kuna kostja on töövõimeline isik, tema töötu staatus ei või olla aluseks seadusega sätestatud elatise alammäära vähendamiseks. Oma laste ülalpidamiseks kostja on kohustatud tagama endale sellist töökohta, mis võimaldaks eeskätt ülal pidama oma alaealisi lapsi vähemalt seadusega sätestatud miinimumulatuses.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-07-2613

Kohtunik

Pavel Gontšarov