3-06-2356/18 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2356 Haldusasi OÜ * kaebus Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006. a korralduse nr 2188-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ * Vastustaja Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik AS N

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2007. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 14 lg 41).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006. a korraldus nr 2188-k ja sellega kehtestatud detailplaneering x, Tallinn osas.

2. AS * esitas halduskohtule taotluse enda kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Taotluse põhjendused: Detailplaneeringuga kaetav maa-ala hõlmab muuhulgas AS * kuuluvaid kinnistuid. Detailplaneeringuga määratakse kindlaks nende kinnistute ehitusõigus, samuti kinnistuteni viivate kommunikatsioonitrasside ja kinnistute juurdepääsuteede asukohad. Kaebuse rahuldamise korral mõjutaks see õiguslikult tagatud juurdepääsu AS * kuuluvale kinnistule.

3. Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2007. a määrusega kaasati protsessi kolmanda isikuna AS *. Kohtumääruse põhjendused: Detailplaneeringuga hõlmatud x krundile on positsioonile 45 ette nähtud 100%-lise transpordimaa sihtotstarbega krunt, tagamaks ligipääsu olemasolevatele ja planeeritavatele kruntidele. Samuti on sellest krundist ette nähtud läbi viia osa detailplaneeringuga kaetud ala teenindavad veeja kanalisatsioonitrassid x teelt. Nende kommu-

3-06-2356 2(3) nikatsioonide detailplaneeringus ettenähtud kujul realiseerimise võimalus mõjutab ka AS * õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ * määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja jätta AS * protsessi kaasamata. Määruskaebuse põhjendused: a) AS * ei ole taotluses märkinud, millised kinnistud temale kuuluvad ja millise talle kuuluva kinnistu juurde väidetavalt puuduvad juurdepääsuteed ning milliste tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle saab kohtus otsustada. Kohtumääruses ei ole samuti märgitud, millised krundid kuuluvad AS-le * ja milliste AS-le * seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle saab kohus otsustada. b) Juurdepääsuteed on olemas kõigil detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel. Väär on AS * ja kohtu seisukoht, et vaidlustatud detailplaneeringuga on ette nähtud x krundil teiste kinnistute juurde tulevad kommunikatsioonitrasside asukohad. X osas ei ole tehnovõrguservituudi ega juurdepääsuservituudi vajadust märgitud, samuti puuduvad need vaidlustatud korralduse seletuskirjas. c) Detailplaneeringu vaidlustamine x osas ei saa rikkuda kolmandate isikute õigusi, sest ühtegi seadusega kaitstud õigust või vabadust ei ole kolmandatel isikutel x kinnistu suhtes olemas. Kinnistusraamatus ei ole ühegi isiku kasuks ühtegi servituuti või muud reaalkoormatist seatud. Käesolev vaidlus ei puuduta AS *, sest tema kinnistute osas ei ole detailplaneeringut vaidlustatud.

5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebuse esitajale kuuluv kinnistu x on planeeringu kohaselt ette nähtud jagada kaheks krundiks (detailplaneeringu põhijoonisel positsioonid 4 ja 45), kusjuures läbi positsioonil 45 märgitud krundi on planeeritud kvartalisiseste kinnistute veeja kanalisatsioonitorustik, samuti sadevete kanalisatsioonitorustik. Samuti nähakse nimetatud krundi kaudu ette juurdepääs AS-le * kuuluva y ja z krundini. Seega puudutab x kinnistu osas detailplaneeringu tühistamine AS * õigusi juurdepääsu ja trasside asukoha suhtes.

6. AS * vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Detailplaneeringu positsioonile 45 on ette nähtud krunt tagamaks ligipääs olemasolevatele ja planeeritavatele kruntidele. Samuti nähtub detailplaneeringu juurde kuuluvalt tehnovõrkude koondplaanilt, et nimetatud krundilt plaanitakse läbi viia detailplaneeringuga kaetud ala teenindavad sidesoojus-, reovee- , sadevee-, tänavavalgustuseja veetrassid x teelt. Kaebaja taotlus detailplaneeringu tühistamiseks x osas hõlmab ka positsiooniga 45 märgitud krunti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 3 p-le 1 tuleb kolmas isik halduskohtumenetlusse kaasata, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Seadusega kaitstavaks õiguseks võivad olla ka detailplaneeringust tulenevad õigused. Isikule võib tuleneda detailplaneeringust subjektiivne õigus, kui detailplaneeringu regulatsioon kaitseb või peab kaitsma vähemalt muuhulgas ka selle isiku huve. Detailplaneeringus kindlaks määratud tee ja tehnorajatiste trassid võivad kaitsta planeeringuala kinnistuomanike huve. Juurdepääsu puudumine ja võimatus vedada kinnistule trasse võivad kitsendada kinnistu omaniku omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.

8. Kaebaja ei ole määruskaebuses ümber lükanud asjaolu, et kolmandale isikule kuulub planeeringualal kinnistuid. Määruskaebuse väitega, et „tema [s.o kolmanda isiku] kinnistute osas

3-06-2356 3(3) ei ole detailplaneeringut vaidlustatud“, on kaebaja omandiõigus omaks võetud. Detailplaneeringus x kinnistule ettenähtud juurdepääsuteed ja trassid võivad seega kaitsta ka kolmanda isiku huve, omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, mistõttu detailplaneeringu muutmine võib mõjutada kolmanda isiku õigusi ja vabadusi ning ta on õigesti menetlusse kaasatud.

9. Kolmanda isiku õiguste riivet ei välista see, et tema kinnistutele võib olla ette nähtud ka muid juurdepääsuteid. Ka täiendav juurdepääsutee hõlbustab maatüki kasutamist.

Asjaolu, et detailplaneering ei kujuta endast seadusjärgset kinnisomandi kitsendust ning et x kinnistule ei ole seatud servituuti ega ole ette nähtud servituudi seadmise vajadust, ei välista kolmanda isiku õiguste riivet. Seadusega on kaitstavad ka muud detailplaneeringust tulenevad subjektiivsed õigused, mitte üksnes isiku kasuks seatud kinnisomandikitsendus. Antud juhul annab detailplaneering kolmandale isikule linna vastu suunatud õiguse nõuda teede ja trasside osas detailplaneeringust kinnipidamist ning nõudeõiguse kaebaja vastu trasside rajamise osas kokkuleppe sõlmimiseks. Detailplaneeringus kindlaksmääratud tehnorajatiste arv ning paiknemine täpsustab ja loob esmase aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist (PlanS § 9 lg 2 p 4; Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-05, p 13). Sellele kohustusele võib korrespondeeruda kolmanda isiku subjektiivne õigus.

Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et naabrusõigustega seonduvaid vaidlusi on võimalik lahendada vaid isikute kokkuleppel või tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 10; halduskolleegiumi 13. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03, p 16 jj).

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus