2-06-25069/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. mai 2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25069 Tsiviilasi JUhagi AJi vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JU(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AJ (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AJilt elatis 2 000 (kaks tuhat) krooni kuus JUkasuks poja SJ (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 25.09.2006.a. kuni SJ täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AJi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber XXX.

Asjaolud JU esitas Harju Maakohtule 15.09.2006.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse AJilt lapsele ela tise saamiseks. 06.12.2006.a. esitas AJ maksekäsule vastuväite ja selletõttu andis kohtunikuabi 11.12.2006.a määrusega. asja üle hagimenetlusse. Sellest tulenevalt esitas hageja 28.12.2006 Harju Maakohtule hagi AJi vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust poeg S J . Pärast kooselu lõppemist toetas kostja hagejat materiaalselt ja kuni oktoobrini 2005 tasus poja ülalpidamiseks igakuiselt 1 200 krooni. Alates novembrist 2005 kostja enam lapse ülalpidamiseks elatist ei maksnud. Hageja igakuine sissetulek on 3 300 krooni. Hageja on arvestanud, et kulutused lapsele moodustavad kokku

4 100 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 2 000 krooni poeg SJ ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd kostja ei ole elatist maksnud alates novembrist 2005, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kümne kuu eest summas 12 000 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud TsMS § 327 alusel hoiustamisega. Tulenevalt TsMS § 327 lg-st loeb kohus, et kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja vastust 15 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 327 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või vallavõi linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad.

TsMS § 326 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja eluvõi äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja

323 nimetatud isikule.

Järgides TsMS §-s 326 sätestatud tingimusi, on kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 327 alusel hoiustamisega.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. SJ sünnitunnistusest tuleneb, et AJ on tema isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS §

61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kuivõrd keskmiselt moodustavad kulutused lapsele kuus 4 100 krooni, määrab kohus elatise suuruseks

2 000 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale.

Tulenevalt PKS § 70 lg-st 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kuivõrd makseettepanek on kostjale kättetoimetatud 25.09.2006 ja hagi on menetlusse võetud varem kui kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest, loeb kohus, et hagi on esitatud 25.09.2006.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja AJilt tuleb välja mõista elatis 2 000 krooni kuus JU kasuks poja SJ ülalpidamiseks alates 25.09.2006.a. kuni SJ täisealiseks saamiseni .

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik