2-06-30359/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-06-30359 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mail 2007. a, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

N. F.’i hagi R. P.’i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

09. mail 2007.a kell 11.00 Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

N. F. (IK X; elukoht: X)

R. P.(IK X; elukoht: X)

vandeadvokaat K. K.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 28.08.1995.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt R. P.’ilt hageja N. F.’i kasuks elatis tütre A. F.’i (IK 49309062242) ülalpidamiseks alates 23.10.2005 kuni 31.12.2005.a summas 1345 ( üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni; alates 01.01.2006. a kuni 31.12.2006. a igakuiselt summas 1 500 ( üks tuhat viissada) krooni kuus ja alates 01.01.2007. a summas 1 800 ( üks tuhat kaheksasada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni A. F.i täisealisuseni s.o. X a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtule 23.10.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine tütar A. F., kelle ülalpidamiseks Ida-Viru Maakohtu 28.08.1995.a otsusega on kostjalt mõistetud välja elatis summas 700 krooni. Hageja palub kohtul väljamõistetud elatise suurendada miinimumsummani ,mis seadusega ette nähtud seoses elu kallinemisega.

2. Kostja R. P. esitas 06.11.2006 Viru Maakohtule avalduse, mille teatas, et ta ei ole suuteline maksma elatisraha hagejale 1500 krooni, kuna ta ei tööta ning on tööhõiveametis tööotsijana arvel.

3. 22. detsembril 2006.a esitas kostja R.P. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

4. Viru Maakohtu 24. jaanuar 2007.a määrusega rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse ning määras talle õigusabi osutaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

II Kohtuistung

5. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada ja suurendada elatis miinimumsummani, mis seadusega ette nähtud ning mõista välja elatis aasta enne hagiavalduse esitamist. Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja ei ole elatist maksnud alates 2002.a. ja ei ole ka muul viisil last toetanud. Elatise võlg on ca 30 000 krooni. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hageja selgituste kohaselt kostja töötab, kuid ta ei tea kus, samuti leiab hageja, et kostja suhtes avalduse esitamine politseile menetluse algatamiseks elatise maksmisest kõrvalehoidmiseks on mõttetu. Hageja selgituste kohaselt on ta lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta alates 2002 aastast.

6. Kostja R.P. kohtuistungile ei ilmunud, kuid tulenevalt TsMS § 321 lg 1 on kostja esindaja kohtuistungile ilmunud ning kohus võib arutada asja kostja osavõtuta.

7. Kostja esindaja toetas oma esindatava seisukohta ning kuna kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud, leiab kostja esindaja, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on töötu ega oma sissetulekut. Kostja esindaja ei osanud nimetada mõjuvat põhjust, miks kohus peaks elatise miinimummääras jätma väljamõistmata ja mõista elatise välja alla miinimummäära.

III Kohtu põhjendused

8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on 06.09.1993.a sündinud tütar A. F. (tl 5).

10. Ida-Viru Maakohtu 28.08.1995.a otsusega on kostjalt mõistetud välja elatis summas 700 krooni. Viru Ringkonnakohus oma 26.08.1996.a otsusega on jätnud kohtuotsuse muutmata (tl 6-8).

11. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ning mõista välja kostjalt elatis miinimumsummas aasta enne hagi esitamist, kuna kostja ei ole elatist peale 2002 .aastat maksnud ja elatise võlgnevus on ca 30 000 krooni (tl 4, 92-93).

12. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on eestkostjal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

13. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja ei ole väljamõistetud elatist maksnud, omab elatise maksmises võlgnevust, mis näitab, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust.

14. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära .

15. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava 7-13- aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Kuid miinimumpalga suurenemine annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.

16. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks 2003. aastal võrreldes 2002. aasta keskmisega, 4,6%, 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 3%, 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 3,9%, 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga (novembrikuu seisuga) 4,6% (arvutivõrgus kättesaadaval www.stat.ee ).

17. Oma laste suhtes vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõte ei tähenda, et kummagi vanema kulutused lapsele peaksid olema matemaatiliselt võrdsed. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on töötu ja lapsehoolduspuhkusel.

18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Kostja pole tõendanud kohtule PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, mille alusel kohus võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära.

19. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas aasta enne hagi esitamist (PkS § 61 lg 4 ja PkS § 70 lg 2), mis alates 01.01.2005 on 1345 krooni, alates 01.01.2006 1500 krooni ja alates 01.01.2007 1800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

20. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, või et tal oleksid sellised põhjused, mida kohus saab pidada mõjuvaks põhjuseks ,mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

21. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

22. Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist seadusega ettenähtud alammääras ning elatis kuulub väljamõistmisele aasta enne elatisehagi esitamisest s.o 23.10.2005 PkS § 70 lg 2 alusel, kuna kostja ei ole elatist maksnud 2002.a.

IV Kohtu selgitus

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse.

25. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

V Menetluskulud

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel.

Kohtunik : / allkiri/

Ärakiri õige: