2-07-2759/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25816 Tsiviilasi JSG avaldus EE vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja JSG(isikukood XXX, elukoht XXXX); puudutatud isik EE(isikukood XXX elukoht XXX); eestkosteasutused: Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond (XXX); Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond (XXX).

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon 1. Jätta JS-G’i avaldus EE vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Menetluskulu jätta avaldaja enda kanda. 2. Kohtumäärus teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avalduse sisu JSG esitas 22.01.2007.a. avalduse EE vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on avaldajalt võetud alusetult võimalus kohtuda kuue kuu jooksul oma tütrega. Kogu mainitud aja vältel on avaldaja langenud erinevate nõudmiste ja provokatsioonide ohvriks. Lapse ema EE püüdlustes esineb taotlus avaldajat laimu ja ettekavatsetud valed abil kujutada ebaväärika kodanikuna, eesmärgiks on avaldaja isaõiguste äravõtmine. Avaldaja ei tea oma lapse elukohast ega tema tervislikust seisundist midagi alates augustikuust. Avaldaja palub kohtul määrata kindlaks alaealisega suhtlemiskord.

Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik EE ei ole avaldusele kirjalikult vastanud.

Eestkoste asutuste seisukohad 15.02.2007.a. kaasati menetlusse eestkosteasutustena arvamuse andmiseks Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond. 28.03.2007.a. edastasid eestkosteasutused ühise seisukoha antud asjas. Eestkosteasutus on püüdnud mitmel korral ja viisil saada ühendust ning kontakti nii avaldaja JS-G’i kui ka puudutatud isiku EE, kuid tulutult. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsjatöötaja vastuvõtule kutsuti EE , kuid kummalgi korral lapse ema vastuvõtule ei ilmunud. JSG kutsuti vastuvõtule , kuid nimetatud kutsele lapse isa ei ole mingil viisil reageerinud. Samuti pole eestkosteasutustel olnud võimalik vestelda EE ja JS-G’iga ka avalduses märgitud telefonidel, kuna need ei ole kasutuses. Ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajatel ei ole õnnestunud saada avaldajaga ühendust tema poolt esitatud elukohas aadressil XXX.

2 Eestkosteasutuse hinnangul on JS-G’i poolt kohtule esitatud avaldus oma sisult äärmiselt ebamäärane, tõendamata asjaoludega ning käsitletav pigem kui emotsionaalne mõtteavaldus. Seetõttu oleks eestkosteasutustel vajalik ühise arvamuse koostamiseks eelkõige täpsustada avaldaja poolt esitatavaid nõudeid, asjaolusid, tõendeid jms, mida paraku aga pole olnud võimalik teha.

Eeltoodust tulenevalt ei saa eestkosteasutused antud asjas anda arvamust, kuna pole olnud võimalust vestelda kummagi osapoolega lapse suhtlemise korra kindlaksmääramise küsimuse.

Kohtu põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine. TsMS § 477 lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata kohtuistungit pidamata.

Tuginedes TsMS § 558 lg 1 kuulas kohus 06.02.2007.a. alaealise lapse vanemad, avaldaja JS-G’i ja puudutatud isiku EE ära, kuivõrd käesolev asi puudutab vanema õigusi lapse suhtes. Ärakuulamisel ilmnes, et avaldaja soovib kohtuda poolte ühise lapsega, kuid puudutatud isik seda ei võimalda. Ärakuulamise protokollist (t lk 26-27) nähtub, et kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku vastata avaldusele ja esitada tõendid. Samuti tegi kohus ettepaneku avaldajal esitada kõik asjassepuutuvad tõendid kohtule, sh kus on avaldaja elukoht, töökoht jms. Puudutatud isik ei ole seni ajani avaldusel vastanud ning avaldaja ei ole kohtule teatanud enda eluja töökohta.

15.02.2007.a. kaasas kohus menetlusse arvamuse andmiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna. Eestkosteasutused on palunud avaldajal ja puudutatud isikul ilmuda lastekaitsjatöötaja vastuvõtule. Kumbki menetlusosaline eestkosteasutuste määratud tähtaegadel vestlusele ei ilmunud. Seda tõendab Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamus (t lk 35-36), millega on liitunud Tallinna Kesklinna Valitsus. Eelnevast järeldub menetlusosaliste huvi puudus asja lahendada.

Arvestades eeltoodut ja asja materjale, leiab kohus, et JS-G’i avaldus EE vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Menetluskulu jätta avaldaja enda kanda (TsMS § 172 lg 1).

Ene Tsefels Kohtunik