3-07-431/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-07-431

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-431 Otsuse kuupäev 29.05.2007.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.J kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 29.01.2007 korralduse nr 1042 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 09.05.2007.a Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja A.J Vastustaja Jõhvi Vallavalitsuse esindajad Riho Sillar ja Hannes Kask

Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on kohtuasi nr 3-07-431 Jõhvi Vallavalitsuse 29. jaanuari 2007.a. korralduse nr 1042 tühistamiseks, millega keelduti vabastada korraldatud olmejäätmete veoga liitumisest Jõhvi linnas aadressil Xxxxx X elav kodanik A.J. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei pea liituma Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveoga, kuna temal ei teki sellist prügi, mis vajaks äravedamist ning ta soovib vaidlustatud korralduse tühistamist.

Vastustaja Jõhvi Vallavalitsus vaidleb vastu A. J kaebusele, kuna kaebus on põhjendamatu. Vallavalitsuse tegevus ei ole vastuolus jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Kaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud ja piisavad kaebaja vabastamiseks

3-07-431

2 korraldatud olmejäätmete veoga liitumisest ja seega ka vallavalitsuse 29.01.2007.a. korralduse nr 1042 tühistamiseks. Vastustaja palub kohtul jätta A.J kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 29.01.2007.a. korralduse nr 1042 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-07-431 materjalidele ja kohtuistungi protokollile.

Vastavalt jäätmeseaduse (siin kuni 12.03.2007.a. kehtinud redaktsioonis) § 66 lõikele 2 korraldab omavalitsus organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Seaduse § 67 lõikest 1 tulenevalt korraldab kohaliku omavalitsuse organ jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Jõhvi vallas korraldati konkurss vedaja leidmiseks 2006.aastal. Konkursi väljakuulutamisega samaaegselt kehtestati “Jõhvi valla jäätmehooldus-eeskiri” ( Jõhvi Vallavolikogu 26. jaanuari 2006.aasta määrus nr.14) ja “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord”( Jõhvi Vallavolikogu 26.01.2006.a. määrus nr.15). Nimetatud dokumendid on jäätmeseaduse kõrval põhilisteks jäätmete käitlemist reguleerivateks õigusaktideks Jõhvi vallas.

Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

Jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määrused võttis Jõhvi Vallavolikogu vastu 26. jaanuaril 2006.a. ja need jõustusid 29.01.2006.a. Korraldatud jäätmevedu rakendus Jõhvi valla Põhjapiirkonnas 8. jaanuarist 2007.a., s.o. kuupäevast, millest alates konkursi võitja, AS Ragn-Sells, kohustus vastavalt sõlmitud lepingule osutama korraldatud olmejäätmeveo teenust Jõhvi valla Põhjapiirkonnas. Jäätmeseaduse § 71 lg 2 punktist 2 tulenevalt sätestab jäätmehoolduseeskiri muu-hulgas olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Valla jäätmehoolduseeskirja § 5 lõike 2 alusel võttis vallavolikogu samal istungil 26.01.2006.a. vastu määruse nr 15 “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord”, mille Lisa 1 § 5 lg 4 punktist 1 tulenevalt on jäätmemahutite tühjendamise sageduseks: tiheasustuses – korterelamute juurest vähemalt vallavolikogu poolt kinnitatud minimaalsel sagedusel ja väikeelamute juurest vähemalt üks kord kuus. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lõikest 8 tulenevalt peab jäätmevaldaja jäätmete käitlemisel tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostatuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu erivõi ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vallavolikogu poolt kehtestatud sagedusega. Jäätmemahuti tühjendamine vähemalt üks kord kuus on optimaalne aeg vältimaks eelpoolnimetatud kõrvalnähtude tekke. Jäätmehoolduseeskirja § 4 lõige 2 annab jäätmevaldajale samas ka piisava valikuvõimaluse endale sobiva suurusega mahuti (jäätmekoti) valikuks. “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 5 lõige 6 annab olmejäätmete valdajale õiguse taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks sama

3-07-431

3 korra § 5 lõikes 4 punkt 1 sätestatust (1 kord kuus) harvemini, kui väikeelamu kinnistul toimub komposteeritavate jäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav komposteerimine. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lõige 10 sätestab, et füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aiaja toidujäätmeid kompostida tiheasustusega aladel kinnistes kompostihoidlates - kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist või levitavad ebameeldivat lõhna. “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 10 lõige 1 sätestab, et veopiirkonnas asuval või elaval olmejäätmete valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kirjalikus taotluses märgitakse ära: 1) põhjused, miks soovib olmejäätmete valdaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb olmejäätmete valdaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. Lõikest 6 tulenevalt loeb vallavalitsus olmejäätmete valdaja mitteliitunuks, kui: 1) esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist ning 2) olmejäätmete valdaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust.

Vallavalitsusele on kaebaja esitanud kaks avaldust: 16. jaanuaril ja 26. veebruaril 2007.a. Esitatud avaldustes väidab kaebaja, et tema majavalduses prügi ei tekigi, kuna “kõik saab ära põletatud“ või siis “ei teki mingisugust vajadust selle äraveoks”. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lõiked 12 ja 13 käsitlevad jäätmete põletamist, millest tulenevalt on jäätmete põletamine lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Põletada võib vaid puidujäätmeid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi. On ilmne, et plastmassist, kummist jms materjalist jäätmete põletamine saastab ümbritsevat keskkonda, tekitab ebameeldivat haisu ja on seega keelatud. Vastustajale pole teada kuhu paneb kaebaja nimetatud jäätmed, rääkimata plekkmaterjalist (näiteks konservikarbid) jäätmetest. Kaebaja ei ole üheski oma taotluses esitanud liitumise kohustusest vabastamiseks eelpool nimetatud õigusaktides sätestatud põhjendatud ja argumenteeritud taotlust, mis annaks aluse tema vabastamiseks liitumisest korraldatud olmejäätmeveoga. Ka vaidlustatavas korralduses juhiti kaebaja tähelepanu asjaoludele, mis tingimustele peab vabastamise korral tema jäätmete käitlemine vastama. Sellele vaatamata esitas kaebaja vallavalitsusele uue avalduse, esitamata selles õigusaktides ettenähtud andmeid.

“Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 9 lõige 5 sätestab, et juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korras sätestatud sagedusele. Seega peab kaebaja täies ulatuses täitma ja järgima jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. See tähendab, et kõik jäätmevaldajad on seaduse alusel (Jäätmeseadus § 69 lg 1) loetud liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Olmejäätmete äravedu saab jäätmevaldaja tellida ainult vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmevedajalt. Kui jäätmevaldaja ei sõlmi jäätmevedajaga veotingimusi täpsustavat kirjalikku lepingut, siis toimub vedu valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud raamlepingu tingimuste alusel. Lähtuvalt “saastaja maksab” põhimõttest, tuleb igaühel oma tekitatud jäätmete käitlemisega seotud kulud kinni maksta. Lisaks on süsteemi seisukohalt vajalik rakendada teataval määral ka solidaarsuse põhimõtet, mis on omane maksuõigusele - kinni tuleb maksta mitte ainult oma prügistamine, vaid ka süsteemi toimimine.

3-07-431

4 Ka õiguskantsler on oma märgukirjas jaanuaris 2007 leidnud, et üldkohustuslikul jäätmeveotasul on regulatiivne funktsioon reeglina kõikidele jäätmevaldajatele. Konteinerite kohustuslik ja pidev perioodiline tühjendamine võtab jäätmevaldajalt motivatsiooni poetada oma prügi naabermaja mahutisse, tänavale või põletada jäätmeid, mis ei ole ette nähtud põletamiseks. Seetõttu on eriti oluline, et kohalik omavalitsus reaalselt kontrolliks kõiki erandeid. Iga mitteliitunuks lugemise otsusega kaasneb omavalitsusele kohustus tagada, et süsteemist tähtajaliselt välja jäetud jäätmevaldaja täidaks oma jäätmehoolduse korraldamisel kõiki kehtivaid keskkonnanõudeid. Mitteliitunuks lugemine ei tohi saada ettekäändeks jäätmete hülgamisele või nõuetevastasele põletamisele.

Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et konteineri (jäätmemahuti) tühjendamise teenuse tellimine üks kord kuus ei ole üldjuhul jäätmevaldajale ebaproportsionaalselt koormav, kes on ise valmis oma jäätmehooldust korraldama. Samale seisukohale on asunud ka õiguskantsler.

Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4

Ülle Polluks Kohtunik