3-07-510/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-510 Otsuse kuupäev 28.05.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla toimingutele - ajakirjanduse tellimise piiramine ja aktide alusel postiga saabunud kahe tellitud ajalehe äravõtmine alates 26.02.2007. Asja läbivaatamise kuupäev 08.05.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada Tartu Vangla toiming, mis seisnes äravõetud ajalehtede hävitamise kohaldamisel õigusvastaseks ja teha ettepanek see küsimus uuesti läbi vaadata. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.Issajev asub Tartu Vanglas alates 08.11.2006.

08.03.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla toimingutele

- ajakirjanduse tellimise piiramine ja aktide alusel postiga saabunud kahe tellitud ajalehe äravõtmine alates 26.02.2007. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-07-510.

12.03.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla 02.03.2007 toimingu (tellitud ajakirjanduse äravõtmine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-07-522.

Kuna mõlema eelpool nimetatud kaebuse puhul on tegemist üheliigiliste kaebustega, mõlemas on vaidlustatud sisuliselt ühte asjaolu (ajakirjandusega seonduv), kuid seda vaid erinevate perioodide suhtes, liitis kohus nimetatud kaebused.

2

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Esitatud kaebuses märgis S.Issajev, et novembris 2006 esitas ta Tartu Vangla raamatukogule avalduse, et toodaks nimekiri ajakirjanduse tellimiseks, sellist nimekirja aga ta ei saanud, raamatukogu juhatajal seda polnud. Kaebuse esitajat huvitas ajaleht „London Info“ ja „Russkaja Mõsl“. Kuna ka AS-i Eesti Post kaudu ei olnud võimalik nimetatud ajalehti tellida, tellis ajalehed kaebuse esitaja õde, kes elab Saksamaal. Ajalehed saabusid Tartu Vanglasse kinnistes ümbrikutes ilma eriposti margita, olid vaid punased posti templid. Kaebuse esitaja leiab, et need ei ole erakirjad ja tal on õigus saadetud ajalehti kätte saada. Ajalehtede tellimise eest kuni veebruarini 2008 maksis õde 285 naela. Kaebuse esitaja ei saanud saadetud ajalehti lugeda, sest vangla teostab ajalehtede äravõtmist. Ajalehed saabusid alates veebruarist 2007. Ajalehed saabuvad igal nädalal neljapäeviti, so neli korda kuus. Vangla teostab ajalehtede äravõtmist kuni käesoleva ajani. Kaebuse esitaja taotleb seoses sellega, et temale tellitud ja saadetud ajalehed võeti temalt ära ning ta ei saanud neid lugeda, Tartu Vanglalt kompensatsiooni 1824,80 krooni ja seda arvestusega vastavalt tellitud ning lugemata ajalehtede hinna suhtes.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud.

Kinnipeetav Stanislav Issajevi suhtes on Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 1- 4/209 kohaldatud VangS § 69 lg 1, lg 2 p 4 ja lg 4 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja kaebuse esitaja asub eeluuritavate eluhoone 2. sektoris kambris nr 1065. VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 24.2.1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele eestija venekeelse päevalehe lugemise võimalus. Kinnipeetavad isikud saavad ajalehtedega tutvuda raamatukogu kaudu. Ajalehed „Russkaja mõsl" ja London info" ei kuulu Eesti Vabariigi üleriigiliste lehtede hulka, seega ei ole vanglal kohustust võimaldada nende lugemist vanglas.

Tartu Vanglasse on kinnipeetavate isikute jaoks tellitud venekeelsed ajalehed „Den za dnjom", „Molodjož Estonii“, „TV nedelja", „Daidžest" ja „Vesti dnja". Avatud sektsioonide kinnipeetavad saavad neid väljaandeid lugeda raamatukogus. Kinniste sektsioonide kinnipeetavatele jagatakse vanglasse tellitud ajalehed ja ajakirjad esmaspäeviti.

Keskmiselt viibib Tartu Vanglas korraga kuni 350 eeluuritavat. Samuti viibib kartseris keskmiselt paarkümmend kinnipeetavat isikut, lisaks veel kinnipeetavad isikud, kelle suhtes on kohaldatud täiendava julgeoleku abinõuna lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vanglal kui riigieelarvelisel asutusel ei ole võimalik tellida selline kogus ajalehti ja ajakirju, et iga soovija saaks hommikul peale loendust endale kambrisse kõikidest lehtedest värske eksemplari. Seega on täiesti normaalne, kui kinnipeetavad saavad lugeda lehti paaripäevaste hilinemistega. Juhul, kui selline ajakirjandusega tutvumise viis kinnipeetavat isikut ei rahulda, on tal võimalus endale oma isiklike vahendite arvelt tellida soovitud lehed või ajakirjad.

3 Kinnipeetava isiklike vahendite arvelt tellitav ajakirjandus VangS § 30 lg 2 järgi on kinnipeetavatel lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. TVKK p 24.2.2 kohaselt on võimalus kinnipeetaval isikul tellida ajakirjandust raamatukoguhoidja kaudu isiklike vahendite arvelt.

S.Issajev on pöördunud Tartu Vangla raamatukoguhoidja poole palvega, et saaks tellida ajakirja „London Info". Raamatukoguhoidja selgitas, et sellise ajakirja tellimise kohta info puudub. Samasuguse selgituse andis S.lssajevile ka AS Eesti Post, kes on teadupärast pädevaim asutus Eesti Vabariigis, teadmaks infot võimalike ajalehtede ja ajakirjade tellimiste kohta. S.Issajev tunnistab ka oma kaebuses, et infot ta AS-st Eesti Post ei saanud. Küll aga ei kajastu AS Eesti Posti vastusest kinnitus selle kohta, et ajalehtede ja ajakirjade tellimine Euroopast käib diplomaatilise posti kaudu ja et vangla ei ole õigust neid lahti teha. AS-st Eesti Post saadud info põhjal ei oma ümbrike peal olev templite värv mingit tähtsust. Tegemist on vaba valikuga frankeerimismasina tindi värvi osas. Näiteks Tartu Vangla riigiasutusena kasutab sinist templivärvi, Tartu Halduskohus kasutab sinist või musta värvi jne. Seega ei oma tähtsust ümbrikel oleva templi värv, vaid sellel olevad kirjendid, mis märgistavad kirja tähtsust või staatust. Näiteks lüüakse kirjale saatja poolt tempel „ISIKLIK" või „SALAJANE", kui saatja on seda vajalikuks pidanud. Sellised märked S.lssajevile saabunud kirja ümbrikel puudusid. Seega oli kaebuse esitajale adresseeritud kirjade näol tegu tavasaadetistega ning vanglal ei lasunud kohustust neid teisiti käidelda.

Ekslikult on kaebuse esitaja tõlgendanud VangS § 29, mis reguleerib kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kinnipeetavatele saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Lõike 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Ükski loetletud asutustest kaebuse esitajale kõnealuseid ajalehti ei saatnud.

Alates 26.veebruarist 2007 hakkasid Tartu Vanglasse S.Issajevi nimele saabuma kinnises ümbrikus ajalehed „Russkaja mõsl" ja „London info". Kaebuse esitaja väitel on need tellinud tema sugulased. Tellimist tõendavat kviitungit või maksekorraldust kaebuse esitaja vanglale esitanud ei ole. Käesolevaks hetkeks on saadetisi tulnud kokku 9 korral. Ajalehti S.lssajevile kätte antud ei ole. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, mis toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri" (VSKE) §-s 461 käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Seega ei saanud vangla lugeda kinnises ümbrikus saabunud lehti kirjadeks ning neid kaebuse esitajale kätte anda, kuna oleks sellega rikkunud kehtivaid õigusakte. VSKE § 50 lg 3 kohustab vanglat kinnipeetavale saabuvast kirjast vanglaametniku poolt ära võtma kõik esemed, mis ei ole VSKE § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse VSKE §§ 70, 72 ja 73 sätteid. VSKE § 70 lg-s 1 nähakse ette võimalikud käitumisvariandid, kuidas toimida äravõetud asjadega, kui esemete väärtus on üle saja krooni ning lõikes 2 võimalikud käitumisvariandid kui äravõetud esemete väärtus on sada krooni või alla selle. Lehtedele märgitud hindade järgi sai arvutada nende väärtuse, mõlema lehe müügihind oli 1 Suurbritannia nael. Eesti Panga ametliku kursi järgi 1 GBP = 22,99 EEK, kokku seega 2x 22,99= 45.98 krooni. Kuna vanglal puudus info saatja kohta, ei olnud võimalik teavitada

4 saatjat informatsioonist äravõetud esemete kättesaamise võimaluste kohta, ning vangla otsustas äravõetud ajalehed hävitada.

VSKE § 72 sätestab nõuded esemete äravõtmise aktile. Nimetatud nõudeid järgides on Tartu Vangla poolt esemete äravõtmise aktid ka koostatud. Kaebuse esitaja väited osas, mis puudutavad väljast poolt vanglat tellitud ajalehtede kätteandmist kinnipeetavatele, vastab osaliselt tõele. Kuni 1.aprillini 2007 edastati kinnipeetavatele isikutele ajalehed, mis oli tellitud väljast poolt vanglat. Kinnipeetavaid teavitati eelnevalt mõistliku aja jooksul, et alates 01.04.2007 lõpetatakse selline tegevus, kuna see on vastuolus VangS § 30 lõikes 2 sätestatuga. Lähtudes hea halduse tavast ja kinnipeetavate õiguspärasest ootusest lubas vangla kinnipeetavatele isikutele kätte anda need ajalehed, millede tellimisperioodid olid tasutud enne 1.aprilli ja kellel olid olemas ette näidata tellimiskviitungid.

Kaebuse esitaja ei ole vanglale tõendanud, et ajalehed „Russkaja mõsl" ja London info" on tellitud tema sugulaste poolt ning seega on nende äravõtmine vangla poolt seaduslik tegevus.

Kuna S.lssajev ei tellinud ajalehti „Russkaja mõsl" ja London info" oma isiklike vahendite arvelt vangla vahendusel ei ole temale ka kahju tekkinud, seega puudub S.lssajevil alus nõuda endale vangla poolt ajalehtede hüvitamist. Samuti ei tõendanud kaebuse esitaja vanglale, et tegemist on sugulaste poolt väljast poolt vanglat temale tellitud ajalehtedega ega esitanud tellimise kviitungeid, seega käsitleti neid tavakirjana. Tavakirjaga on keelatud ajalehti saata ning need võeti ära ning selle kohta koostati iga kord nõuetekohane esemete äravõtmise akti.

Vastustaja on eeltoodu alusel seisukohal, et vaidlustatud toiming oli sooritatud kehtiva õiguse alusel ja seega õiguspärane ning sellega ei ole kaebuse esitajale mingit kahju tekitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Käesolevas asjas vaidlustab S.Issajev:

1) ajalehtede „Russkaja mõsl" ja „London info" Tartu Vangla raamatukogu kaudu tellimise mittevõimaldamist; 2) Tartu Vangla toimingut - tema sugulase (õe) poolt tellitud ja makstud ajalehtede „Russkaja mõsl" ja „London info" temale mitteandmist ja ajalehtede aktide alusel äravõtmist; 3) Tartu Vanglalt 1 824 krooni ja 80 sendi väljamõistmist seoses äravõetud ajalehtedega.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda alljärgnevatel põhjustel.

1. Kinnipeetava isiklike vahendite arvelt tellitav ajakirjandus.

Nagu väidab kaebuse esitaja, pöördus ta vastustaja poole novembris 2006 ajalehtede „Russkaja mõsl" ja „London info“ tellimise kohta ning kordas seda palvet 16.02.2007, 27.02.2007 ja 12.03.2007, millele sai vastuse nr V1 926, 928, 929, 932, 1127 (tl 62), kus talle selgitati tema probleemist. Alates 15.02.2007 ei antud kaebuse esitajale kätte tema sugulase poolt tellitud ajalehti ja neid hakati aktide alusel ära võtma.

Ajalehti „Russkaja mõsl" ja „London info“ ei saanud kaebuse esitaja vastustaja kaudu tellida selle võimatuse tõttu.

5 VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vangla raamatukoguhoidja vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda.

TVKK p 24.2.2 kohaselt on kinni peetaval isikul võimalus tellida ajakirjandust raamatukoguhoidja vahendusel isiklike vahendite arvelt.

Kaebaja märgib esitatud kaebuses (tl 10), et raamatukoguhoidja ei saanud tellida ajalehte „London info" põhjusel, et ei leidnud infot kust ja kelle kaudu saab seda tellida ning raamatukoguhoidja ütles S.Issajevile, et ühele kinnipeetavale ta selle ajalehe tellis, kui käis ise Londonis. Kaebuse esitaja täpsustab (tl 13), et Eesti post ei saanud samuti tema palvel leida nimetatud ajalehtede Eestisse tellimise võimalust. AS Eesti Post vastas kaebuse esitajale (tl 29), et AS Eesti Post kaudu välismaiste väljaannete tellimise nimekiri asub Internetiaadressil www.ke.ee, kuid kahjuks tema soovitud ajalehti, selles nimekirjas ei ole. Kiri dateeriti 28.02.2007, S.Issajev sai kirja kätte 01.03.2007. VangS § 30 lg-s 1 on märgitud, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Sellest võib järeldada, et VangS § 30 lg-s 2 märgitu laieneb samuti üleriigiliste ajalehtede ja ajakirjade kohta, see on - vangla vahendusel tagatakse kinnipeetavale tellida üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning ülejäänute ajalehtede ja ajakirjade tellimine tagatakse võimaluse piires.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal ei ole õigust vangla raamatukoguhoidjalt ilmtingimata tellimust nõuda kõikvõimalike ajakirjade ja ajalehtede, mida väljastatakse üle maailma, saamiseks. Asjaolu, et keegi kinnipeetavatest sai eelnevalt tellida raamatukoguhoidja kaudu tema sõidu ajal Londonisse analoogset ajalehte, ei oma käesolevas asjas tähtsust ja see juhus ei kohusta vastustajat analoogselt käituma S.Issajevi suhtes. See fakt ei tähenda, et raamatukoguhoidjal on igal ajal piiramatud võimalused ajalehtede tellimiseks. Kohus märgib ka, et S.Issajev ei ole tõendanud, et tal olid isiklikud vahendid soovitud ajalehtede tellimiseks olemas.

Selles osas jääb S.Issajevi kaebus rahuldamata.

2. Tartu Vangla toiming – S.Issajevi sugulase (õe) poolt telitud ja makstud ajalehtede „London info“ ja „Russkaja mõsl“ S.Issajevile mitteandmine ja äravõtmine alates 26.02.2007.

Käesoleva kaebuse osas on vaja juhinduda vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest, mis hakkasid kehtima alates 01.02.2007 ja selle muudetud redaktsiooniga.

VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras (selle sätte redaktsioon ei ole muutunud).

Justiitsministeeriumi 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-i 461 on muudetud alates 01.02.2007 ja see sätestab, et vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel.

VangS § 29 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VSKE § 57 lg 1

6 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Alates 01.02.2007 VSKE § 58, kus varem olid loetletud kinnipeetavale lubatud asjad ei kehti, sellest ajast kehtib § 641, kus on loetletud kinnipeetavale vanglas keelatud asjad.

Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjaga nr 1-3/17 on kinnitatud kinnipeetavale isikule keelatud esemete ja ainete loetelu. Seega kuni 01.03.2007 VSKE § 58 lg 3 p 8 kohaselt oli kinnipeetaval lubatud tarbeesemed – ilukirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kokku 5 eksemplari, kui seda VSKE § 57 lg 1 järgides.

S.Issajevile Londonist adresseeritud saadetis ei ole VSKE § 461 mõistes kiri (erasõnum) see on pakk. Kinnipeetaval ei ole pakke õigust saada. VSKE § 741 kohaselt on pakid lubatud vahistatutele ja selle sätte punkt 4 kohaselt on neile pakiga lubatud saata perioodilisi väljaandeid. Selle analoogia kohaselt on S.Issajevile Londonist saadetu pakk. Kuna kinnipeetav pakke saada ei tohi, siis on vanglaametnikel õigus saabunud ümbrikust asjad ära võtta. Ümbrikus saadetud asju ei saa lugeda kirjaks, mille saamiseks on kinnipeetaval õigus.

Seega vastustaja toiming ajalehtede äravõtmise osas on õiguspärane ja kaebuse esitaja taotlus ei kuulu selles osas rahuldamisele.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigust tellida ajalehti isiklike vahendite arvelt, ei ole piiratud. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud VangS § 29, sest see säte reguleerib kirjade saatmist ja saamist, kuid mitte pakkide saamist, nagu käesolevas juhtumis.

Kehtiv seadus ei luba saada sugulaste poolt tellitud ajalehti. VSKE § 30 lg 2 lubab tellida ajalehti ainult vangla vahendusel ja seda kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. S.Issajevile saadetakse ajalehti, mis telliti ja maksti tema sugulaste (õe) poolt. S.Issajevile saadetud ümbrikud ei sisalda VSKE § 461 mõistes kirja – „vanglas käsitletakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel“.

Seega on õigustatud vastustaja toiming, mida kohustab VSKE § 50 lg 3 - Kinnipeetavale saabunud kirjast võetakse vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole käesoleva määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid. Toimikus olevates aktidest nähtub, et vastustaja tegi ettepanekud äravõetud ajalehed hävitada (tl 2, 25, 42, 46, 74, 75, 76); tagastada saatjale või hävitada (tl 28); säilitada üks kuu ja siis hävitada (tl 73); saatja täpne aadress puudub, hävitada (tl 77).

Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et vastustajale oli teada, et ajalehed S.Issajevile tellis ja maksis tema sugulane (õde) (tl 26). Samuti teadis vastustaja, et ajalehed olid tellitud üheks aastaks. Vastustaja teadis ka ajalehtede maksumus. Oli teada, et ajalehed saabuvad regulaarselt neli korda kuus. Vastustaja arvestas (tl 89), et igal korral äravõetud ajalehe maksumus on 45.98 krooni. Vangla ametnikud, kes teostasid ajalehtede äravõtmist saaksid ajalehe hinna tuvastada ajalehe pealt. Seoses sellega, et ajalehtede äravõtmine toimus süstemaatiliselt ja regulaarselt, oli vastustajal kohustus suhtuda mõistlikult selle väärtusesse, sest kuus maksab ajalehe tellimus 183,92 krooni ning aastas 2207,40 krooni. vastustaja leiab, et vastustaja toiming ajalehtede hävitamise osas ei ole mõistlik ja otstarbekas. Seda enam, et vastustaja oma kirjas (tl 44) on maininud, et Tartu Vangla on riigieelarveline asutus ja ajalehtede tellimiseks on piiratud võimalused.

7 VSKE § 70 lg 1 ja 2 annavad võimaluse mitte hävitada väärtust omavaid asju ja nende hulgas on võimalus võõrandamine raamatukogule lugemiseks.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole uurinud (seda oli võimalik teada saada kaebuse esitajalt) võimalust saadetud ajalehtede tagastamist nende tellijale nii, nagu see on ette nähtud VSKE §

70 lg-s 1).

Kohus leiab, et vastustaja toiming äravõetud ajalehtede kohta hävitamise kohaldamiseks ei ole õiguspärane, vajalik, mõistlik ja otstarbekas. Selles osas tunnistab kohus vastustaja toimingu õigusvastaseks ja teeb ettepaneku seda küsimust uuesti läbi vaadata.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p 6 kohus otsustab tunnistada Tartu Vangla toiming, mis seisnes äravõetud ajalehtede hävitamise kohaldamisel õigusvastaseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik