2-07-5852/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5852 Tsiviilasi KGhagi ANvastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AN(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2007. a Istungil osalenud isikud Hageja KG Kostja AN RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt

Välja mõista AN’ilt KG kasuks igakuine elatusraha 1500,00 (üks tuhat viissada) krooni poeg ORG(sünd. XX) ülalpidamiseks alates XXX kuni poja täisealiseks saamiseni XXX.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 19.02.2007.a esitas KG kohtule hagi AN vastu poja ORG(sünd. XXX.) ülalpidamiseks igakuise elatise summas 1800 krooni, s.o. miinimummääras, väljamõistmiseks. Laps elab hageja juures ja on tema täielikul ülalpidamisel. Hageja esitatud arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt orienteeruvalt 3640 krooni. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi, kuid leiab, et hageja poolt esitatud faktiväited ei vasta tõele. Kostja palub arvesse võtta, et kostjal on eelnevat kooselust 7-aastane tütar, kellele ta küll iga kuu kindlat summat ei anna, kuid maksab kinni tütre meelelahtuse ja vajalikud asjad, mõni kuu kulud tütrele

2 200-300 krooni kuus ning mõnikord 2000 krooni. Samuti on kostja abikaasa 5 kuud rase. Kostjal puudub vara, v.a. vana auto. Kostja sissetulek on umbes 10 500 krooni kuus. Kostja ei oska öelda täpseid andmeid oma väljaminekute kohta, kuna taotleb hetkel Hansapangast elamuaseme laenu, et osta korter..

16.05.2007.a. toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja esitas kohtule M-LL’i sünnitunnistuse ja liisingusse võetud 2-toalise korteri laenu tagastamise graafiku. Kostja ei ole võimeline maksma elatist 1800 krooni kuus ning leiab, et kõik tema lapsed peaksid saama võrdselt ülalpidamist. Kostjal puuduvad võimalused täiendavat lisatööd teha ja füüsiliselt ei suuda kostja hageja nõutavat elatusraha maksta, kuna tal on ülalpidada teine laps ja peagi sünnib peresse uus laps. Kostja palub välja mõista elatis alla miinimumsumma ehk 1500 krooni kuus.

Maakohtu põhjendused

ORG sünnitunnistusega on tõendatud, et ORG(sündinud XXX.) vanemateks on AN ja KG

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni.

19.02.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse 23.06.2005.a. sündinud poja ORG ülalpidamise nõudes miinimummäära ulatuses summas 1800 krooni kuus.

Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma lapsele elatist 1800 krooni kuus ning palub elatis välja mõista alla miinumimmäära ehk 1500 krooni kuus. Kostja sissetulek kuus on umbes 10 500 krooni kuus. Kostja on esitanud kohtule M-LL’i (sünd XXX) sünnitunnistuse, millest nähtuvalt on kostja M-LL’i isa. Samuti on kostja esitanud kohtule laenu tagastamise graafiku, mille kohaselt tagastab kostja laenu igakuiselt umbes 4200 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist poja ORG ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni. Kostja keskmine palk on 10 500 krooni kuus, kuid kostja on kohtule esitanud M-LL’i sünnitunnistuse, keda ta on samuti kohustatud ülalpidama ja lapsi tuleb kohelda võrdselt. Samuti

3 on kostjal igakuised kohustused panga ees korteri liisimisest (kostja elupaik), mis on tõendatud kohtule esitatud laenu tagastamise graafikuga. Vastavalt PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alustel, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole töövõimetu, kuid kohus tuvastas muud mõjuvad põhjused. Kostja on tõendanud, et tema sissetulek ei võimalda maksta elatist miinimumsummas, kuna kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning kostjal on kohustused panga ees ja samuti ootab kostja abikaasa last. Kostjal tulenevalt eriala puudumisest puuduvad ka võimalused täiendava töö tegemiseks.

Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. 23.06.2023.a.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Taimi Kollom Kohtunik