2-05-13571/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-13571/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13571/34 (endine nr 2/34-6774/05) Tsiviilasi AS-i hagi AS-i vastu 132 644,50 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2007 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS, registrikood XXX, XXX, , esindaja AS kostja AS, registrikood XXX, XXX , lepinguline esindaja RP

Resolutsioon Jätta AS-i hagi AS-i vastu 132 644,50 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hageja kanda Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud

1. XXX toimus XXX juures liiklusõnnetus, milles EL poolt juhitud ja AS-le kuuluv traktor XXX, reg nr XXX kaotas pidurdamisel juhitavuse, misjärel kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku AS-le kuuluvale sõiduautole XXX reg nr XXX (tl 24).

2-05-13571/34

Vastavalt Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna otsusele haldusõigusrikkumise asjas nr XXX liiklusõnnetuse põhjustas EL, kes ei kohandanud sõiduki kiirust vastavalt oludele (tl 25);

2. Kannatanu sõiduk oli hageja juures kindlustatud suurkasko kindlustusvariandi ja täisväärtuskindlustusega (tl 9-22 ). Hageja hüvitas kannatanule liikluskahju summas 128 047,00 krooni (tl 23,26-30, 33-36);

3. XXX esitas hageja kostjale kui liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku kindlustusandjale liikluskahju hüvitise nõude (tl 38-39). Korduvad tagasinõuded on hageja kostjale esitanud XXX ja XXX (tl 41,42); Kostja keeldus süüdlase kindlustusandjana hüvitamast liikluskahju (tl 40).

Hageja nõue ja põhjendused

4. Hageja palub kostjalt välja mõista 132 644,50 krooni, mis koosneb sõiduki remondikuludest summas 128 047 krooni ja liiklusõnnetuse käsitlemisel tehtud kulutustest summas 4 597,50 krooni. Omavastutus oli 2000 krooni. Hageja juhindub oma nõuetes TsK §-dest 222 lg 2, 448 lg 1, 477 lg 6, KS § 18, LKS §-dest 7 lg 1,

28 lg 3, 35 lg 1, 41 lg 8, 43 lg 2, 44 lg 1.

5. Hageja leiab, et * kui kostja oleks täitnud liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 7 lg 1, 43 lg 2 ja § 44 lg 1 tulenevat kohustust hüvitada oma kindlustatu poolt põhjustatud kahju ei oleks hageja pidanud liikluskahju käsitluskulusid kandma. Sellest tulenevalt on hagejal tekkinud õigus nõuda vastavalt LKS § 28 lg 3 ja § 35 lg 1 kahju hüvitamist ja sellele lisaks käsitluskulu vastavalt TsK 222 lg 2 summas 4 597,50 krooni (tl 37); * kostja keeldumine ei ole põhjendatud, kuna kostjale esitatud eelkalkulatsioon, mille kostja on kooskõlastanud, on käsitletav nõudeavaldusena, mille puudulikkuse korral oleks kostja pidanud küsima lisateavet (LKS § 41 lg 8). Hageja eeldas, et kostjale on kõik selge; * kostja ei ole käitunud heas usus; * tal on regressiõigus juhindudes KS § 18.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tal puudub hüvitamise kohustus, kuna hüvitamisnõue on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist (LKS § 41, 42 lg 2).

7. Kostja ei vaidlusta fakte, mis puudutavad liiklusõnnetuse toimumist XXX ja seda, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli EL.

8. Kostja leiab, et XXX temale saadetud kooskõlastamiseks eelkalkulatsioon sõiduki taastamismaksumuse kohta ei ole samastatav kahju hüvitamise nõudena LKS § 40 lg 1 tähenduses. Kostja on seisukohal, et nõude esitamise tähtaeg lõppes XXX, seega hageja on esitanud nõude üle 3 kuu hiljem, mistõttu oli kostjal õigus keelduda kahju hüvitamisest.

2-05-13571/34

Kohtuotsuse põhjendus

9. Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

10. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 12 lg 2, mille kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust.

11. Kindlustusseaduse (KS) § 18 sätestab, et kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kannatanule varalise kahju, mille hüvitamise kohustus oli kostjal.

12. Liikluskindluse seaduse (LKS) § 42 lg 1 kohaselt kui kindlustusandjale või kahju tekitamise eest vastutavale isikule ei esitata varakahju hüvitamise nõuet 18 kuu või isikukahju hüvitamise nõuet 36 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest, siis ei ole kindlustusandjal ega Eesti Liikluskindlustuse Fondil hüvitamise kohustust. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kahjukindlustuse korral tuleb realiseerida nõudeõigus kindlustusandja või kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu 18 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetus toimus XXX Seega juhinduvalt LKS § 42 lg-st 1 tuli hagejal esitada varakahju hüvitamise nõue hiljemalt XXX Hageja esitas XXX kostjale kui liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku kindlustusandjale liikluskahju hüvitise nõude (tl 38-39), seega üle 3 kuu hiljem kui seadus seda võimaldas.

13. Hageja arusaam, et kahju hüvitamise nõue on samastatav esitatud eelkalkulatsiooniga, millel on kostja töötaja kooskõlastus XXX kuupäevaga, ei ole kooskõlas seadusega. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue pidi olema sisustatud vastavalt LKS § 41 sätestatud nõuetele. Kahju nõue peab olema sisult selge ja arusaadav mitte ainult kahju esitajale endale, vaid ka isikule kellel lasub kohustus kahju hüvitada. See eeldab taasesitatavas kirjalikus vormis väljendatud konkreetset kahju suurust ja kui kahju koosneb erinevate nõuete kogumist, siis lahti kirjutatult iga nõue sisult ja summaarselt. Kohus leiab, et eelnimetatud nõue on eesmärgipärane, et oleks võimalik kontrollida nõuet sisuliselt ja vajadusel see vaidlustada. Eelnimetatu teenib ka LKS § 42 lg 3 sätestatud eesmärki s.o kindlustusjuhtumiga tekkivale nõudeõigusele kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu.

14. Kohus juhib tähelepanu, et eelkalkulatsioonis märgitud taastusremondiks minev rahaline kulu oli tunduvalt suurem kui tegelik kulu, mille kohast teavet hageja kostjale ei pidanud vajalikuks edastada. Eeltoodu annab kinnitust, et eelkalkulatsiooni esitamist ei saa samastada nõude esitamisega LKS § 40 ja 41 tähenduses. Hageja ei teavitanud kostjat eelkalkulatsioonis asja menetlemisel tehtud käsitluskulude suurusest. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostjale ei esitatud nõuet ning tal puudus teave tegeliku kahju suuruse kohta, mille hüvitamise kohustus tal oli süüdlase kindlustusandjana. Hageja seisukoht, et kostjal lasus kohustus küsida lisateavet tulenevalt LKS § 41 lg 8 ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Eelnimetatud sätestab õiguse mitte kohustuse küsida lisateavet esitatud nõudeavalduse kohta. Samas kui ei ole esitatud nõudeavaldust puudub vajadus lisateabe küsimiseks.

15. Tegemist on kahe kindlustusandjaga, kes oma igapäevases majandustegevuses peaksid korraldama oma töö nii, et oleks järgitud seadusega sätestatud tähtajad. Hoolsuskohustuse mittejärgimine ei pea kaasa tooma seaduse soodustatud tõlgendamise.

2-05-13571/34

Samas soovib kohus rõhutada, et pooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Õiglane oleks kui kindlustusandja täidab oma kohustust vastavalt juhtunule st. süüdlase kindlustus hüvitab kannatanule põhjendatud kahjud (sh vajadusel kannatanu kindlustusandjale).

Menetluskulud

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st

3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks.

Maire Lukk Kohtunik