2-05-13001/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13001 (endine nr 2/228-14982/05) Tsiviilasi OÜ Ahagi ER`i vastu 5234.70 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: ER (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista ER`ilt OÜ A kasuks 2320.62 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend krooni ja 62 senti) krooni, millest põhivõlgnevus on 2117.35 (kaks tuhat ükssada seitseteist krooni ja 35 senti) krooni ja viivis 203.27 (kakssada kolm krooni ja 27 senti) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Välja mõista ER`ilt OÜ A kasuks menetluskulu 330.00 (kolmsada kolmkümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ A hagi ER`i vastu 5234.70 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 07.05.2001.a. sõlmitud tähtajalisest Q Lepingust nr XXX (tähtajaga 18 kuud), mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 02.04.2002.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 2617.35 krooni. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.5. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku vähemalt 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist alates 02.04.2002.a.-18.06.2005.a. (1171 päeva), kokku summas 3719.13 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas

2(3) 2617.35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2617.35 krooni, viivise summas 2617.35 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 261.74 krooni.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXX ning Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtu ettepaneku ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud 03.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 07.05.2001.a. sõlmitud tähtajaline Q Leping nr XXX (tähtajaga 18 kuud), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 07.05.2001.a. Ettemaksu arve nr XXXalusel on kostja tasunud AS-ile Ritabell

243.00 krooni, millest Liitumistasu (SIM kaart) on 99.00 krooni, kuumaks DYNAMO on 45.00 krooni ja 199.00 krooni mobiiltelefoni Motorola TA 180 maksumus.

Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 17.01.2002.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 11.02.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 18.03.2002.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 629.88 krooni, kõneteenused summas 1487.47 krooni ja leppetrahv summas 500.00 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 18.03.2002.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 18.03.2002.a. esitatud lõpparvega nr XXX.

Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole

3(3) leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi, mille tuginevad nii viivise arvestus kui ka leppetrahv, ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna tingimustest ei nähtu nende tegelik kehtivuse aeg (väidetav kehtivuse kuupäev on peale kirjutatud kellegi poolt käsitsi), seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 2117.35 krooni.

Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 203.27 krooni ulatuses (3 % x 2117.35 krooni x 3,2 aastat).

Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2002.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest.

Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2320.62 krooni.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik