3-07-330/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2007 Tallinn Haldusasja number 3- 07- 330 Haldusasi R.V.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.V.. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Angela Heinsaar. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 25.05.2007 esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 09.01.2007 esitas kinnipeetav R.V. Tallinna vangla direktorile avalduse (tl 32), milles palus lubada tal teavitada oma ema sellest, kus asutuses (vanglas) ta viibib.

2. Tallinna Vangla 30.01.2007 vastusega nr 1-13/708-1 (tl 12, 33) jäeti R.V.u taotlus rahuldamata põhjendusega, et Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määruste alusel on piiratud R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega, v.a kaitsja, kuna see võib kahjustada eeluurimise täielikku, objektiivset ja igakülgset lõpuleviimist.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla toimingu, mis seisnes selles, et Tallinna Vangla ei lubanud kaebajal emale helistada, õigusvastaseks tunnistamist.

4. Kaebuse kohaselt sätestavad Euroopa Vanglareeglistiku punktid 24.2 ja 24.8, et suhtlemise ja kokkusaamise suhtes kohaldatavad piirangud ja järelevalve peavad võimaldama suhtlemist vastuvõetaval minimaalsel tasemel ja vangidel tuleb võimaldada viivitamatult informeerida oma perekonda enda kinnipidamisest või üleviimisest teise asutusse.

5. Kuna kaebajale on teadmata Tallinna Vangla sellesisulise otsuse asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata otsuse põhjendatust, on otsus motiveerimata ning seega ebaseaduslik. Kaebaja arvates on vastustaja toiming ka vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu.

6. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Kaebaja ei ole veendunud, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt, kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks otsuse tegemisel.

7. Kaebuse kohaselt on kaebaja põhjendatud huviks toimingu õigusvastasuse tuvastamisel taotleda selle õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. R.V. on eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetav, kelle suhtes on Harju Maakohtu 06.09.2006 määrusega kriminaalasjas nr 06730000233 kohaldatud tõkendina vahistamist. Kaebaja vabastati eelvangistusrežiimilt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 määrusega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 „Vabaduspiiranguga isikule kohaldatavate lisapiirangute määrusega“ keelati kahtlustataval R.V.ul muu hulgas ka telefoni kasutamine (v.a suhtlemine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga).

10. R.V. esitas Tallinna Vangla direktorile 09.01.2007 taotluse võimaldada tal teavitada oma ema, kus asutuses (vanglas) ta viibib. Tallinna Vangla 30.01.2007 vastusega nr 1-13/708-1 jäeti eelnimetatud taotlus rahuldamata, kuna Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ning 25.10.2006 määruste alusel on piiratud R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega, v.a kaitsja.

11. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 96 lg 1 esimese lause kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. VangS § 96 kuni 01.02.2007 kehtinud lõike 3 kohaselt võib vangla direktor vahistatu sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust piirata üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Keelatud on vahistatu kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

12. Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määrustega on R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulastega ja teiste isikutega piiratud, mistõttu Tallinna Vangla keeldumine kaebaja 09.01.2007 taotluse rahuldamisest oli õiguspärane.

13. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Vanglareeglistik on soovituslik, sisaldab üldisi reegleid kinnipeetava vangistuse korraldamiseks ning sellele ei saa tugineda kinnipeetav, kelle suhtes kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal on alustatud kriminaalmenetlust.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

15. Asjas ei ole vaidlust selles, et R.V. on eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetav. Samuti ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 6. septembri 2006 määrusega kriminaalasjas nr 06730000233 R.V. vahistati. Kohtute infosüsteemi salvestatud kohtulahenditest nähtub, et Harju Maakohtu 6. septembri 2006 määrusega kriminaalasjas nr 06730000233 vahistati R.V.

kahtlustatuna vanglas esimese astme kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 6. septembri 2006 määrus kriminaalasjas nr 06730000233 jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2006 määrusega.

16. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et 09.01.2007 Tallinna Vangla direktorile esitatud avalduses palus ta lubada teavitada telefoni teel oma ema sellest, kus asutuses (vanglas) ta viibib (tl 41).

VangS § 96 lg 1 esimese lause kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. VangS § 96 kuni 01.02.2007 kehtinud lõike 3 kohaselt võib vangla direktor vahistatu sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust piirata üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Keelatud on vahistatu kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega on vahistatu telefoni kasutamise õiguse piiramiseks olemas seaduslik alus.

17. Asja materjalidest nähtuvalt on Kaitsepolitseiameti uurija 05.09.2006 määrusega (tl 34) VangS § 94 ja 96 alusel piiratud R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid vabaduses viibivate sugulastega ja teiste vabaduses viibivate isikutega. Määrusest nähtuvalt on nimetatud piirangud tingitud asjaolust, et kriminaalasjas nr 06730000233 on Kaitsepolitseiameti poolt kahtlustatavana kinni peetud R.V. ning ei saa lubada temal oma äranägemisel pidada kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste vabaduses viibivate isikutega, v.a. kaitsja, kuna see võib kahjustada eeluurimise täielikku, objektiivset ja igakülgset lõpuleviimist.

Kaitsepolitseiameti uurija 25.10.2006 määrusega (tl 35) on VangS § 94 ja 96 alusel piiratud R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulastega ja teiste isikutega, v.a. kaitsja. Määrusest nähtuvalt on nimetatud piirangud samuti tingitud asjaolust, et kriminaalasjas nr 06730000233 on Kaitsepolitseiameti poolt kahtlustatavana kinni peetud R.V. ning ei saa lubada temal oma äranägemisel pidada kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega, kuna see võib kahjustada eeluurimise täielikku, objektiivset ja igakülgset lõpuleviimist.

Seega oli kriminaalasjas nr 06730000233 vahistamise kohta tehtud kohtumääruses ning Kaitsepolitseiameti uurija tehtud kirjavahetuse, kokkusaamiste, telefonikõnede ja muude sidepidamisvahendite piiramise määrustes tuvastatud asjaoludel olemas alus piirata R.V.u telefonikõnesid sugulaste ja teiste isikutega ja piiramine oli vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Eeltoodut arvestades on Tallinna Vangla 30.01.2007 keeldumine kaebaja 09.01.2007 avalduse rahuldamisest seaduslik ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

18. Vastustaja esindaja seletusest kohtuistungil nähtub, et Tallinna Vangla 30.01.2007 keeldumisel kaebaja 09.01.2007 avalduse rahuldamisest arvestati ka asjaolu, et kaebaja suhtlemine emaga ei ole olnud sage, mis oleks tinginud talle erandi tegemise (tl 41). Kaebaja ei ole tõendanud, et tal tegelikult on üldse olnud emaga mingeid kontakte, mille säilitamiseks vastuvõetaval minimaalsel tasemel oleks vangla pidanud vahistatule R.V.ule võimaldama emale helistada. Vastustaja esitatud R.V.u kontaktide andmetest alates 2001.aastast nähtuvalt ei ole R.V.ul vanglas viibimise ajal olnud emaga mitte ühtegi kokkusaamist (tl 37-38). Seda kinnitas kaebaja ka ise kohtuistungil (tl 40). Samuti seletas kaebaja kohtuistungil, et tegelikult kasvatas teda vanaema ja emaga on ta tihedamalt suhelnud aastatel 1994-1996, 1996.aastast viibib ta vanglas (tl 40). Kaebaja väide kohtuistungil, et ta on suhelnud emaga kirja teel ja on emale helistanud, on tõendamata. Kaebaja väide, et viibides Murru Vanglas, helistas ta emale mobiiltelefoniga, iseloomustab kaebajat kui mitteõiguskuulekat isikut, sest kaebajale ei saa teadmata olla, et VangS § 28 lg-st 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust mobiiltelefoni kasutamisele. Kohus leiab, et kuna kaebaja väitel viibib ta Tallinna Vanglas alates 01.11.2006 ja avalduse Tallinna Vangla direktorile ema teavitamiseks sellest, kus vanglas ta viibib, on ta esitanud 09.01.2007, seega kuu aega hiljem, siis ei ole kaebaja tegelikult soovinud ema viivitamatult informeerida enda üleviimisest teise vanglasse. Sellest järeldub, et ema informeerimine ei ole kaebajale olnud oluline.

19. Tallinna Vangla 30.01.2007 vastuses nr 1-13/708-1 (tl 12, 33) on R.V.ule selgitatud, et tema taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ning 25.10.2006 määruste alusel on piiratud R.V.u kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega, v.a kaitsja, kuna vastasel juhul võib see kahjustada eeluurimise täielikku, objektiivset ja igakülgset lõpuleviimist. Seega on Tallinna Vangla vastus motiveeritud ja on üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks otsuse tegemisel.

Aili Maasik Kohtunik