2-06-5188/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-5188 Tsiviilasi NLhagi ŽA`lt ja VB`ilt vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NL (N L kaudu), asukoht: XXX Kostja ŽA, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata Kostja AB, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata Kolmas isik kostja poolel RA, isikukood XXX, elukoht XXX Kolmas isik kostja poolel MB, isikukood XXX, elukoht XXX Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat ET, Advokaadibüroo XXX RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NLhagiavaldus.

2. Võtta ära ŽA´lt, isikukood XXX vanema õigused poja MB´i, isikukood XXX suhtes.

3. Võtta ära ŽA´lt, isikukood XXX vanema õigused poja RA´i, isikukood XXX suhtes.

4. Võtta ära AB´ilt, isikukood XXX vanema õigused poja MB´i, isikukood XXX suhtes.

5. Välja mõista ŽA´lt, isikukood XXX elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus MB´i, isikukood XXXülalpidamiseks NL kasuks alates 10.03.2006.a. kuni MBi täisealiseks saamiseni.

6. Välja mõista ŽA´lt, isikukood 47904302218 elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus RA´i, isikukood 50307310858 ülalpidamiseks NLkasuks alates 10.03.2006.a. kuni RBi täisealiseks saamiseni.

7. Välja mõista AB´ilt, isikukood XXX elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus MB´i, isikukood XXX ülalpidamiseks NL kasuks alates 10.03.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta kostjate kanda.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asjaolud ja hageja nõue Kostja ŽA on RAi (isikukood XXX) üksikema. MBi (isikukood XXX) isana on sünniakti kantud kostja AB.

N – J L saabus . teade, et alates 04.03.2005.a.viibivad RA ja MB T L i ja p l k v . Lapsed toodi varjupaika kokkuleppel kostjatega kuni perele elamispinna leidmiseni. T L andmeil on kostjad narkomaanid ja seetõttu vajavad lapsed püsivat asendushooldust.

Lapsed toodi T M L N –J L , kus nad viibivad tänaseni. Kostja A A käis mõned korrad lapsi vaatamas, oma tegelikku elukohta ta lastekodule ei avaldanud. Kostja ŽA ei ole oma lapsi N –J l kordagi külastanud. Hagejale pole teada kostjate elukoht.

Hageja leiab, et kostjad hoiavad kõrvale oma seadusega pandud kohustusest kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seetõttu palub hageja kohut võtta ära vanema õigused ŽAlt RAi ja MBi suhtes ning ABilt MBi suhtes.

Kuna kostjad ei täida laste ülalpidamiskohustust, palub hageja kohtult mõista ŽAlt RAile 1800 krooni kuus ja MBile 1800 krooni kuus hageja kasuks ning ABilt MBile 1800 krooni kuus hageja kasuks. Kostjate vastus

Kostjad hagile kirjalikku vastust ei esitanud, samuti ei ilmunud kostjad kohtusse. Kostjate asukoht on kohtule teadmata. Kostjatele on kohtukutsed kätte toimetatud 14.02.2007.a. ja 21.03.2007.a nende avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kolmandate isikute esindaja seisukoht

Kolmandate isikute esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjad on isikud, kes on mõjuva põhjuseta jätnud täitmata vanemakohustused, tarvitanud narkootikume ja pannud toime süütegusid. Laste suhtes vanemad huvi ei tunne, ülalpidamist lastele ei anna. Kostjad pole pöördunud asjaomaste ametite poole sotsiaalabi saamiseks, seega puudub neil reaalne huvi laste olukorra suhtes ning nende kasvatamiseks peres. Vanemad on kohustatud kasvatama oma lapsi, selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist. Kolmandate isikute esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmiseks on olemas piisavad seaduses täheldatud alused.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja kolmandate isikute seisukohad ning uurinud asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Alates viibisid lapsed RA ja MB TLIjaPLKV. Lapsed viidi varjupaika kokkuleppel kostjatega kuni perele elamispinna leidmiseni. TL andmeil on kostjad narkomaanid ja seetõttu vajavad lapsed püsivat asendushooldust. viidi lapsed T ML N –J L , kus nad viibivad tänaseni. Alates XXXviibisid lapsed RA ja MB TLIjaPLKV. Lapsed toodi varjupaika kokkuleppel kostjatega kuni perele elamispinna leidmiseni. T L andmeil on kostjad narkomaanid ja seetõttu vajavad lapsed püsivat asendushooldust. XXX viidi lapsed T M L N-J L , kus nad viibivad tänaseni. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitseseaduse § 8 alusel on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Kohus on seisukohal, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.

NLSotsiaalabiameti teatise (tl 63) kohaselt ei ole kostjad tundnud huvi poegade saatuse vastu ega lapsi külastanud. N –J L teatisest (tl 87) nähtuvalt on kostja AB külastanud ajavahemikul XXX- XXX.a. MBi kuuel korral, alates XXX pole MB poega N –J L külastanud. ŽA lapsi külastanud ei ole. Kostjad oma elukohta lastekodule avaldanud ei ole, samuti on see teadmata kohtule.

Kohus leiab, et dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et kostjad ei ole mõjuvate põhjusteta oma kasvatusasutuses viibivate laste kasvatamises osalenud. Kohus ei loe ABi külastusi piisavaks, et hinnata neid kui lapse kasvatamises nõutaval määral osalemist. Kohus leiab, et kostjad ei ole suutnud korraldada laste elu, ei ole osalenud lapse ülalpidamisel, et tagada lapse eluliste vajaduste rahuldamine ja normaalne areng.

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 56 lg 1 võib kohus isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

Tulenevalt PkS § 55 lg 3 ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. PkS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 60 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna käesolevas tsiviilasjas on esitatud elatise nõue kummaltki vanemalt kummagi lapse puhul 1800 krooni, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, loeb kohus hageja nõude põhjendatuks.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik