2-07-9179/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9179 Tsiviilasi NKi avaldus DBi vanema õiguste määramiseks laste suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja NK Puudutatud isik DB Puudutatud isik MB Puudutatud isik DB Puudutatud isikute MBi ja DBi määratud korras esindaja advokaat HT Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TL (M L V kaudu) esindaja EM Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik K –J linn (K –J sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2007. a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NKi avaldus.

2. Võtta DBilt (isikukood XXX) ära vanema õigused MBi (isikukood XXX) ja DBi (isikukood XXX) suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta NKi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud NK esitas XXX avalduse DBilt vanema õiguste äravõtmiseks laste MBi ja DBi suhtes. Avalduse kohaselt sündisid NKi ja DBi abielu ajal XXX poeg DBja XXX poeg MB. Alates XXX ei ole DB lastega kohtunud, neid toetanud ega kasvatanud. Avaldaja leiab, et DB ei ole täitnud seega perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg-st 1 tulenevaid vanema kohustusi. Avaldaja leiab, et DB ei saa lapsi kasvatada ega nende eest hoolitseda, kuna kuritarvitab alkohoolseid jooke. Avaldaja väitel soovib ka DB ise vanema õigustest loobuda. Avaldaja palub võtta DBilt ära vanema õigused poegade MBi ja DBi suhtes.

Kohus kaasas XXX määrusega menetlusse eestkosteasutusena TL (M L V kaudu) ja K – J Linna (sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) ning määras XXX määrusega MBi ja DBi esindajaks riigi kulul advokaat HT.

DB teatas XXX, et on avaldusega nõus ja palus avaldus rahuldada.

Kohtu põhjendused XXX toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. DB oli avaldusega nõus. MBi ja DBi määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. TL (M L V kaudu) toetas avaldust. K –J L (sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) toetas avaldust, kuid palus asja arutada nende osavõtuta.

DBi ja MBi sünnitunnistustest (t lk 10-11) nähtub, et DB ja NK on nende vanemad.

PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on DBi ära kuulanud.

TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on loobunud laste ärakuulamisest põhjusel, et kuivõrd lapsed oma isa ei mäleta, ei ole nende ärakuulamine vajalik asjaolude selgitamiseks. Samuti lähtus kohus asjaolust, et laste esindaja ning eestkosteasutuse kinnitusel peavad lapsed oma isaks avaldaja abikaasat, kes neid lapsendada soovib ning laste teavitamine menetlusest viiks lapsed segadusse.

DBi ja MBi määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud. DB ei ole kummagi lapse isa, kuigi on kantud sünniaktidesse. Ta ei ole osalenud laste eest hoolitsemises ega kasvatamises ega neid ülal pidanud. Avaldaja elab alates XXX koos abikaasaga, kes poisse kasvatab, nende eest hoolitseb ja neid ülal peab. Kodus on lastele tagatud stabiilne, turvaline ja nende eale vastav kasvukeskkond. Avaldaja abikaasa suhtumine poistesse on hoolitsev ja isalik. Poisid peavad oma isaks avaldaja abikaasat, DBi nad ei tunne ega tea. Kohtumenetlusest lapsed teadlikud ei ole. Esindaja sõnul on avaldajal ja tema abikaasal toimiv peresuhe, milles M ja D on täisväärtuslikud osalised. Lastele on sellises kasvukeskkonnas tagatud arenguks kõik vajalik ning kindlustatud on nende julgeolek. Avaldaja abikaasa toetab avaldust ning soovib neid lapsendada. DB, olles poiste sünniakti kantud isa, ei ole vanema kohustusi täitnud. Kuna seaduse mõttes on ta laste isa, ei saa põhjendust laste kasvatamisest keeldumisel lugeda mõjuvaks. DBilt vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on luua õiguslik võimalus laste lapsendamiseks nende tegeliku kasvataja poolt. Esindaja arvates on laste huvides kindlustada olemasoleva reaalse olukorra seadustamine selle läbi, et luua lastele lapsendamiseks õiguslik võimalus.

DBi poolt XXX notariaalselt kinnitatud avaldusest (t lk 9) nähtub, et ta soovib loobuda vanema õigustest ning ta ei pea end kummagi lapse bioloogiliseks isaks.

K –J sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusest nähtub, et DB ei pea end M ja D bioloogiliseks isaks ning on XXX avaldanud notariaalselt soovi loobuda vanema õigustest nende suhtes. DB ei täida poegade suhtes vanema kohustusi. K –J sotsiaalhoolekandekeskus toetas avaldust.

Eestkosteasutuse TL (M L V sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) XXX esitatud arvamusest nähtub, et avaldaja ei ela DBiga enam ammu koos, poiste vanemad läksid faktiliselt lahku siis, kui vanem poeg oli 6-kuune. Sellest ajast saadik ei ole DB poegi külastanud, toetanud ega nende vastu huvi üles näidanud. Alates XXX on avaldajal uus pere, alates XXX on ta abielus ning abielust on sündinud tütar. M ja D ei ole mäletamist mööda DBi näinud, avaldaja sõnade kohaselt hüüavad poisid avaldaja abikaasat isaks ja peavad teda oma pärisisaks. Vanema õiguste äravõtmist motiveeris avaldaja sellega, et tema abikaasa soovib poisid lapsendada. Kuna lapsed ei ole teadlikud sellest, et neil on teine bioloogiline isa, ei pidanud eestkosteasutus vajalikuks lastega vestelda, et neid mitte segadusse ajada. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja abikaasa kavatseb poisid lapsendada, toetab eestkosteasutus avaldust ning leiab, et DBilt vanema õiguste äravõtmine M ja D suhtes toimub laste huvides.

Avaldaja seletusega (t lk 5-6), Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusega (t lk 37) ning M L V esitatud arvamusega (t lk 46) on leidnud kinnitust, et DB ei ole täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi poiste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. DB ei vaidle avaldusele vastu. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. DBilt tuleb võtta ära vanema õigused DBi ja MBi suhtes.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Villemson Kohtunik