2-06-27889/22-06-27889/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-27889 Tsiviilasi JShagi VM vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja AB Kostja VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindajad advokaat HH ja nõustaja VV Istungi toimumise aeg 02.05.2007 Istungil osalenud isikud Hageja JS Hageja esindaja AB Kostja VM Kostja esindaja advokaat HH Kostja nõustaja VV RESOLUTSIOON Rahuldada JShagi VMvastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt.

Muuta Tallinna Linnakohtu 09.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/3/33-8877/01 VM’lt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista VM’lt alates 05.10.2006.a. igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar MM (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni MM täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar AM (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni AM täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. ja igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar EM (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni EM täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX või kuni elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras JS kasuks

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik 05.10.2006.a. esitas JS kohtule hagi VM vastu elatise suuruse muutmiseks. Poolte abielust on sündinud tütred MM (XXX.), AM (XXX.) ja EM( XXX ) , kes elavad koos hagejaga. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohtu 09.12.2003.a. otsusega mõisteti kostjalt välja iga lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni. Lapsed kasvavad ja nende vajadused

Kostja kirjalik seisukoht: Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kuna kolm aastat tagasi määras kohus elatise suuruseks igale lapsele 2000 krooni, on kostja valmis lisama sellele summale kõigi nende aastate kohta inflatsioonimäärast lähtuvalt 7% ning on nõus maksma igale lapsele elatist 2450 krooni kuus. Kostja töötasu on 12 000 krooni kuus, teisi tuluallikaid kostjal ei ole. Korteriomandid on XXX on soetatud laenu arvelt, mille intresse kostja tasub. Kolm korteriomandit on soetatud selleks, et parandada tütarde elamistingimusi, tagada nende kasvamine ja sotsiaalne arenemine normaalsetes tingimustes. Kuid kuna hageja ei seosta laste heaolu nende kasvatuse, õpingute, sotsiaalse arengu selle kvaliteediga, mida kostja soovib lastele pakkuda, siis tuleb kostjal korteriomandid lähimal ajal realiseerida. Kostja on lisaks igakuisele elatise maksmisele ostnud lastele nii suve- kui ka talverõivad, vahendid spordiga tegelemiseks ja õppetööks, samuti tasub kostja A ja E M spordiga ja tantsimisega tegelemise eest. Tennisetreeningutest osavõtutasu ühe lapse eest on 1150 krooni, samuti tasuskostja M M muusikaõpingute eest, nii kaua kui M loobus muusikaga tegelemisest. Kostja ei pea õigeks, et tema peaks maksma hageja õigusabi eest, kuna hageja oleks võinud pöörduda elatusraha suurendamise ettepanekuga otse kostja poole.

22.01.2007.a. esitatud hageja arvamuse järgi hageja ei ole nõus sõlmima kostjaga kompromissi elatusraha suuruse kohta 2450 krooni iga lapse kohta. Hagejale jääb hagejale arusaamatuks, et kui kostja sissetulek koosneb ainult tema töötasust, siis kuidas kostja saab pärast hagejale elatise maksmist järelejäänud töötasuga üleval pidada sõiduautot Mercedes ja maksta laenulepingu intresse 16 korteri eest.. Samuti kulub kostjal raha söögi peale. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, milliste vahendite abil osteti 16 korteriomandit kesklinnas. Hageja leiab, et kostja põhjendused selle kohta, et ta üritab parandada oma tütarde elamistingimusi ja kindlustada nende tulevikku, on paljasõnalised. Kostja varaline seis on oluliselt parem kui hageja. Kuna lapsed elavad hageja juures, siis hagejal tuleb igapäevaselt tegelda laste hooldamisega ja toitmisega. Kostja ostetud asjad on kostja juures ning tütred ei saa neid iga päev kasutada. Samuti ei kanna tütred isa ostetud rõivaid ja jalatseid, kuna kostja ostab lastele 2-4 numbrit suuremad ja arvestamata laste soove. Hageja jääb haginõude juurde.

Kostja 30.04.2007.a. vastuväites leiab, et hageja eksitab kohut väitega, et kostjal on XXX korteri-omandit. Tegelikult kuulub hagejale käesoleval ajal üks korter asukohaga XXX. Lisaks sellele on kostjal seoses nimetatud korteromandi soetamisega 9 398 073 kroonine suurune võlgnevus firma ees. Kostja on pidanud maha müüma mitmed korterid ja kinnistud, et üleval pidada abikaasat ja oma kolme tütart. Samuti väidab kostja vastu, et sõiduauto XXX ei ole kallihinnaline, see oli ostes avariilises seisundis ning kuulub OÜ-le .

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis- kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust

Tallinna Linnakohtu 09.12.2003.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-8877/01 on kohus mõistnud VM’lt välja elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar M , sündinud XXX. ülalpidamiseks, elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar A , sündinud XXX ja elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar E , sündinud XXX. ülalpidamiseks alates 09.12.2003.a. kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras J a M kasuks. Sama kohtuotsusega on antud J M tagasi tema abielueelne perekonnanimi „S “.

Hageja esitas elatise suurendamise nõude laste ülalpidamiseks seoses laste kasvamise ja nende vajaduste suurenemisega laste normaalseks toitmiseks, intellektuaalseks ja füüsiliseks arenemiseks ja eduka õppimise tagamiseks. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista iga lapse ülalpidamiseks elatis 3500 krooni kuus. Hageja töötab kaks päeva nädalas ning tema sissetulek on 3000 krooni kuus. Hagejat aitavad tema vanemad. Kostja tegeleb kostja ettevõtlusega, tal on kallis sõiduauto ja tema nimele on registreeritud XXX korteriomandit XXX asuvas majas. Seega leiab hageja, et kostja parem materiaalne olukord võimaldab tal kanda laste ülalpidamiskulutusi suuremas osas kui hagejal.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. vaidleb Kuna kolm aastat tagasi määras kohus elatise suuruseks igale lapsele 2000 krooni, on kostja valmis lisama sellele summale kõigi nende aastate kohta inflatsioonimäärast lähtuvalt 7% ning on nõus maksma igale lapsele elatist 2450 krooni kuus. Kostja töötasu on 12 000 krooni kuus, teisi tuluallikaid tal ei ole. Korteriomandid on XXX on soetatud laenu arvelt, mille intresse kostja tasub. Kostja on esitanud kohtule materjale nii temale kuuluvate kui temaga seotud äriühingu kinnis- vara tehingute kohta. Vastavalt vararegistri andmetele kuulub kostjale XXX puiesteel asuvas majas korteriomand reaalosaga 306 m 2 ja lisaks aadressil teised kinnisvara objektid. Kostja kogu kinnisvara koormav hüpoteek on täies ulatuses kustutatud 2007.a. mais. Äriregistri andmetel kostja tegeleb ka ettevõtlusega ja tal on käesoleval ajal üks äriühing likvideerimisel, kus ta ise on likvideerijaks, kuid samas on kostja asutanud ka uue ärihingu mitmes valdkonnas tegevuse arendamiseks ja selle 2006.a. septembris äriregistrisse kandnud ning omab täielikku kontrolli selle äriühingu tegevuse üle. Esitatud asjaolud näitavad, et kostja on paremas majanduslikus seisus kui hageja. Kostja on esitanud kohtule ka 12.02.2007.a. kuupäevaga OÜ tõendi, mille kohaselt kostja terviliku seisundi tõttu ei ole soovitatud füüsiline ja vaimne pingutus.

Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks elatusraha suuruse kindlaks- määramiseks. Hageja nõustus sel puhul vähendama tema nõutavat elatusraha suurust 3000 kroonini iga lapse kohta, kuid kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud summaga, vaid jäi kindlaks varem vastuväites esitatud summale; s.o. 2450 krooni iga lapse kohta, kuna kostja majanduslik olukord ja tervislik seisund on halvenenud.

PKS § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmeneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus, tuginedes kostja esitatud tõenditele ja registrites kajastatud andmetele kostja vara kohta, leiab, et kostja varaline seisund on oluliselt parem kui hagejal. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis

PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures.

Eeltoodu alusel ja hinnates esitatud tõendeid ning registrites kajastatud andmeid kogumis, kohus jõuab järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Osaliselt. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tütar MM (sünd. XXX.) ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni MM täisealiseks saamiseni, tütar AM (sünd XXX.) ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni AM täisealiseks saamiseni ja tütre EM (sünd. XXX ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni EM täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna tulumaksuseaduse §-de 12 lg. 1p.7 ja 19 lg. 1 järgi tasub elatiselt tulumaksu isik, kelle kasuks see on kohtuotsusega välja mõistetud, mitte aga elatise maksja, siis tuleb kohtuotsuse tegemisel ja ka selle täitmisel arvestada sellega, et väljamõistetava elatise summa märgitakse otsusesse selles suuruses, nagu seda peab tasuma kostja, kuna kostjal puudub kohustus elatiselt tulumaksu maksta.. Seega saab hageja sisuliselt kasutada 3000 kroonise elatise korral lapse ülalpidamiseks 2334 krooni (3000 krooni – 22% tulumaks).

PKS §136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates.Elatise suurendamise hagi esitati 05.10.2006.a.

Riigilõivuseadus (RLS) §22 lg. 2 sätestatu kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagi läbivaatamisel. TsMS § 164 kohaselt jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik