3-05-216/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

25. mail 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-216 (endine nr 3-398/2005) Haldusasi

F. P.´e kaebus Eesti Vabariigi justiitsministri 15.02.2005 nõusoleku nr 2-7-12/2035 tühistamiseks. Resolutsioon

1. Uuendada käesoleva haldusasja menetlus (HKMS § 22, TsMS § 361 lg 1).

2. Võtta vastu F. P.´e loobumine oma kaebusest ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 2).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja volitatud esindajale vandeadvokaat Andres Hallmägi´le ja vastustaja Eesti Vabariigi justiitsministrile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 21 lg 6, § 24 lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1.

18. aprilli 2005 määrusega, millega kohus võttis F. P. kaebuse menetlusse, peatas kohus ka kaebuse menetluse - kuni Euroopa Inimõiguste Kohtus kaebuse suhtes (P. v. Soome, nr 38908/03) kohtulahendi tegemiseni - järgmistel asjaoludel. Asja materjalidest nähtuvalt oli F. P. esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse seoses Soome Justiitsministeeriumi 10.06.2003 otsusega saata F. P. ilma süüdimõistetu nõusolekuta talle määratud 9-aastase vabaduskaotusliku karistuse kandmiseks Eestisse. F. P. kaebuse nimetatud otsuse peale oli Helsingi Halduskohus jätnud 24.10.2003 otsusega rahuldamata. Euroopa Inimõiguste Kohus oli 11.12.2003 teatanud kaebaja esindajale Soomes, et tema kaebus on menetlusse võetud. Käesolevas asja vaidlustatud Eesti Vabariigi justiitsministri 15.02.2005 nõusolek põhineb eelviidatud Soome Justiitsministeeriumi 10.06.2003 otsusel.

2. 14.05.2007 saatis kohus kaebuse esitaja volitatud esindaja Andres Hallmägile kohtunõude (ärakiri teadmiseks ka justiitsministrile) saamaks teada, kas menetluse peatamise alus ei ole ikka veel ära langenud. Kui mitte, siis palus kohus teavet, millal võiks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit eeldatavasti oodata. Kohus lähtus sealjuures asjaoludest, et käesolevas haldusasja menetluse peatamisest on möödunud üle kahe aasta ja F. P. kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtus menetlusse võtmisest on möödunud kolm ja pool aastat, kuid kohut ei olnud asjade käigust informeeritud.

3. 25.05.2007 sai kohus vastuseks kohtunõudele kaebaja esindaja Andres Hallmägi allkirjaga avalduse F. P. kaebusest loobumise kohta, kuna käesolevaks ajaks on halduskaebuse menetlemine kaotanud oma mõtte. Avaldusest nähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohus ei teinudki

P. asjas lahendit, kuna oli teinud otsuse analoogilises asjas, Mairold Veermäe kaebuses (Veermäe / Finland, nr 38704/03). Samas on kinnitatud, et F. P. on teadlik kaebusest loobumise menetlusõiguslikest tagajärgedest.

4. Vastavalt HKMS § 21 lg-le 1 on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Sama seaduse § 24 lg 1 p 2 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 6 kannab kaebusest loobuja kohtukulud. Kohus on seisukohal, et kuna praegu on antud haldusasjas menetlus peatatud, siis tuleb kõigepealt menetlus uuendada ning seejärel kaebaja loobumine vastu võtta ja haldusasja menetlus lõpetada. Kohus nõustub täielikult kaebaja seisukohaga, et käesolevaks ajaks on halduskaebuse menetlemine kaotanud oma mõtte. Kohtule Justiitsministeeriumist laekunud info kohaselt on antud haldusasjas vaidlustatud justiitsministri nõusolek sisuliselt realiseeritud, kuna

F. P. toodi selle alusel 31. märtsil 2005 Eestisse vangistust kandma ja ta vabastati tingimisi enne tähtaega 13. septembril 2005. Neil asjaoludel jääb kohtule ainult arusaamatuks, miks kaebuse esitaja või tema esindaja nii olulistest muutunud asjaoludest, sh menetluse peatamise aluse äralangemisest, kohut omaalgatuslikult ei teavitanud, vaid lasksid asjatult ligi kahe aasta vältel pidada kohtu menetluses mõttetut kohtuasja. Et asja menetlus peatati samaaegselt kaebuse menetlusse võtmisega ja vastustaja ei ole pidanud tegema mingeid menetlustoiminguid (sh ka mitte seletust esitama), siis ei saa Justiitsministeeriumil olla kohtukulunõuet kaebaja vastu.

Hurma Kiviloo Kohtunik