2-06-4370/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4370 Tsiviilasi NB hagi SB’i vastu abielu lahutamiseks ja elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja NB(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja SB (isikukood XXX registrijärgne elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2007. a Istungil osalenud isikud hageja NB RESOLUTSIOON

Lahutada NBja SB’i abielu, mis on registreeritud XXX, kanne nr. XXX.

Poolte abielust sündinud tütar AB jätta elama ema NB juurde.

Välja mõista SB’ilt NB kasuks igakuine elatusraha 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni tütar AB (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 01.03.2005.a kuni tütre A B täisealiseks saamiseni.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 01.03.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX, kanne XXX. Poolte abielust on XXX sündinud tütar AB. Hageja elas kostjaga koos alates 2002.a. Hageja arvas, et peale lapse sündi muutub kostja käitumine, kui kostja veetis ikka enamus aega sõpradega, jõi, vahest võis kodust eemal viibida kaks nädalat ja kodus mitte ööbida. Kostja lapse kasvatamise vastu huvi ei tunne. Abielulised ja majanduslikud suhted kostjaga lõppesid . Hageja leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik. Hageja palub abielu lahutada. Kostja sissetulek on 3000 krooni kuus ja lapsele saadav toetus 900 krooni. Kommunaalkulud kuus on umbes 1500 krooni kuus. Lapsele kulub igakuiselt 3000 krooni kuus. Kuna kostja ülalpidamiskohustust ei täida palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 1500 krooni kuus tütre ABülalpidamiseks.

14.03.2007.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 2200 krooni kuus tütre AB ülalpidamiseks aasta tagasi enne hagiavalduse esitamist kohtusse. Samuti teatab hageja et loobub nõudest jätta hagejale pärast abielulahutust perekonnanimi M .

Kostja vastuväited Kohus on hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2007.a.. Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel on lõppenud jaanuaris 2005.a. ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud abielu lahutamiseks. Kuna hageja soovib abielu lahutada ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada.

A B sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on NB ja SB.

PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Hageja soovib, et tütar jääks peale abielu lahutust elame tema juurde. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud lapse elukoha osas. Seega tuleb tütar A B vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist elatis 2 200 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise suurusele.

Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist, hagi elatise nõudes on kohtule esitatud 01.03.2006.a., kuna kostja ei tunne huvi lapse kasvatamise vastu.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar AB ülalpidamiseks 2 200 krooni (s.o.orienteeruvalt elatise miinimum-määr + 22 % tulumaksumäär) tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamis, seega alates 01.03.2005.a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik