2-06-24323/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtule 11.09.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine tütar S V , kelle ülalpidamiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 21.05.1999 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 500 krooni. Hageja palub kohtul väljamõistetud elatise suurendada miinimumsummani ja hagi rahuldada.
Legislator headnote
AI generated2-06-24323/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Viru Maakohtu 15.01.2007 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) rahuldati hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kuna kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust hagiavaldusele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-06-24323 Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mail 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi L V hagi V V vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
10. mail 2007.a kell 11.00 Menetlusosalised Hageja:
Kostja: L V (IK xxx; elukoht: xxx)
V V (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 21.05.1999.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19/1998 väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt V V ’lt hageja L V kasuks elatis tütre S V (sündinud 12.07.1992.a) ülal-pidamiseks alates 11.09.2006. a kuni 31.12.2006. a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus ja alates 01.01.2007. a summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni S V täisealisuseni s.o. 12.07.2010. a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioon-kaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohtule 11.09.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine tütar S V , kelle ülalpidamiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 21.05.1999 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 500 krooni. Hageja palub kohtul väljamõistetud elatise suurendada miinimumsummani ja hagi rahuldada.
2. Viru Maakohtu 15.01.2007 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) rahuldati hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kuna kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust hagiavaldusele.
3. 08.märtsil 2007 esitas kostja V V kohtule kaja menetluse taastamiseks. Kajale lisatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ta on juba 15 aastat töötu ning nõrga tervise tõttu on tal raske tööd leida. Peale tütre S on tal veel teine laps K V (sündinud 23.02.1999). Kostja on nõus maksma elatist summas 800 krooni.
4. Viru Maakohtu 19.03.2007 määrusega rahuldas kohus V V kaja ning jätkas tsiviilasja menetlust.
5. Hageja 02.04.2007 arvamuse kohaselt ei ole kostja esitatud dokumentidest võimalik järeldada, et kostja tervislik seisund oleks halb ning kostjal puudub seega takistus tööle minna. Hageja leiab, et asjaolu, et kostjal on teine laps, ei peaks panema poolte ühist last kehvemasse olukorda. Hageja jääb hagi juurde ja palub selle rahuldada mõistes kostjalt välja elatis miinimumsummas.
6. 18.04.2007 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
II Kohtuistung
7. Kohtuistungil hageja loobus esitatud riigi õigusabi taotlusest ning palus hagi rahuldada elatise miinimumsummas.
8. Kostja ei olnud nõus elatise miinimumsummaga, väites, et tema puhul on tegemist haige inimesega ja töötuga, kes elatub juhutöödest ja rohkem kui 800 krooni elatist maksta ei saa.
III Kohtu põhjendused
9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on abielu kestel 12.07.1992.a sündinud tütar S V (tl 5).
11. Kohtla-Järve Linnakohtu 21.05.1999.a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks alaealise tütre ülalpidamiseks mõistetud välja elatis summas 500 krooni (tl 9).
12. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ning mõista välja kostjalt elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest (tl 4, 70-71).
13. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on eestkostjal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
14. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
15. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).
16. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava üle 14- aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Kuid miinimumpalga suurenemine alates 01.01.2007.a. annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.
17. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
18. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse (PkS § 61 lg 4).
19. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.
20. Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud tõendid selle kohta, et ta on pöördunud seoses kõhuvaluga 19.01.2007.a. haiglasse. Mingeid muid tõendeid PkS § 61 lg 5 ja 6 ettenähtud asjaolude tõendamiseks pole kostja esitanud.
21. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ühtegi PkS § 61 lg 5 ja 6 nimetatud asjaolu, mille alusel kohus võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära ning seetõttu hagi kuulub rahuldamisele.
Kohtunik Viktor Brügel