Legislator Case Law & Legislation
3-06-2017/32 AI generated

3-06-2017/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-06-2017/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-06-2017/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
pre-existing medical reservation availability of medical treatment refusal of medical examination outdated medical report insufficiently substantiated grievances claimant entitlement

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2017 Haldusasi A.K. kaebus Lääne maavanema 14.09.2006 korralduste nr 522- M ja nr 523-M ning 14.11.2006 korralduse nr 692-M tühistamise nõudes Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 10. mai 2007. a.

Kaebaja A.K.; Kaebaja nõustaja Rauno Aaslaid; Lääne maavanema esindaja Neeme Sild.

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24.05.2007, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne maavanema (LMV) 05.01.2004 korraldustega nr 5-M ja nr 6-M tunnistati kaebuse esitaja A.K. maa enampakkumisega erastamise võitjaks Noarootsi vallas Österby külas asuva Oja maaüksuse ja Riguldi külas asuva Koha maaüksuse suhtes. 2. 03.03.2004 avalduses taotles A.K. maa hinna tasumiseks 50-aastast järelmaksu. LMV 15.03.2004 vastuses nr 3.2-3/04/590 teatati A.K.le, et 50-aastast järelmaksu ei saa tema suhtes rakendada. 3. LMV 10.05.2004 kirjaga nr 3.2-3/04/590 määrati A.K.le maa enampakkumisega erastamise hinna tasumise tingimused, millele oli lisatud ka Maa-ameti 05.05.2004 selgitus nr 12-1/4709. 4. LMV 10.05.2004 otsuse vaidlustas A.K. Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 25.08.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1588/2004 jäeti A.K. kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele esitas A.K. apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2005 otsusega haldusasjas nr

2 2-3/325/05 jäeti A.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.08.2004 otsus haldusasjas nr 3-1588/2004 muutmata. Riigikohtu 12.10.2005 määrusega otsustati A.K. kassatsioonkaebust mitte menetleda. 5. LMV 14.09.2006 korraldustega nr 522-M ja nr 523-M tunnistati maavanema 05.01.2004 korraldused nr 5-M ja nr 6-M „Maa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamine“ kehtetuks. 6. LMV 14.11.2006 korraldusega nr 692-M anti Noarootsi vallas Riguldi külas asuv Koha maaüksus Noarootsi valla munitsipaalomandisse kui avaliku peatuskohana kasutatav väärtusliku maastikuga maa-ala, mis tagab avaliku juurdepääsu rannale.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

7. Kaebuse esitaja leiab, et LMV 14.09.2006 korraldused nr 522-M ja nr 523-M, millega tunnistati kehtetuks LMV 05.01.2004 korraldused nr 5-M ja nr 6-M „Maa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamine“ on õigusvastased, kuna korraldustes puuduvad põhjendused, miks varasemad korraldused kehtetuks tunnistatakse. Kaebaja on enampakkumise võitja alates 05.01.2004, kui maavanem enampakkumise tulemused kinnitas. Sellest hetkest alates pidi kaebuse esitaja 3 kuu jooksul (so 5. aprilliks 2004) sõlmima maa erastamise ostu-müügilepingu, va juhul, kui tal oli selle mittesõlmimiseks mõjuv põhjus. Kaebuse esitaja soovis saada soodustust maa hinna tasumiseks (50-aastane järelmaks). Kuna seda ei võimaldatud, pöördus ta kohtusse. Kohtumenetlus kestis kuni 12.10.2005, mil Riigikohus otsustas A.K. kassatsioonkaebust mitte menetleda. Selleks ajaks oli lepingu sõlmimise 3-kuuline tähtaeg ammu möödunud. Maavanem ei teatanud kaebajale kohtumenetluse ajal ega ka mõistliku aja jooksul peale selle lõppemist ostu-müügilepingu sõlmimise ajast ja korrast. Kaebaja leiab, et kuna maavanem kohtumenetluse ajal maa ostu- müügilepingu sõlmimist kaebuse esitajalt ei nõudnud, siis aktsepteeris ta asjaolu, et kohtumenetlus oli mõjuvaks põhjuseks maa enampakkumisega erastamise korra punkti 521 tähenduses. Peale kohtuvaidluse lõppemist pidanuks maavanem muutunud asjaolude tõttu teatama uue 3-kuulise või mõne muu mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb ostu-müügileping sõlmida. LMV ei pöördunud kaebaja poole enne 2006.a. septembrit, kui oli vaja täpsustada kaebaja elukohta, et saata talle LMV 14.09.2006 korraldused. LMV oleks pidanud hoiatama, et kui vastavaks tähtajaks pole ostu-müügilepingut sõlmitud, siis tunnistab ta 05.01.2004 korraldused kehtetuks. Enne haldusakti andmist oleks haldusorgan pidanud vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 andma kaebajale kui menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud LMV korraldused on antud õigusvastaselt ning need ei vasta HMS nõuetele. Korralduste andmisel ei ole LMV kinni pidanud haldusmenetlusele kohaldatavatest hea halduse põhimõtetest, mistõttu need tuleb tühistada. 8. LMV 14.11.2006 korraldus nr 692-M rikub kaebuse esitaja õigust omandada Koha maaüksus maareformi seaduse (MaaRS) sätete alusel, kuna ta oli tunnistatud nimetatud maaüksuse suhtes enampakkumise võitjaks LMV 05.01.2004 korraldusega nr 6-M. LMV ei ole kaebajat kaasanud maa munitsipaalomandisse andmise menetlusse, rikkudes sellega oluliselt HMS § 40 lg 1. Kaebuse esitaja palub LMV 14.11.2006 korraldus nr 692-M tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud korraldused on seaduslikud ja põhjendatud. 10. MaaRS § 23 lg 5 (15.03.2003 kuni 01.05.2004 kehtinud redaktsioonis) viimane lause sätestas, et maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kaotab pakkumisel olnud maa erastamise õiguse. MaaRS § 23 lg 5 redaktsiooni muutmine ei toonud kaasa muudatusi ostu-müügilepingu sõlmimise tingimuste ja tähtaegade osas, kui lepingu sõlmimise õigus omandati kas maa piiratud või avalikul enampakkumisel. 11. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 268 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korra p 521 sätestab, et kui enampakkumise võitja mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kaotab ta enampakkumisel olnud maa erastamise õiguse ning erastamise korraldajal on õigus korraldada uus enampakkumine. LMV 05.01.2004 korraldused nr 5-M ja nr 6-M enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta olid kaebuse esitajale kätte toimetatud ja talle oli teatavaks tehtud seadusest tulenev kohustus sõlmida kolme kuu jooksul riigiga Koha ja Oja maaüksuste ostu-müügileping ning asjaõigusleping. 12. HMS § 26 lg 1 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. HMS § 26 lg 4 sätestab, et juhul, kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. 13. 26.10.2005 on LMV allkirjastanud kirja nr 3.2-3/05/3070 „Koha ja Oja maaüksuste erastamisest“, milles palutakse Koha ja Oja maaüksuste ostu-müügilepingud sõlmida hiljemalt 1. detsembril 2005.a. Samas kirjas on kaebajale selgitatud lepingute tähtajaks sõlmimata jätmise õiguslikku tagajärge. Kiri postitati Haapsalus 01.11.2005 ning saadeti kaebuse esitajale haldusorganile teadaoleval aadressil Pärnu, xxxxxxxxx. Kiri tagastati vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu 05.12.2005. Kaebaja ei ole haldusorganile haldusmenetluse ajal teatanud ma elukoha muutumisest. Seega loetakse LMV 26.10.2005 kiri nr 3.2-3/05/3070 kaebajale HMS § 26 lg 4 alusel kättetoimetatuks. 14. MaaRS § 23 lg 5 kohustab erastamise korraldajat tunnistama kehtetuks need haldusaktid, millega antud ostu-müügilepingu sõlmimise õigust ei ole õigustatud isik seadusega sätestatud tingimustel ja määratud tähtaja jooksul realiseerinud. Seega puudus erastamise korraldajal 05.01.2004 korralduste nr 5-M ja nr 6-M kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus. 15. Vastustaja on haldusaktiga teavitanud kaebuse esitajat sellest, et tal enampakkumise võitjana tuleb sõlmida ostu-müügileping kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Seega oleks eelkõige kaebaja ise pidanud üles näitama aktiivsust ja hea seisma selle eest, et ostu-müügilepingud saavad õigeaegselt sõlmitud. 16. Asjaolu, et kaebaja otsustas vaidlustada LMV 05.01.2004 korraldused nr 5-M ja nr 6-M halduskohtumenetluses, ei tähenda, et tegemist oleks mõjuva põhjusega MaaRS § 23 lg 5 ja maa enampakkumisega erastamise korra p 521 tähenduses. Mõjuva põhjusena tuleb eelkõige mõista enda või lähedase isiku haigust, pikemaajalist välislähetust või muid isikust mittesõltuvaid asjaolusid. HMS ei näe ette haldusmenetluse peatamist, samuti ei taotlenud kaebaja haldusmenetluse peatamiseks seadusega lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Vastustaja on eelmises halduskohtumenetluses toimunud vaidluse läbivaatamise ajal kaebaja suhtes kohaldanud kindlasti hea halduse põhimõtteid, oodates enne

4 haldusmenetluse jätkamist ära LMV 05.01.2004 korralduste nr 5-M ja nr 6-M kohtuliku kontrolli tulemused. 17. Kaebaja on tulenevalt MaaRS § 23 lõikest 5 kaotanud enampakkumisel olnud Koha maaüksuse erastamise õiguse, kuna kaebaja maa üksuse erastamiseks korraldatud avaliku enampakkumise võitjana ei sõlminud mõjuva põhjuseta erastamise korraldajaga kolme kuu jooksul maa ostu-müügilepingut. Vaidlustatud LMV 14.11.2006 korralduse nr 692-M andmisega lõppes Koha maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetlus. LMV ei ole kaebuse esitaja menetlusse kaasamata jätmisega rikkunud HMS § 40 lg 1 sätteid. Kaebaja kaasamine nimetatud menetlusse ei olnud vajalik, kuna Koha maaüksuse erastamismenetlus oli eelnevalt õiguspäraselt lõpetatud ja kaebuse esitaja ei olnud maavanema korralduse adressaadiks. Seega ei saanud vaidlustatud LMV korraldus mingilgi moel rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

Vastustaja palub jätta A.K. kaebus rahuldamata.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

18. Noarootsi vald leiab oma kirjalikus arvamuses, et Riguldi külas asuv Koha katastriüksus on LMV 14.11.2006 korralduse nr 692-M alusel antud valla munitsipaalomandisse seaduslikult. Nimetatud katastriüksust taotleti valla munitsipaalomandisse Noarootsi Vallavolikogu 25.08.2006 otsusega nr 46 eesmärgiga rajada maatükile juurdepääsutee randa, parkimiskoht ja puhkekoht. Vallavalitsusele teadaolevalt ei olnud nimetatud maaüksuse erastamiseks toimunud enampakkumise võitja A.K. 2006.a. augustiks sõlminud maa erastamise ostu- müügilepingut. Samuti ei olnud vallale esitatud taotlust maaüksuse jätmiseks riigi omandisse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. MaaRS § 23 lg 5 (enampakkumise toimumise ja enampakkumise tulemuste kinnitamise ajal kehtinud redaktsioonis) viimane lause sätestas, et maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kaotab pakkumisel olnud maa erastamise õiguse. Sisuliselt sama kordab Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 268 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korra p 521. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajale kui Koha ja Oja maaüksuste enampakkumise võitjale olid maa erastamise ostu-müügilepingu sõlmimise tingimused ja tähtaeg teatavaks tehtud. LMV 05.01.2004 korraldused nr 5-M ja nr 6-M enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta olid kaebuse esitajale kätte toimetatud ja talle oli teada seadusest tulenev kohustus sõlmida kolme kuu jooksul riigiga Koha ja Oja maaüksuste ostu-müügileping.

20. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja nõus erastamise korraldaja poolt pakutud maa müügihinna tasumise viisi ja tingimustega ning soovis maad erastada 50-aastase järelmaksu õiguse kasutamisega. Kuna erastamise korraldaja keeldus ostu-müügilepingu sõlmimisest kaebaja poolt soovitud tingimustel, pöördus kaebaja oma õiguste kaitseks kohtusse. 12.10.2005 lõppenud kohtuvaidluse tulemusena jäi kaebaja nõue rahuldamata. Kaebaja oli kohtuotsusest teadlik. Toimunud kohtuvaidluse ajal ei ole vastustaja erastamislepingu sõlmimisega seotud haldusmenetlust jätkanud, vaid on oodanud ära vaidlustatud LMV haldusaktide kohtuliku kontrolli tulemused, käsitledes kohtuvaidlust sisuliselt mõjuva põhjusena lepingu ettenähtud tähtaja jooksul mittesõlmimiseks MaaRS § 23

5 lg 5 ja maa enampakkumisega erastamise korra p 521 tähenduses. Kui kaebuse esitajale sai kohtuvaidluse tulemusena selgeks, et maa erastamise ostu-müügilepingut tema poolt soovitud tingimustel ei sõlmita, siis oleks kaebuse esitaja pidanud erastamise korraldajale hiljemalt kolme kuu jooksul teatama, kas ta on nõus lepingut sõlmima erastamise korraldaja poolt pakutud tingimustel või soovib lepingust loobuda. Nii MaaRS § 23 lõike 5 kui ka maa enampakkumisega erastamise korra p 521 sõnastusest tuleneb enampakkumise võitja kui huvitatud isiku kohustus sõlmida maa ostu-müügileping kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Selliselt kohustusest oli kaebaja enampakkumise võitjana teadlik. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses ega ka asja kohtuliku arutamise käigus toonud esile ühtegi põhjust, miks ta ligemale üheteistkümne kuu jooksul peale kohtuvaidluse tulemuste selgumist kordagi ei pöördunud erastamise korraldaja poole ega tundnud huvi lepingu sõlmimisega seotud menetluse vastu. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et lepingu sõlmimise initsiatiiv oleks pidanud tulema erastamise korraldaja poolt ja tema ei saanud selleks antud olukorras mingeid samme astuda. Arvestades, et antud juhul oli mõjuv põhjus lepingu mittetähtaegseks sõlmimiseks (milleks kaebaja pidas toimunud kohtuvaidlust), ära langenud 12.10.2005 ja teades, et seadus näeb maa ostu-müügilepingu sõlmimiseks ette kolmekuulise tähtaja, ei saanud kaebaja kuidagi eeldada, et tema õigus lepingu sõlmimiseks säilib piiramatu aja jooksul.

21. Kaebaja väited helistamisest Lääne maavalitsusse 2005.a. detsembrikuus on tõendamata ja paljasõnalised. Kaebaja ei oska ka öelda, kellega maavalitsuse ametnikest ta konkreetselt rääkis. Kaebaja ühe väite kohaselt oli selleks maavalitsuse kinnisvara spetsialist Sirje Pärjala, kuid tunnistajana antud ütlustes eitab viimane kaebajaga vestlemist 2005.a. detsembris. S.Pärjala väitel oli tal esimene telefonikõne kaebajaga 2006.a. septembris, kui kaebajale oli vaja saata LMV 14.09.2006 korraldused nr 522-M ja nr 523-M.

22. Vastustaja on omapoolselt LMV 26.10.2005 kirjas nr 3.2-3/05/3070 teinud kaebajale ettepaneku sõlmida Koha ja Oja maaüksuste ostu-müügilepingud hiljemalt 1. detsembril 2005.a. ning samas selgitanud kaebajale ka lepingute tähtajaks sõlmimata jätmise õiguslikku tagajärge. Kiri saadeti kaebuse esitajale haldusorganile teadaoleval (maa erastamise toimikus oleval kaebaja avaldusel märgitud) aadressil Pärnu, xxxxxxxxx Kuna kaebaja oli vahepeal oma elukohta muutnud (uueks aadressiks oli Pärnu, yyyyyyyy tagastati kiri vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu 05.12.2005. Kaebaja ei ole haldusorganile haldusmenetluse ajal teatanud ma elukoha muutumisest. Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud tema elukoha muutumise välja lugema Riigikohtust 16.08.2005 LMV-le vastamiseks saadetud A.K. kassatsioonkaebuse ärakirjast, kus on kassaatori aadressiks märgitud yyyyyyy, Pärnu, on alusetu. HMS § 26 lg 4 paneb elukoha muutumisest teavitamise kohustuse selgelt menetlusosalisele. Seega tuleb LMV 26.10.2005 kiri nr 3.2-3/05/3070 HMS § 26 lg 4 alusel lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Kohus peab vajalikuks ka rõhutada, et erastamise korraldajal puudus seadusest tulenev kohustus sellise kirja saatmiseks, kuna kaebajale oli maa ostu-müügilepingu sõlmimise kohustus ja tähtajad haldusorgani poolt juba varem teatavaks tehtud. Kõnealuse kirja mittesaamine ei õigusta kaebuse esitaja tegevusetust ega mõjuta tema õiguslikku seisundit, kuna kaebajal kui enampakkumise võitjal oli endal kohustus teatada erastamise korraldajale oma soovist leping sõlmida või sellest loobuda.

23. Kohus nõustub väitega, et erastamise korraldajal puudus 05.01.2004 korralduste nr 5-M ja nr 6-M kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus, kuna MaaRS § 23 lg 5 kohustab erastamise korraldajat tunnistama kehtetuks need haldusaktid, millega antud ostu-müügilepingu sõlmimise õigust ei ole õigustatud isik seadusega sätestatud tingimustel ja määratud tähtaja

6 jooksul realiseerinud. Haldusaktide kehtetuks tunnistamise ajaks ei olnud kaebuse esitaja ettenähtud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta sõlminud Koha ja Oja maaüksuste, mille suhtes ta oli tunnistatud enampakkumise võitjaks, erastamise ostu-müügilepinguid, seega oli haldusorgan kohustatud MaaRS § 23 lg 5 alusel tunnistama enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta vastuvõetud haldusaktid kehtetuks.

24. Kuna maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kaotab pakkumisel olnud maa erastamise õiguse, siis ei olnud LMV kohustatud enampakkumise tulemusi kehtetuks tunnistavate korralduste andmise menetlusse HMS § 40 lg 1 alusel kaasama kaebuse esitajat, kuna viimane ei olnud enam asjas menetlusosaline.

Samal põhjusel ei pidanud LMV kaebuse esitajat menetlusse kaasama ka Koha maaüksuse Noarootsi valla munitsipaalomandisse andmise otsustamisel.

25. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Lääne maavanema 14.09.2006 korraldused nr 522-M ja nr 523-M ning 14.11.2006 korraldus nr 692-M ei ole vastuolus haldusmenetluse seaduse nõuete ja hea haldustava põhimõtetega ning nimetatud korraldused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Seega tuleb A.K. kaebus jätta rahuldamata.

Sirje Tromp kohtunik