3-07-437/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-437 Otsuse kuupäev 24.mai 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 8.mai 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja advokaat Anne Vissak ning vastustaja – Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon 1.Rahuldada XXX kaebus osaliselt. 2.Mõista Tartu Vanglalt XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 25 000 krooni. 3.Mõista Tartu Vanglalt välja XXX kasuks menetluskulud kogusummas 5942 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.09.2005 esitas Tartu Vangla kinnipeetav XXX taotluse lühiajaliseks väljasõiduks loa saamiseks seoses 10.09.2005 toimuvate ema matustega. Tartu Vangla direktori ülesannetesse määratud Raini Jõks keeldus 07.09.2005 käskkirjaga nr 6-7/1203 XXX it lubamast ema matustele.

XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 07.09.2005 käskkiri nr 6-7/1203 ja tunnistada Tartu Vangla toiming – mitte võimaldada talle lühiajalist väljaviimist – õigusvastaseks. Tartu Halduskohtu 14.06.2006 kohtuotsusega nr 3-06-502 rahuldati XXX kaebus täielikult.

Tartu Ringkonnakohus jättis 28.09.2006 kohtuotsusega Tartu Halduskohtu kohtuotsuse muutmata. Tartu Halduskohtu otsus jõustus 09.11.2006.

2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla õigusvastase haldusakti väljaandmisega ja õigusvastase toimingu sooritamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 000 krooni ja menetluskulude hüvitamist kogusummas 20 192 krooni, sh riigilõiv summas 15 000 krooni.

07.09.2005 keeldus Tartu Vangla direktor oma käskkirjaga nr 6-7/1203 XX it lubamast lühiajalisele väljasõidule ema matustele.

Jõustunud Tartu Halduskohtu 14.06.2006 kohtuotsusega tühistati Tartu Vangla direktori 07.09.2005 käskkiri nr 6-7/1203 ja tunnistati toiming – mitte võimaldada XXX ile lühiajalist väljaviimist – õigusvastaseks.

XXX taotleb Tartu Vangla õigusvastase haldusakti väljaandmisega ja õigusvastase toimingu sooritamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebaja on seisukohal, et ema matustele mittevõimaldamisega põhjustati talle kaotusvalu ja muret armsa ja väga lähedase inimese lahkumise pärast. Tavakohane on minna lahkunule viimset austust avaldama, mistõttu oli matustest osavõtu mittevõimaldamine kaebaja väärikuse süüline alandamine.

Kaebaja väidab, et Tartu Vangla tegevuse tulemusena ei olnud tal võimalik viibida oma ema Sirje Sepri matustel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja leiab, et mittevaralise kahju nõue Tartu Vanglalt ei ole põhjendatud ning selleks puudub õiguslik alus. Tartu Vangla on vaatamata halduskohtu 14.06.2006 otsusele nr 3-06-502 seisukohal, et ei tegutsenud õigusvastaselt ega ole süüdi kaebajale mittevaralise kahju tekkes.

Vangla ei sea kahtluse alla kaebajale ema surmaga kaasnenud kaotusvalu ja hingelisi üleelamisi, ent need tulenesid ennekõike ja peamiselt ema surmast, mitte matustele mittepääsemisest. Kaebaja ema surm ei saabunud Tartu Vangla süül.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.03.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-2-06 rõhutanud, et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse eesmärk.

3 Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu 09.10.2001 otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavale.

Asja materjalidest nähtuvalt keeldus Tartu Vangla direktor oma 07.09.2005 käskkirjaga nr 6- 7/1203 kinnipeetavat XXX it lubamast ema matustele. XXX esitas kohtule kaebuse, paludes tunnistada eelnimetatud käskkiri õigusvastaseks ja Tartu Vangla toiming, mis seisnes lühiajalise väljaviimise mittevõimaldamises, õigusvastaseks. Tartu Halduskohtu 14.06.2006 kohtuotsusega tunnistati nii vaidlustatud käskkiri kui toiming õigusvastasteks (tl 6-11). Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2006 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.06.2006 otsus muutmata. Tartu Halduskohtu kohtuotsus jõustus 09.11.2006 Tartu Ringkonnakohtu otsusega (tl 10).

Tartu Vangla keeldus oma 07.09.2005 käskkirjaga nr 6-7/1203 XXX it lubamast ema matustele põhjusel, et XXX lubamine erakorralisele lühiajalisele väljasõidule ei ole käesoleval hetkel piisavalt motiveeritud ja on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. Eelnimetatud käskkirjast nähtuvalt andis Tartu Vangla talle lootust teatud tingimuste täitmisel saada matustele lühiajalise väljaviimise raames, kuid samas osutusid tingimused reaalselt täidetamatuks, mistõttu ei olnud XXX il võimalik ema matustel viibida, seega Tartu Vangla sisuliselt ei võimaldanud lühiajalist väljaviimist.

Vastustaja väited, et kinnipeetav XXX näol oli tegu retsidiivse õigusrikkujaga ja kuna ta oli Tartu Vanglas viibinud vähe aega, ei olnud direktor veendunud selles, et kaebaja ei pane väljasõidu ajal süütegusid toime, mistõttu teda keelduti lubamast erakorralisele lühiajalisele väljasõidule, on alusetud ja ei oma antud asjas tähtsust. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma 28.09.2006 kohtuotsuses (tl 12-15) asunud seisukohale, et lühiajalise väljasõidu seoses erakorralise perekondliku sündmusega lubamise otsustamisel ei saa olla määravaks see, kui pikka aega on kinnipeetav karistust kandnud.

Kohus on seisukohal, et XXX ile tekitas ema matustel mitteosalemine hingelist valu ja kannatusi, mida ei ole võimalik korvata. XXX ei saanud võimalust osaleda ema viimsele teekonnale saatmisel ning kuna tegemist on kordumatu sündmusega, ei saa XXX seda ka kunagi tulevikus teha. Tekkinud hingelised kannatused põhjustasid XXX ile ka vajaduse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. XXX koges peale ema surma kaotusvalu ja muret armsa ja väga lähedase inimese lahkumise pärast. Lähedase inimese kaotust ei saa kompenseerida miski. Samas on tavapärane ja kõigis inimühiskondades aktsepteeritud käitumine minna lahkunule viimset austust avaldama. Matustel osalemine on osa leinamise protsessist.

Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju

4 tekitamises süüdi. Mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud. Põhiseaduses on erilist tähelepanu pööratud inimväärikuse tagamisele. Põhiseaduse § 18 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb hingelistes kannatustes, mida tuleb käsitleda kui Tartu Vangla poolt XXX väärikuse süülist alandamist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et ema matustele mittelubamine võib alandada XXX väärikust. Kohus ei näe põhjust kahelda XXX väites, et ta tundis ennast alandatuna.

RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et Tartu Vangla direktori 07.09.2005 käskkirja nr 6- 7/1203 andmisel ei ole antud juhul teostatud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seepärast leiab kohus, et XXX ile tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega ema matustele mittelubamise teel.

RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust ning § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendama kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust peab kohus põhjendatuks välja mõista Tartu Vanglalt XXX kasuks seoses ema matustele mittelubamisega mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 25 000 krooni.

HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. HKMS § 83 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Arvestades, et XXX kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb HKMS § 92 lg 2 kohaselt kohtukulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud asjas on kaebuse esitaja tasunud kohtukulu (riigilõiv) summas 15 000 krooni, seega tuleb Tartu Vanglalt välja mõista riigilõiv osaliselt, summas 750 krooni.

HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Antud asjas on kaebuse esitaja kandnud kohtuväliseid kulusid summas 5192 krooni, mille tasumine on tõendatud ja põhjendatud, seega tuleb Tartu Vanglalt välja mõista kohtuvälised kulud summas 5192 krooni.

Maare Aloe kohtunik