2-06-37552/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-37552 Tsiviilasi AK´i hagi AK´i vastu elatusraha nõudes ja AK´i vastuhagi AK´i vastu vanema kande vaidlustamises Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK, isikukood XXX, XXX Kostja AK, isikukood XXX, XXX Asja läbivaatamise kuupäev 2.mai 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja AK Kostja AK RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista AK´ilt elatusraha alates 01.09.2006 kuni 30.04.2007.a. 7500 krooni ja alates 01.05.2007.a. 2500 ( kaks tuhat viissada) krooni kuus XXX. sündinud poeg AK´i ülalpidamiseks AK´i kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

Lõpetada menetlus AK´i vastuhagis AK´i vastu vanema kande vaidlustamises.

Pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tagastada AK´ile pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust so 500 krooni AK´i arvelduskontole nr XXX SEB Eesti Ühispangas.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jaotada AK´i ja AK´i vahel võdsetes osades.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust XXX sündinud poeg A, kes elab pärast poolte abielalahutust XXX. hageja juures. Kostja sissetulek oli 20 000 krooni kuus. Kostja müüs maha poolte elukohaks olnud korteri ja sellest saadud rahast ostis XXX krundi, kuhu ehitab hetkel maja. Hagejale ja lapsele ostis kostja hageja nimele sõiduauto, tehes esimese sissemakse 16 000 krooni ja lubades tasuda liisingumakseid ning auto kasutamise kulusid. Laps oli harjunud autoga sõitma. Kostjaga oli suuline kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt autoga seotud kulud 3000 krooni ja lisaks muutuva summa otseselt lapse ülalpidamiseks. Kuni 17.08.2006.a. pidas kostja pooltevahelisest kokkuleppest kinni. Alates 26.09.2006.a. maksab kostja lapse ülalpidamiseks ainult 1000 krooni kuus. Laps ei ole harjunud millestki puudust tundma. Hageja ametipalk on 5500 krooni, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni, koku seega 5800 krooni. Nimetatud summast peab hageja tegema kulutusi enda ja lapse ülalpidamiseks. Varasemalt toetas kostja lapse ülalpidamisel 3000-8000 krooni kuus, siis oli lapse vajaduste rahuldamine tagatud. Hetkel abistavad hageja vanemad ja vend lapse ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks 7000 krooni kuus ja tagasiulatuvalt alates 01.09.2006.a. pooltevahelisest kokkuleppest igakuiselt maksmata summa 2000 krooni kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja on vabatahtlikult kandnud lapse ülalpidamiseks perioodil 01.03.2005- 01.01.2007 elatusraha üldsummas 70 400 krooni, mis moodustab keskmiselt 3200 krooni kuus. Kostja on mkasnud oluliselt rohkem igakuuliselt kui seadusega ettenähtud minimaalmäär. Kostja kavatseb 2007.a. tasuda lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud lapsele vajalike kulutuste ulatust. 3-aastase lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurust on võimalik tuvastada Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosi alusel. Hageja ei kuluta tegelikult 3-aastase lapse ülalpidamiseks 3250 krooni kuus, kuna ta ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiseks on vaja täpselt seda summat. Hageja kulutab põhjendamatult 42,7% oma sissetulekust auto liisingumaksete tasumiseks, kuigi reaalselt auto kasutamine ei ole lapse huvides. Tallinna ühistranspordisüsteemis on ette nähtud sõidusoodustused ni hageja kui lapse jaoks. Hageja auto vahetamine soosama vastu võib märgatavalt parandada hageja ja lapse majanduslikku olukorda. Kostja igakuine sissetulek 2006.a. oli 13 301 krooni ja on viimastel kuudel vähenenud 7000 kroonini kuus. Maja ehitamiseks on kostja sõlminud laenulepingu. Auto ostmiseks esimese sissemakse tegemiseks andis kostja hagejale laenu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuhagi

Vastuhagi kohaselt kahtleb kostja, kas poeg A põlvneb temast. Kostja sai hiljuti teada, et hageja on olnud 2002.a. suguühtes teise mehega, kes võib olla lapse isa. Kostja pakkus hagejale DNA ekspertiisi läbiviimist, kuid hageja keeldus sellest. Kostja palub tunnistada kehtetuks A K ´i sünniaktis tehtud kanne isa kohta. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja vastus vastuhagile

Hageja kirjalikku vastust vastuhagile ei esitanud.

Pooled pöördusid 27.03.2007.a. ekspertiisiasutuse poole, mille tulemusena viidi 28.03.- 04.04.2007.a. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumis molekulaargeneetline uuring, mille akti nr XXX kohaselt tuvastas ekspert, et tõenäosus, mille kohaselt AK saab olla AK´i bioloogiline isa on 99,999999%.

Kohtuistungil loobus kostja vastuhagist ja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja vähendas kohtuistungil nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 2500 krooni kuus ja võlgnevuse alates 01.09.2006.a. igakuiselt 2000 krooni.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagis võtta vastu kostja loobumine vastuhagist ning vastuhagis menetlus lõpetada vastuhagist loobumise tõttu.

Sünnitunnistusega nr XXX on tõendatud, et 20.07.2003.a. sündinud AK põlvneb kostjast, kuivõrd kostja on kandtud süünitunistusele lapse isana.

Pooled vaidlevad lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste ja elatusraha suuruse üle.

Perekonnaseaduse § 49 alusel on mõlemal vanemal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet lapse ülalpidamise osas. Sama seaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud oma last ülal pidama, § 61 lg 2 alusel määratakse igakuise elatusraha suurus kindlaks lähtudes lapse vajadusest ja mõlema vanema maksevõimest. § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kohus leiab, et kostja on nõustunud asjaoluga, et poolte vahel oli kokkulepe elatusraha tasumiseks summas 3000 krooni. Samas on kostja märkinud, et nimetatud summa ületab lapse tegelikud vajadused. Samuti puuduvad tal rahalised võimalused antud summas elatusraha maksmiseks, kuna tema varaline seisund on halvenenud ja töötasuks on käesoleval ajal 7000 krooni kuus. Kostja on vastu vaielnud hageja poolt esile toodud kulutustele lapse ülalpidamiseks ja leidnud, et need ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega auto liisingumakse osas summas 2450 krooni ja leiab, et nimetatud kulutus ei ole lapse huvides vajalik, kuna lapse heaolu on võimalik tagada ka ilma vastavat kulutust tegemata. Kohus on seisukohal, et lapse igapäevavajaduste hulka ei kuulu autosõit, vaatamata asjaolule, et laps võib olla harjunud autoga sõitma. Ka on kostja vaielnud vastu lapsehoidja tasule summas 150 krooni päevas põhjendusel, et nimetatud kulutus ei ole tingimata vajalik ja lapse hooldamine on võimalik ka vastavat kulutust tegemata või oluliselt soodsamalt, milleks on kostja teinud hagejale ka ettepaneku ja hageja on sellest põhjendamatult keeldunud. Kohus leiab, et pooltel tuleb ühise lapse ülalpidamise ja hooldamisega seotud küsimused lahendada eelkõige kokkuleppel, arvestades lapse huve ja leides sobivaimad lahendused. Kuivõrd hageja ei tõendanud kohtule, et antud kulutus lapsehoidmiseks oleks vajalik, siis antud kulutusega kohus arvestada ei saa.

PS § 70 lg 1 alusel kuulub elatusraha väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lõike 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus teeb elatusraha nõudes otsuse lähtudes lapse huvidest. Lapse huvides on saada oma vanematelt piisaval määral ülalpidamist, et tagada lapse normaalne ja täisväärtuslik areng ning kasvamine. Samuti on kostja nõustunud lapsele elatusraha maksmise vajadusega, kuid leidnud, et tal puuduvad nimetatud kohustuse täitmiseks nõutavas summas rahalised võimalused.

Arvestades asjaolu, et hageja palub elatusraha välja mõista alates 01.09.2006.a. võlgnevusena suulise kokkuleppe alusel, peab kohus õigeks arvestades käesoleval ajal lapse vanemate materiaalseid võimalusi välja mõista elatusraha kostjalt lapse ülalpidamiseks alates 01.09.2006.a. summas 2500 krooni kuus. Kohus leiab, et niemtatud summa on mõistlik, arvestades lapse põhjendatud vajadusi. Nimetatud summale lisanduvad hageja tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks, mis tagab kohtu hinnangul piisava materiaalse võimaluse lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et tema materiaalne seisund ei võimaldaks maksta elatusraha lapse ülalpidamiseks määras, mis on vajalik lapse arenguks.

Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus kostja poolt vaidlusalusel perioodil alates 01.09.2006.a. kuni kohtuistungi toimumiseni tasutud elatusraha summadega alljärgnevalt: september 2006.a. 1000 krooni, oktoober 2006.a. 1000 krooni, november 2006.a. 1000 krooni detsember 2006.a. 2000 krooni, jaanuar 2007 2500 krooni, veebruar 2007.a. 2500 krooni ja aprill 2007.a. 2500 krooni. Seega kokku on kostja tasunud alates 01.09.2007.a. 12 500 krooni. Arvestades asjaolu, et kohus määrab kostjalt väljamõistetava igakuise elatusraha suuruseks 2500 krooni, mis vastab lapse vajadustele, siis tuleb kostjalt välja mõista alates 01.09.2006.a. kuni 01.05.2007.a. vähem tasutud elatusraha 7500 krooni ja alates 01.05.2007.a. 2500 krooni kuus.

Vanema materiaalse seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatusraha suurust edaspidi muuta.

Kostja esitas kohtuistungil kohtule avalduse vastuhagist loobumiseks. Kohus leiab, et vastuhagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja ja vastuhagis menetlus lõpetada TsMS § 429 lg 1 alusel, ille kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub vkostjale tagastamisel pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 500 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud kanda menetlusosalistel võrdsetes osades.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik