3-06-2208/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2208 Otsuse kuupäev 23.mai 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX´i kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsuse nr 12-3/451 peale Asja läbivaatamise kuupäev 3.mai 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja Ivo Raudjärv ning vastustaja – Maksuja Tolliameti esindaja Karin Kask Resolutsioon Jätta XXX´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuhaldur kontrollis XXX poolt maksustamisperioodidel 2003 ja 2004 tulumaksu tasumise õigsust. Kontrollimise käigus selgus, et XXX on saanud kontrollitaval perioodil lisaks deklareeritule täiendavat tulu korterite müügist ja üürimisest ning füüsilistele isikutele antud laenudelt saadud intressidest kokku summas 696 963 krooni, millelt on jätnud tulumaksu

178 092 krooni arvestamata, deklareerimata ja tasumata.

Kontrollimise käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud on ära toodud 22.06.2006 kontrollaktis nr 12-3/329.

04.08.2006 esitas XXX esindaja Ivo Raudjärv kontrollaktile eriarvamuse.

06.10.2006 tegi Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus maksuotsuse nr 12-3/451, millega kohustas XXX tasuma maksustamisperioodide 2003-2004 eest tulumaksu summas

178 092 krooni.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, paludes tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsuse nr 12-3/451 osaliselt, so 95 417 krooni tulumaksu määramise osas.

Kaebaja vaidlustab oma kaebuses peaaegu eranditult üürimaksed, mis on tasutud sularahas, väites, et ta ei ole üürimakseid saanud, vaid tegemist on kommunaalmaksetega.

Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta saanud intressitulu ei Igor Davõdovilt ega Sulev Hussarilt. Kaebaja väidab, et ta ei ole I.Davõdovilt intressitulu summas 28 000 krooni saanud, vaid ta ostis nõude I.Davõdovi vastu Andrus Rattasepalt võlanõude 99 963.55 krooni eest ja ei ole sellest summast rohkem raha ning seega ka maksustatavat tulu saanud. Samuti väidab kaebaja, et Sulev Hussarile antud laenusumma oli 88 000 krooni ja seega ei teinud S.Hussar laenu tagasimakseid suuremas summas kui ta laenu võttis.

Kaebuse esitaja ei nõustu korteri Riia 21-1 müügist saadud tulu maksustamisega, väites, et korter Riia 21-1 oli tema peamine elukoht. Kuna kaebaja kasutas Riia 21-1 oma elukohana, siis on tal õigus tulumaksuseaduse § 25 lg 1 kohaselt õigus maha arvata selle eluaseme soetamiseks võetud liisingu intressid summas 2959.32 krooni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Maksuja Tolliameti esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on täies ulatuses õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle osaliseks tühistamiseks.

Vastustaja väidab, et reeglina on sularahas maksete puhul tegemist esimese üürimaksega, mille kohta on suurem osa üürnikke andnud seletuse, et selle tasumine toimus sularahas ning selle tasumist kinnitavad ka maksuhaldurile esitatud üürilepingute tingimused.

Vastustaja leiab, et kaebaja selgitused, et ta ostis Andrus Rattasepalt võlanõude 99 963.55 krooni eest, ei vasta tõele, kuna XXX il puudus vajadus omaenda nõuet Andrus Rattasepalt välja lunastada. Maksuhaldur, võttes arvesse A.Rattaseppa ja I.Davõdovi seletusi, asus seisukohale, et I.Davõdov võttis XXX ilt laenu 60 000 krooni, makstes tagasi 90 400 krooni, seega tuleb vahet käsitleda laenu eest makstud intressina. Samuti asus maksuhaldur seiskohale, võttes arvesse kogutud tõendid, et Sulev Hussar sai XXX ilt laenu summas 60 000 krooni, tagasi maksis aga 88 000 krooni, seega tuleb tegelikult antud laenusumma vahet käsitleda intressina.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Riia 21-1 oli ta peamine elukoht, kuna asjas kogutud tõendid seda ei kinnita. Vastustaja andmetel oli XXX tegelik ja peamine elukoht aastal 2004 Pikk 92-12, millise aadressi on ta teatanud oma elukohana erinevate, ajavahemikus 1999-2005 tehtud tehingute sooritamisel AS-ile Hansapank, samuti on ta tasunud regulaarselt kommunaalmakseid eelnimetatud elamispinna eest XXX poolt.

Maksuhaldur on seisukohal, et kuna XXX ei ole kasutanud 2004.aastal korterit Riia 21-1 oma peamise elukohana, siis puudub tal õigus nimetatud korteri soetamisel tasutud intresse oma maksustatavast tulust maha arvata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt kohustati Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsusega nr 12-3/451 (tl 10-35) XXX tasuma tulumaksu summas 178 092 krooni. Kaebuse esitaja vaidlustab eelnimetatud maksuotsuse osaliselt, summas 95 417 krooni. Tulumaksuseaduse (TMS) § 12 maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest (§ 15), renditulu (§ 16) ja intressid (§ 17); TMS § 15 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnisvõi vallasasja müügist või vahetamisest; TMS § 16 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga tulu kinnisvõi vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest; TMS § 17 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse; TMS § 23 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 2003. a 12 000 krooni ja 2004. a 16 800 krooni; TMS § 43 lg 1 kohaselt peetakse § 41 p-s 1 nimetatud väljamaksetelt tulumaksu kinni 26%. TMS § 44 lg 1 kohaselt on residendist füüsiline isik kohustatud esitama elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks; TMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea tuludeklaratsiooni esitama residendist füüsiline isik, kellel puudus maksustamisperioodil maksustatav tulu või kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra (2003.a 12 000 krooni, 2004.a 16 800 krooni); TMS § 46 lg 3 kohaselt on maksumaksja kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksuja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks.

Nõustudes vastustaja seisukohaga, et kuigi kaebaja on käsitlenud 2003. ja 2004. aasta üüritulusid eraldi, ei pea maksuhaldur seda põhjendatuks, kuna mitmele isikule on XXX korterit üürinud mõlemal kontrollitud maksustamisperioodil, annab kohus vaidlustatud üürituludele hinnangu isikute kaupa alljärgnevalt:

1) Angela Oksar – kaebaja vaidlustab üürimaksete tasumise A.Oksari poolt jaanuarisveebruaris 2003. Kohus on seisukohal, et üürisuhte olemasolu ja üürimaksete tasumine on tõendatud A.Oksari seletustega (II toimik, lk 1-2 ) ja tema pangakonto väljavõttega (II toimik, lk 3), samuti on tõendatud asjaolu, et märtsis 2003 tasus A.Oksar üüri XXX pangakontole (I toimik, lk 95)ja ta on KÜ Tiigi 6 arvele tasunud ka veebruari kommunaalmaksed.

2) Kristi Tamm – kaebaja väitel ei ole K.Tamm tasunud aprillis XXX ile üüri 500 krooni, vaid see on kommunaalmakse. Kohus on seisukohal, et kuna XXX pangakontolt ei nähtu, et K.Tamme poolt tehtud makse oleks otseselt seotud K.Tamme kasutuses olnud korteri eest kommunaalmaksete tasumisega ja XXX on tasunud kommunaalmakset korteri Tiigi 6-316 eest aprillis 241.60 krooni, siis ei olnud XXX il õigus sellist summat oma maksustatava tulu hulka mitte arvestada.

3) Victorija Popova – kaebaja väitel ei ole V.Popova tasunud septembris 2003 üüri 1200 krooni, vaid on tasunud käsiraha, mis on talle hiljem tagastatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lepingu sõlmimisel tasutav käsiraha ei kuulu tagastamisele, vaid see tasaarvestatakse lepinguliste kohustustega, seega ei ole XXX väide käsiraha tagastamise kohta põhjendatud. Kohus leiab, et paljasõnalised on ka XXX väited selle kohta, et tegelikkuses oli tegemist tagatisrahaga, kuna tagatisraha puhul on võlaõigusseaduses sätestatud selle hoiunõuded, samuti intressi maksmise kohustuse, mida aga XXX järginud ei ole. Maksuhaldur on hinnanud teisi kogutud tõendeid - V.Popova seletus (II toimik, lk 5) ja tema poolt esitatud üürileping (II toimik, lk 6) kogumis ja asunud õigesti seisukohale, et antud juhul oli tegemist XXX üürituluga.

4) Priit Pikner – kaebaja väitel ei ole P.Pikner tasunud 2003 detsembris kaebajale sularahas 1500 krooni. Kohus on seisukohal, et üüriraha tasumist tõendab P.Pikneri enda seletus (II toimik, lk 7) ja kaebaja enda vastavasisuline kirjalik kinnitus nendevahelisel üürilepingul: „tasutud 1500.- 19.12.2003“ (II toimik, lk 8 pöördel).

5) Ago Kaasik – antud juhul ei vaidlusta kaebaja üürisuhte olemasolu tema ja A.Kaasiku vahel, vaid arvab, et kommunaalmaksete osa tuleb üüritulust maha arvata. Kohus ei nõustu kaebajaga, sest XXX ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, kes võib oma tuludest tehtud kulud maha arvata, seega tuleb summa arvata kaebaja maksustatava tulu hulka.

6) Kadi Liiker ja Elina Lillemets – üürisid koos korterit, mida kaebaja väitel üüris tema alaealine tütar Carina Sutt. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid tõendavad, et korter, mille üüriraha laekus Carina Suti arvele, ei kuulunud talle, vaid tegelik üürileandja oli XXX, kellega üürnikel oli sõlmitud üürileping. Üürnikud kinnitavad oma seletustes (II toimik, lk 11-13), et XXX keelas neil tema kontole raha kanda, mistõttu nad kandsid üürisumma C.Suti pangakontole. Kohus on seisukohal, et kogutud tõenditest nähtuvalt oli üürileandja XXX, seega on eelnimetatud üüritulud XXX maksustatavad tulud.

7) Sille Paulus – kaebaja väitel S.Paulus maksuotsuses märgitud summat talle tasunud ei ole, tegemist oli C.Suti üürituluga, kuna üürileping oli sõlmitud C.Suti ja S.Pauluse vahel. Maksuhalduri kogutud tõenditest nähtuvalt ei saanud C.Sutt välja üürida korterit Tammsaare 5-24, sest korter kuulus tema isale XXX ile, samuti puudub dokumentides märge selle kohta, et XXX tegutses C.Suti seadusliku esindajana. Kohus on seisukohal, et S.Pauluse poolt maksuotsuses näidatud summade tasumist tõendab S.Pauluse poolt 17.01.2006 antud seletus (II toimik, lk 15), milles ta kirjeldab põhjalikult Tammsaare 5-

24 asuva korteri üürimise üksikasju, samuti asjaolu, et S.Paulus on teinud politseile avalduse kriminaalasja alustamiseks XXX suhtes seoses üüritavast korterist asjade kadumisega. 8) Katrin Lankots ja Joonas Raivet – üürisid korterit aadressil Lootuse 25-14, mis kaebaja väitel kuulus XXX emale Valve Hirmatile ja kes sai väidetavalt ka eelnimetatud korteri üürimisest tulu. Maksuhalduri poolt kogutud tõenditest nähtuvalt sõlmisid nii K.Lankots kui J.Raivet üürilepingu XXX iga (II toimik, lk 18-20). Mõlemad üürnikud on kinnitanud oma seletustes, et esimesed üürimaksed tasusid nad 2004 septembris 2000 krooni ja 2004 märtsis 1900 krooni vastavalt sõlmitud üürilepingutele sularahas XX ile. Maksuhaldurile ei ole XXX ega V.Hirmat esitanud ühtegi Lootuse 25-14 üürile andmist tõendavaid lepinguid, kuigi üürnikud kinnitavad kirjalike lepingute olemasolu ja et üürileandjaks oli

XXX. Kuna kaebaja ei ole ei kontrolli käigus ega eriarvamuses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et üüritulusid sai Lootuse 25-14 korteri üürimisest XXX ema V.Hirmat ja kes ei ole kontrollitaval perioodil väidetavalt saadud üüritulu kohta tuludeklaratsioone esitanud, samuti ei kinnita kumbki üürileandjast, et nad oleksid sõlminud üürilepingu V.Hirmatiga, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja väited antud juhul on paljasõnalised ja valed ning maksuhalduri järeldused maksuotsuses on õiged.

9) Jaana Orgussaar – kaebaja väitel ei ole J.Orgussaar kordagi tasunud XXX ile üüri. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad, et J.Orgussaar tasus XXX ile 2004.aasta mais sularahas ettemaksena üüri 500 krooni enne lepingule allakirjutamist (II toimik, lk 23) – tõendatud XXX enda allkirjaga, samuti tõendavad üüri maksmist J.Orgussaare kirjalikud seletused (II toimik, lk 21-22). Seega on tõendatud XXX üüritulude saamine. 10) Siiri Kolka – kaebaja väitel ei ole tema pangakontole tehtud igakuulised regulaarsed maksed tema üüritulu. Kogutud tõenditest nähtuvalt kasutas S.Kolka XXX ile kuuluvat korterit asukohaga Riia 93-6 ja tasus selle eest kommunaalmakseid, kuigi oma seletustes (II toimik, lk 24-25) väidab, et ei ole XXX ile üüri tasunud. XXX pangakonto väljavõttest nähtub, et 2004.aasta augustis on S.Kolka teinud talle ülekande summas 1489.70 krooni selgitusega „Riia 93-6 septembri üür miinus 910.30 (arve nr 06,06.2004)“, seega oli S.Kolka üürisumma 2400 krooni miinus maksud ja mida on ka S.Kolka poolt hiljem tasutud. Kohus on seisukohal, et S.Kolka poolt XXX pangakontole tehtud maksete puhul on tegemist üürimaksetega. 11) Margus Lind – kaebaja ei nõustu maksuhalduriga ühe makse osas, s.o. esimese kuu üüri sularahas ettemaksu kohta. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et kuna üüri ettemaks oli XXX lepingute puhul tavapärane, siis on M.Linnu antud seletus tõene (II toimik, lk 26), seega on M.Linnu poolt sularahas tasutud esimese kuu üüri ettemakse XXX tulu. 12) Triin Krikkkaebaja väitel ei tasunud T.Krikk üürimakseid, vaid laenu tagasimakseid. Kuna puudub leping, siis maksuhalduri seisukoht, et antud juhul on tegemist XXX ile makstud üüriga, on tõendatud T.Krikki poolt antud seletusega (II toimik, lk 28), milles ta kinnitab, et üüris Tiigi 6-316 korteri XXX ilt ja üürilepinguga (II toimik, lk 29).

Kaebaja väited, et ta ei ole saanud intressitulu Igor Davõdovilt ja Sulev Hussarilt, ei leidnud kohtus tõendamist, kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita seda. Andrus Rattasepa seletusest (II toimik, lk 30) nähtuvalt andis tegelikult I.Davõdovile laenu XXX A.Rattasepa vahendusel, mida kinnitab ka I.Davõdovi seletus (II toimik, lk 32). Nendest seletustest nähtuvalt võttis I.Davõdov XXX ilt laenu 60 000 krooni, kuid tagasi maksis 90 400 krooni, mistõttu on maksuhalduril õigus seda vahet käsitleda laenu eest makstud intressina.

Sulev Hussari seletustest (II toimik, lk 40-43) nähtuvalt sai ta XXX ilt laenu 60 000 krooni, tagasi maksis aga 88 000 krooni. Kuigi laenulepingusse on kirjutatud laenusumma 88 000 krooni, on maksuhaldur, võttes arvesse kogutud tõendid, teinud õige järelduse, et kuna vaatlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks, mis ei näinud ette füüsiliste isikute vahelistes laenulepingutes intressi maksmist, siis tegelikult oli XXX poolt antud laenusumma 60 000 krooni, järelikult tuleb vahesummat 28 000 krooni käsitleda intressina.

Asjaolul, et XXX omas ajavahemikul 02.04.2002-07.02.2003 sissekirjutust Riia 21-1 aadressil asuvas korteris, ei ole mingit tähtsust, sest vastavalt seadusele tulumaksuga ei maksustata vara võõrandamisest saadud kasu, kui isik võõrandas korteriomandi, mis oli kuni võõrandamiseni kasutusel isiku alalise või peamise elukohana. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest teatas XXX oma elukohana Pikk 92-12 erinevate, ajavahemikus 1999-2005 tehtud tehingute sooritamisel nii AS-ile Hansapank kui ka AS-ile Hansa Liising (II toimik, lk 48), samuti nähtub tema pangakonto väljavõttest, et ta tasus Pikk 92-

12 elamispinna eest regulaarselt kommunaalmakseid (I toimik, lk115-125). Kui võtta arvesse asjaolu, et 2004.aastal oli tema sissekirjutus aadressil Rahu 15-228, siis võiks siit järeldada, et tema peamine elukoht oli 2004.aastal Rahu 15-228., kuid antud juhul ei oma see tähtsust. Tunnistaja Merle Suti, kes on XXX abikaasa aastast 1989, ütluste osas asub kohus seisukohale, et need on subjektiivsed ja kohtu jaoks ebausaldusväärsed põhjusel, et tegemist on abikaasadega, kes küll M.Suti väidete kohaselt aastatel 2003-2004 elasid lahus, kuid käesoleval ajal elavad koos. Ebausutav ja vastuoluline on tunnistaja väide selle kohta, et ta küll teab, et aastatel 2003- 2004 elas XXX enamuse ajast Riia 21 korteris, kuid samas tunnistab, et nad elasid lahus ja kinnitab, et ta ei tea, kas ta kuskil mujal elas ( II toimik, lk 79).

Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et XXX tegelik ja peamine elukoht 2004.aastal oli Pikk 92-12, mis on nii maksumenetluses kui kohtumenetluses kinnitust leidnud.

Võttes arvesse eeltoodud faktilised andmed, asub kohus seisukohale, et kuni võõrandamiseni 2004.aastal, ei olnud korter asukohaga Riia 21-1 igal juhul XXX kasutuses tema alalise või peamise elukohana, järelikult sai kaebaja maksustatavat tulu Tartus Riia 21-1 asuva korteri võõrandamisest.

Kohus on seisukohal, et kuna tõendamist on leidnud, et kaebaja peamine elukoht ei olnud Riia 21-1, siis sellest tulenevalt ei ole XXX il õigus oma maksustatavast tulust maha arvata korteri soetamiseks sõlmitud liisinglepingust tulenevaid intresse.

Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus XXX´i kaebuse rahuldamata.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Maare Aloe kohtunik