2-07-467/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-467

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-467 Tsiviilasi xxx hagi Osaühingu xxx vastu saamata jäänud palga

29 445,20 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise 52 489,10 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad - Hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) - Hageja nõustaja: xxx (isikukood xxx6; postiaadress xxx) - Kostja: Osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2007.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxx hagi Osaühingu xxx vastu saamata jäänud palga 29 445,20 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise 52 489,10 krooni saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Osaühingult xxx xxx kasuks saamata jäänud palk 29 445,20 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada nelikümmend viis krooni ja 20 senti) krooni ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis 52 489,10 (viiskümmend kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa krooni ja 10 senti) krooni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta xxx poolt kantud menetluskulud täies ulatuses Osaühingu xxx kanda.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või

2-07-467

arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK 02.01.2007.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud palga 29 445,20 krooni ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise 52 489,10 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 20.02.2007.a kätte kostja seaduslikule esindajale. TsMS § 323 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PalS) § 14 lg 2 sätestab, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. PalS § 15 lg 2 järgi puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast. Tulenevalt PalS § 32 lg-st 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Sama põhimõtet kordab ka TLS § 74 lg 2 esimene lause. Vastavalt PalS §-le

29 ja TLS § 119 lg-le 2 on tööandja kohustatud tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses TLS sätestatud korras.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

2-07-467

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest Kohtunik