3-06-1044/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoobril 2006. a Tallinnas

Haldusasja number

3-06-1044

Haldusasi E.Ä. kaebus Piirivalveameti 13.01.2006.a. teatiste õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 25.04.2006.a. otsuste nr 60414/3 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.septembril 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.Ä., Vastustaja Piirivalveamet, esindaja Tiiu Siig, vastustaja Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON 1.Tunnistada HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel osaliselt õigusvastaseks Piirivalveameti 13.01.2006.a. teatised.

2. Tühistada HKMS § 26 lg1 p 1 alusel Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 25.04.2006.a. otsused nr 60414/3.

3. Jätta Piirivalveameti taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb HkMS § 31 lg 4 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1.E.Ä. teenis kaadrikaitseväelasena Piirivalveametis alates 1990.aastast ning arvati 30.04.2001.a. koloneli auastmes seoses piirvanuse täitumisega erru. 26.04.2001-30.04.2001 töötas E.Ä. koloneli auastmes.Enne tegevteenistuslepingu lõpetamist teenis E.Ä. Piirivalveameti üldosakonna õigusjaoskonna ülemana ja omas kaitseväeteenistuse staazi 45 aastat ja 1 kuu. Tallinna Pensioniameti (PA) 18.07.2001.a. otsusega määrati E.Ä.le eluaegne kaitseväelase väljateenitud aastate pension alates 30.04.2001.a. palgaastme K 20 alusel summas 10 000 krooni kuus, lähtudes E.Ä. valitud soodsaima teenistustasuga ametikohast ( Piirivalve piiriosakonna ülem aastatel 1995-1997). 2.PA 22.03.2002.a. otsusega selles summas pensioni maksmine lõpetati ja määrati alates 01.04.2002 viimase 12 kuu ametikoha teenistustasu ja palgaastme K 18 palgamäära 6200 krooni alusel pension 7946 krooni. Otsuse kohaselt eksiti 2001.a. pensioni määramisel, võttes aluseks 2001.a. piiriosakonna ülema ametikohal kehtinud teenistustasu, mis ei ole kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduses (KvTS) sätestatuga. Samuti ei võimalda KvTS § 197 lg 2 võtta pensioni arvestamise aluseks varasema perioodi ametikoha ühe kuu teenistustasu, vaid aluseks tuleb võtta 12 kuu teenistustasu keskmine, Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2003.a. otsusega haldusasjas nr 2-3/158/2003 jäeti PA pensionikomisjoni otsus jõusse , Riigikohus ei andnud E.Ä. kassatsioonkaebusele menetlusluba. 3.24.11.2003.a.esitas E.Ä. PA-le avalduse pensioni ümberarvutamiseks KvTS § 209 lg 1 ja lg

2 alusel, võttes aluseks Piirivalveameti piiriosakonna ülema teenistustasu, mille järgi talle algselt pension määrati.Avaldaja teatas, et Vabariigi Valitsuse 13.05.2003.a. määrusega nr 151, siseministri 25.08.2003.a. käskkirjaga nr 381 ja Piirivalveameti peadirektori 07.11.2003.a. käskkirjaga nr 1066-P on Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikoha ametipalga ja auastmetasu suurused muutunud. Pensionikomisjoni 22.03.2002.a. otsusega muudeti pensioni arvestamise alust avaldaja tahte vastaselt, toetudes KvTS § 209 lg-le 2, mis praeguseks on muudetud .KvTS kehtiva redaktsiooni § 197 lg 2 p 1 alusel on avaldajal õigus valida väljateenitud aastate pensioni suuruse arvestamise aluseks lepingulise teenistuse ajast temale soodsaim 12 kuu teenistustasu üldsumma, jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. 4.PA 15.01.2004.a. otsusega jäeti taotlus pensioni ümberarvutamiseks lähtudes KvTS § 197 lg

2 p 1 sätestatud soodsaima 12 kuu teenistustasust, rahuldamata. Otsuse kohaselt teavitas PA E.Ä.t 14.02.02 kirjaga aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamisest ja palus teatada, millise teenistustasu alusel ta soovib pensioni arvutamist. Avaldaja märkis pensioni arvutamise võimalikud variandid, reastades need temale soodsamas järjekorras. Variant nr 1 oli vastuolus seadusega. Nimelt soovis kaebaja oma kaitseväe väljateenitud aastate pensioni määramise aluse muutmist, mis pole aga võimalik, sest KvTS § 197 lg 2 kohaselt võib valida alust pensioni määramisel.Hilisemad taotlused pensioni määramise aluse muutmiseks ei kuulu rahuldamisele, sest KvTS § 209 näeb ette pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel pensioni ümberarvutamist, mitte aga pensioni määramise aluse muutmist.

Pensionikomisjon määras E.Ä.le pensioni viimase ametikoha 12 kuu teenistustasu alusel, mis oli kaebajale soodsaim. Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2005.a. otsusega haldusasjas nr 2-3/324/05 tühistati pensionikomisjoni otsus ja kohustati PA-t lahendama kaebaja pensioni ümberarvutamise avaldus lähtudes kohtuotsuse motiividest. Ringkonnakohus leidis, et kuna KvTS § 197 lg 2 ei seadnud piiranguid pensioni arvutamise aluse valiku tegemise ajale ning seadusemuudatus andis võimaluse pensioni ümberarvutamiseks ka kaitseväelase muu kui pensionieelse viimase ametikoha teenistustasu suurendamise korral, tuleb asjaolu, et kaebuse esitaja teostas talle KvTS § 197 lg 2 p-st 1 tulenenud õigust valida pensioni arvestamise aluseks Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikoha teenistustasu, ja et selle teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja austmetasu suurus oli muutunud, pidada pensioni suurendamist tingivaks asjaoluks KvTS § 209 lg 1 mõttes ning kaebaja avaldus pensioni ümberarvutamiseks oleks tulnud rahuldada. 5.Vabariigi Valitsuse 12.03.2004.a. määrusega nr 66 suurendati palgaastme K 18 kuupalgamäära 6200-lt kroonilt 6700-le kroonile alates 1.jaanuarist 2004.

Kaebuse esitaja taotles 22.03.2004.a. PA-lt pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 2004.a. PA arvutas avaldaja pensioni ümber 11.05.2004.a. otsusega avalduse esitamise päevast, s.o. 22.märtsist 2004 ja uueks pensioni määraks määrati 8321 krooni. Otsuse kohaselt loeti pensioni arvestamise teenistustasuks 11 094 krooni. E.Ä. vaidlustas selle otsuse kohtus, paludes tühistada 11.05.2004.a. otsus ja teha ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja leidis, et pensioni arvestamise teenistustasu on arvestatud valesti, sest lisatasuna selle koosseisus olev väljateenitud aastate tasu on jäetud uue palgamäära alusel umber arvutamata.

Väär on ka pensioni määramisel aluseks võetud auastmetasu. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2006.a. otsusega haldusasjas nr 3-04-276 tühistati halduskohtu otsus, v.a. auastmetasu alusel arvestatava pensioni osas ning PA otsus, v.a. auastmetasu alusel arvutatava pensioni osas. Tallinna Pensioniametit kohustati vaatama E.Ä. 22.03.2004.a. taotlus pensioni ümberarvutamiseks uuesti läbi ja arvestama kohtuotsuse motiive.Riigikohus jättis 11.05.2006.a. määrusega nr 3-7-1-3-161 Kaitseministeeriumi kaasatsioonkaebuse kui ilmselt põhjendamatu menetlusse võtmata. 6.28.11.2005 esitas E.Ä.

PA-le avalduse, milles taotles, et PA lahendaks ilma viivituseta tema 24.11.2003.a. avalduse . PA leidis, et otstarbekas on asja kiiremaks lahendamiseks pöörduda vajalike dokumentide saamiseks Piirivalveameti poole. 09.12.2005 palus PA Piirivalveametil väljastada kooskõlas E.Ä. avaldusega teenistustasu tõend, millisest pöördumisest informeeriti ka E.Ä.t. Piirivalveamet esitas 13.01.2006.a. teatised nr 439, 440 ja 441 ning 04.01.2006 tõendi. 26.01.2006 saabus PA-sse E.Ä. kiri, milles ta vaidlustas pensioni ümberarvutamiseks Piirivalveameti poolt esitatud teatised.

PA edastas E.Ä. avalduse vastamiseks Piirivalveametile. 09.02.2006 teatas Piirivalveamet PA-le, et ei näe alust ja põhjust väljastatud teatiste ja tõendi muutmiseks. 17.04.2006 esitas E.Ä. PA-le täiendava avalduse. PA Rapla osakond arvutas Piirivalveameti esitatud teatiste alusel E.Ä. pensioni 25.04.2006.a. otsustega ümber. Riigikohtu 11.05.2006.a. määrusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2006.a. ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2005.a. otsus. E.Ä. esitas PA Rapla osakonna 25.04.2006.a. otsuste peale 29.05.2006.a. kaebuse halduskohtule, samuti vaidlustas E.Ä.

Piirivalveameti poolt pensioni ümberarvutamise aluseks olnud teatised. 08.06.2006.a. kirjaga palus PA Piirivalveametil väljastada Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega kooskõlas olevad teatised E.Ä. pensioni ümberarvutamiseks.

KAEBUSE NÕUDED JA TAOTLUSED

7.Kaebuse väitel seisneb kaebaja põhjendatud huvi teatiste õigusvastasuse kindlakstegemises selles, et nimetatud teatised olid pensioniameti 25.04.2006.a. otsuste aluseks ning nende teatiste andmetest lähtuvalt arvutati pension ümber seaduses ettenähtust väiksemas suuruses. Teatiste õigusvastasuse üldiseks põhjuseks on, et kohaldati KvTS väärtõlgendust, mille kohaselt pensioni ümberarvutamisel arvutatakse ümber vaid ametipalk ja auastmetasu ning teised teenistustasu koosseisu kuuluvad komponendid, mis on tuletatud ametipalgast, ümberarvutamisele ei kuulu. Seega on põhjendamatult leitud, et pensioni ümberarvutamisel tuleb väljateenitud aastate tasu, puhkusetasu ja puhkusetoetus võtta arvesse väljateenitud aastate pensioni määramisel arvessevõetud suuruses. Jõustunud kohtuotsustega ( Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005.a. ja 17.03.2006.a.) on seadusele mittetuginev tõlgendus tunnistatud õigusvastaseks. 8.Teatised on õigusvastased järgmistel põhjustel: 1)Teatiste preambulas ei ole näidatud nende koostamisel aluseks võetud arvestusperioodi.Seetõttu ei ole arusaadav, millise aasta teenistustasu osad on tabelisse kantud. 2) Teatistes on aluseks võetud palgaastme K 19 palgamäär.

Pensioni esmasel taotlemisel esitatud Piirivalveameti 07.05.2001 väljastatud teatises on näidatud piiriosakonna ülema ametipalga aste K 20, mille alusel määrati kaebajale pension ja seda palgaastet ega teatist ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtu 28.10.2005.a. otsuse p 11 sisaldab ettekirjutust kaebaja 24.11.2003.a. avalduse uueks läbivaatamiseks ja see avaldus taotleb palgaastet K 20. Palgaastme vähendamine K 19-le ei ole Piirivalveameti poolt millegagi põhjendatud. Käesoleval ajal on Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohal ette nähtud palgaaste K 20-K21 ning kaebajale arvestatava palgaastme vähendamine alusetu.

3) Palgamäära diferentseering on põhjendamatult suur ( 40 %) ning kaebaja ei ole taotlenud selle aastatel 1996-97, kui kaitseväelastele maksti töötasu riigiteenistujate palgamäärade alusel, kohaldatud diferentseeringu kohaldamist. Õiglane oleks 20-30 % diferentseeringu kohaldamine. Esimest maksti piiriosakonna ülema ametikohal kaebaja pensionile jäämise ajal, teist ümberarvutust kohustava kohtuotsuse tegemise ajal. 4)Kaebaja auastet ülendati 26.05.2001.a. ja taotletavatel ümberarvutamise perioodidel omab kaebaja auastet”kolonel” ja õigust sellele auastamele vastavale tasumäärale.

KvTS § 209 lg 2 näeb ette, et pensioni ümberarvutamine toimub autastmetasu muutumisel. Auastmetasu muutumine võib toimuda nii siis, kui Vabariigi Valitsus muudab auastmetasu määra, aga samuti siis, kui kaitseväelase auastet seaduses ettenähtud korras ülendatakse või alandatakse. Pensioni ümberarvutamine vaid esimesel juhul on seadusliku aluseta õiguste kitsendamine. Kaebaja leiab ka, et antud juhul ei ole kohaldatav ringkonnakohtu 17.03.2006 otsus auastmetasu alusel arvestatava pensioni osas rahuldamata jätmise kohta, kuna viidatud otsuses käsitles kohus 22.03.2004.a. avaldust ja pensioni suuruse arvutamise aluseks oli KvTS § 197 lg 1 kohaselt viimase 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis oli jagatud 12-ga ning selle arvestusperioodi teenistustasu üldsumma sisaldas vaid mõne päeva ulatuses koloneli auastmetasu määra. 5)Puhkusetasu ja puhkusetaoetuse arvutamine on ette nähtud KvTS § 197 pensioni suuruse arvutamisel pensioni määramise ajal, kui arvutuse aluseks on kaitseväelasele reaalselt arvestatud summa, ent eruväelased ei kasuta puhkust ja neile sellist tasu ei arvutata.

Ka on kaebaja hinnangul arusaamatu teatistes kasutatav metoodika. Puhkuse kuu palgaastme palgamäära, selle diferentseeringu ja austmetasu määra vähendamine võrreldes teenistuskuudega on alusetu, sest KvTS § 153 lg 2 kohaselt on kaitseväelasel õigus saada teenistustasu seaduses sätestatud alustel lepingulisse teenistusse võtmise päevast teenistusest vabastamise päevani. Pensioni ümberarvutamisel kasutatakse pensioni suuruse arvutamisel suurusi, mida reaalselt eruväelasele kunagi makstud ei ole.Samuti on arusaamatu tabelisse lisatasude kandmine, mille alus ja suurus on selgusetud, näit ATS staazi eest 5% lisatasu. 6)Teatistes ei ole arvestatud väljateenitud aastate tasu KvTS § 156 ettenähtud suuruses ja selle otseseks põhjuseks on väärtõlgendus lisatasude ümberarvutamise osas, mida on kinnitanud ringkonnakohtu otsus. 9.Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 25.04.2006.a. otsustega 60414/3 rikuti kaebuse esitaja õigusi sel viisil, et Piirivalveameti poolt väljastatud õigusvastaste teatiste alusel arvutati kaebuse esitaja pension ümber seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses.

Piirivalveamet esitas 13.01.2006 teatised 439, 440 ja 441. Need teatised vaidlustas kaebaja Pensioniametile saadetud kirjades ja ringkonnakohtu istungil , samuti 17.04.2006.a. avalduses, ent Pensioniamet võttis teatised 26.04.2006.a. aluseks pensioni ümberarvutamisel. Kaebuse väitel taotles kaebaja korduvalt, et Pensioniamet vaataks Piirivalveameti esitatud teatised läbi ja annaks õigusliku hinnangu nende seadusele vastavuse kohta. Samuti palus kaebaja, et pensioniamet annaks Piirivalveametile juhiseid kuidas koostada seadusele vastavad teatised, ent tema palveid ei rahuldatud.

E.Ä. taotleb Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna vaidlustatud 25.04.2006.a. otsuste 60414/3 tühistamist.

VASTUSTAJA PIIRIVALVEAMETI VASTUVÄITED

10.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele vastu. Tallinna PA otsustele esitatud kaebuse kohtuliku menetlemise ajal saatis PA Piirivalveametile 09.12.2005 kirja, milles teatati, et ,.Ääro on 25.11.2003 esitanud avalduse, milles soovib temale määratud pensioni ümberarvestamist KVTS § 197 lg 2 p 1 alusel Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikoha teenistustasu järgi. Avalduses on E.Ä. märkinud, et teenis sellel ametikohal 01.01.1995-31.03.1997. PA soovis Piirivalveametilt tõendit pensioni ümberarvestamiseks tema poolt soovitud ametikoha temale soodsaima 12 kuu teenistustasu kohta.

Samuti on kirjas viitega KvTS § 209 lg-le 2 ja asjaolule, et kaadrikaitseväelaste palgad on muutunud 2004 ja 2005, palutud ka palgamuutust kajastavat teenistustasu tõendit. Seega oli E.Ä. jätnud määratlemata, millist 12-kuulist perioodi ta ajavahemikust 01.01.1995- 31.03.1997 soovib aluseks võtta. KvTS § 197 lg 2 p 1 ei ole kooskõlas ka see, et Piirivalveamet peaks perioodi määratlema. Siiski määras Piirivalveamet Pensioniameti nõudmisel E.Ä. teenistusajast piiriosakonna ülema ametikohal talle soodsaima 12 kuu teenistustasu perioodil 01.01.1996-31.12.1996 ja saatis selle tõendi 04.01.2006 koos teatistega 13.01.2006 Pensioniametile ning ärakirja E.Ä.le. 04.01.2006 tõendist pidi olema arusaadav, millise perioodi teenistustasu on KvTS § 197 lg 2 p 1 järgi aluseks võetud pensioni määramise aluste muutmisel.

Igas teatises on viide Vabariigi Valitsuse määrusele, mis alusel ja mis ajast alates võib toimuda pensioni ümberarvestus KvTS § 209 lg 2 p 1 alusel, seega arvestusperioodide ebaselguse kohta väidetu on põhjendamatu. 11.Arusaamatu on kaebuse punkt, milles kaebaja märgib,et pensioni ümberarvutamise aluseks alates 01.01.2004 oleks arvutusperiood 01.01.2004-31.12.2004 ning alates 01.01.2005 oleks perioodiks 01.01.2005-31.12.2005. Pensioni suuruse arvestamise aluste muutmise aluseks KvTS § 197 lg 2 p 1 järgi ei saa olla suvaline periood, vaid isiku enda poolt valitud omaenda teenistuse ajast saadud soodsaim teenistustasu 12-kuuulisel perioodil.

Ka KvTS § 209 lg 2 p 1 alusel pensioni ümberarvestamisel ei saa aluseks võtta ajavahemikku 01.01.-31.12, kuna KvTS § 209 lg 9 kohaselt arvutatakse pension ümber pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutmise ajast arvates vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele. KvTS § 209 lg 2 p 1 järgi pensioni ümberarvestus toimub sellekohast avaldust nõudmata ( viidatud paragrahvi lg 6). Kuna E.Ä. ei määratlenud valitud teenistusajast piiriosakonna ülema ametikohal talle soodsaimat 12-kuulist perioodi, ei olnud tema avaldus KvTS § 197 lg 2 p 1 nõuetele vastav ja pensioniametil ei olnud kohustust pensioni suuruse arvestamise aluseid muuta. 12.Piirivalveamet on seisukohal, et 04.01.2006 tõend ja 13.01.2006.a. teatised on õiguspärased.Piirivalveameti valitud perioodil 01.01.1996-31.12.1996 teenis E.Ä. kolonelleitnandi austmele vastaval piiriosakonna ülema ametikohal, millele vastas Piirivalveameti peadirektori 18.03.1996.a. käskkirja nr 66 ja selle lisa nr 1 kohaselt palgaaste

30. Vabariigi Valitsuse 28.12.1995.a. määrusega nr 386 kinnitatud “Riigiteenistujate ja riigieelarveliste asutuste palgastmestik” järgi oli 30.palgaastme kuupalgamäär 4200 krooni. Need andmed on 04.01.2006 tõendil. Vaidlustatud teatistes on E.Ä. palgaastmeks määratud K-19. Siinjuures on lähtutud asjaolust, et kui Piirivalveameti peadirektori 18.03.1996.a. käskkirja nr 66 ja selle lisa nr 1 kohaselt oli piiriosakonna ülema ametikoht kolonelleitnandi austmega ametikoht ja see vastas riigiteenistujate 30.palgastmele, siis Vabariigi Valitsuse 13.05.2003.a. määruse nr 151 lisa “Kaadrikaitseväelaste põhiametikohtade palgaastmed ja palgamäärad kuus kroonides Siseministeeriumi valitsemisalas” alusel vastas Piirivalveameti osakonnaülema kolonelleitnandi austmega ametikohale palgaaste K-19, mille palgamäär kuus oli 6700 krooni.

Teatistes palgaastme K-20 märkimine olnuks põhjendatud siis, kui E.Ä. oleks 1996.a. teeninud koloneli auastmega ametikohal. Piirivalveameti 07.05.2001.a. teatisele nr 1.9- 30/3699 teenistustasu kohta 01.01.95-31.03.97 tuginemine kaebuse esitaja poolt on põhjendamatu, sest selles teatises on ekslikult märgitud palgastmeks K-20, mis vastab koloneli auastmega ametikohale. 13.Vabariigi Valitsuse 28.12.1995.a. määruse nr 386 p 3 kohaselt võis astmepalgamäära suurendada kuni 40%, mistõttu on 04.01.2006 tõendil märge diferentsi kohta 40 % ja diferentseering astmepalgamäärast 1680 krooni.

Kui teenistustasu hulka kuulus diferentseering, ei ole õige seda vähendada. 14.E.Ä. auaste 1996.aastal oli kolonelleitnant, mille auastmepalk vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.08.1992.a. määrusele nr 254 oli 320 krooni kuus. Pensioni suuruse aluste muutmisel KvTS § 197 lg 2 p 1 järgi ei saa arvestada teenistustasu lähtudes koloneli austmest. Kaebuse esitaja teenistustasu hulka ei saanud 01.01.1996-31.12.1996 kuuluda austmetasu koloneli auastme järgi, sest kaebuse esitaja ülendati koloneli austmesse 26.04.2001.a. Seega on teatistes õigesti auastmetasu määramisel võetud aluseks kolonelleitnandi auaste. 15.Kaebuse esitaja teenistustasu hulka kuulusid käsitletaval perioodil lisatasu piirivalve teenistuse staazi eest 15 % ametipalgast ja lisatasu avaliku teenistuse staazi eest 5 % ametipalgast.

Kõnealusel perioodil ei saanud kaebuse esitaja teenistustasu hulka kuuluda väljateenitud aastate tasu KvTS§ 156 mõttes. E.Ä. poolt 1996.aastal saadud lisatasud ei olnud seaduses sätestatud lisatasud ja nende protsent ei vastanud KvTS § 156 lg 3 p-le 4. Teenistustasu hulka 1996 aastal kuulusid ka 1029 krooni lisatasu augustikuus, mille aluseks oli Piirivalveameti peadiretori 06.08.1996.a. käskkiri nr 629-P ning tegemist oli palgavahe maksmisega staabiülema kohustuste täitmise eest, 9408 krooni maksmine 1996.a. detsembris oli jõuluraha, mis maksti välja Piirivalveameti peadirektori 17.12.1996.a. käskkirja nr 260 ja selle lisa nr 2 alusel.

Need lisatasud on kajastatud teatistes muutumatul kujul, sest tegemist ei ole lisatasudega, mis kuuluksid sõltuvalt ametipalgast ümberarvestamisele KvTS § 209 lg 2 p 1järgi. .Vaidlustatud teatistesse on muutumatul kujul kantud E.Ä.le 1996.a. makstud puhkusetasu 4617,40 krooni, mis kuulus teenistustasu hulka 1996.aastal.E.Ä. teenistustasu hulka 1996.aastal puhkusetoetus ei kuulunud. Teatised sisaldavad tõest ja seaduslikku informatsiooni. Nendes on kooskõlas KvTS § 209 lg

2 p-ga 1 esitatud pensioni suuruse arvestamise muutunud alused – ametipalk, auastmetasu, ümberarvestatud diferentseering 40 %.

VASTUSTAJA TALLINNA PENSIONIAMETI VASTUVÄITED

16.E.Ä. esitas 28.11.2005 avalduse, milles taotles, et Pensioniamet lahendaks viivituseta tema 24.11.2003.a. avalduse kooskõlas avaldusele lisatud Piirivalveameti teatiste kavanditega, mis ei olnud Piirivalveameti poolt koostatud ja allkirjastatud. PA edastas E.Ä. avalduse vastamiseks Piirivalveametile. 09.02.2006 teatas Piirivalveamet PA-le, et ei näe alust ja põhjust väljastatud teatiste ja tõendi muutmiseks. Kuna Piirivalveameti 13.01.2006 esitatud teatised sisaldasid vajalikke andmeid kaebuse esitaja pensioni ümberarvutamiseks, siis PA Rapla osakond arvutas Piirivalveameti esitatud teatiste alusel E.Ä. pensioni 25.04.2006.a. otsustega ümber. Riigikohtu 11.05.2006.a. määrusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2006.a. ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2005.a. otsus. 08.06.2006.a. kirjaga palus PA Piirivalveametil väljastada Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega kooskõlas olevad teatised E.Ä. pensioni ümberarvutamiseks Teatiste väljaandmise õigsuse eest saab vastutada need teatised väljastanud haldusorgan. Pensioniametil puuduvad andmed, mis on pensuioni ümberarvutamiseks vajalikud ja milline teave on Piirivalveametil. Väljastatud teatistest juba määratud pensioni ümberarvutamiseks peab nähtuma teenistustasu uus suurus, mis sisaldab ametipalga ja austmetasu suurenemisest tulenevaid andmeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. 24.11.2003.a. koostatud avalduses ( mida Pensioniamet on nimetanud tulenevalt selle dokumendi Pensioniametis registreerimise päevast ka 25.11.2003.a. avalduseks) taotles E.Ä., et arvutataks ümber temale määratud kaitseväelase väljateenitud aastate pension, võttes pensioni suuruse arvutamise aluseks soodsaima 12 kuu teenistustasu ( Piirivalveameti piiriosakonna ülema teenistustasu). Samuti teatas E.Ä., et Vabariigi Valitsuse 13.05.2003.a. määrusega nr 151, siseministri 25.08.2003.a. käskkirjaga nr 381 ja Piirivalveameti peadirektori 07.112003.a. käskkirjaga nr 1066-P on Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikoha ametipalga ja auastmetasu suurused muutunud. Esitatud avaldust täpsustas E.Ä. 17.04.2006.a., mille on palunud kaebuse kohtus läbivaatamisel samuti arvesse võtta. Viimatinimetatud avalduses on E.Ä. loobunud 2003.a. pensioni ümberavutamisest ning taotleb pensioni ümberarvutamist alates 01.01.2004.a., samuti alates 01.01.2005.a. seoses Vabariigi Valitsuse 21.01.2005.a. määrusega nr 12. Seega taotles kaebuse esitaja 24.11.2003.a. esitatud avaldusega pensioni arvutamise aluse muutmist ning samas ka lähtuvalt KVTS § 209 lg 2 selle pensioni ümberarvutamist pensioni arvutamise aluse muutumise tõttu. 18.E.Ä.le määratud kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks tema 24.11.2003.a. koostatud avalduse alusel lähtudes KvTS § 197 lg 2 p-s 1 sätestatud soodsaima

12 kuu teenistustasust ei ole käesolevaks hetkeks enam vaidlust selles, et alates 01.03.2003.a. aset leidnud seadusemuudatusega , mille kohaselt KvTS § 209 lg 2 p 1 sätestas, et pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub

kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel , kuulub avaldus pensioni ümberarvutamiseks rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohus on 28.10.2005.a. otsuses haldusasjas nr 2-3/324/05 E.Ä. kaebuses Pensioniameti 15.01.2004.a. otsusele ja Pensioniameti keskpensionikomisjoni 10.02.2004 .a. otsusele nr 3 ning pensioni ümberarvutamiseks ettekirjutuse tegemise nõudes leidnud, et 24.11.2003 avalduse esitamise ajal kehtinud KvTS § 197 lg 2 sõnastusest ei tulenenud piiranguid pensioni arvutamise aluse valiku tegemise ajale. Samuti on E.Ä. 24.11.2003.a. avalduse lahendamise kohta tehtud pensioniameti otsuse õiguspärasuse üle toimunud kohtuvaidluses ringkonnakohus asunud seisukohale, et KvTS § 209 lg 2 alates 01.03.2003.aastast kehtiv redaktsioon andis võimaluse pensioni ümberarvutamiseks ka kaitseväelae muu kui viimase ametikoha teenistustasu suurendamise korral. Viidatud kohtuotsuses, mis on tehtud E.Ä. 24.11.2003.a. pensioni ümberarvutamiseks esitatud avalduse kohta Pensioniameti poolt tehtud otsuse suhtes, on ringkonnakohus leidnud ka, et kaebuse esitaja teostas talle KvTS § 197 lg 2 p 1 tulenenud õigust valida pensioni arvutamise aluseks Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikoha teenistustasu ja et selle teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suurus oli muutunud, tuleb pidada neid asjaolusid pensioni suurendamist tingivaks asjaoluks KvTS §

209 lg 1 mõttes, mistõttu kaebaja avaldus pensioni ümberarvutamiseks oleks tulnud rahuldada ning pensioniametit kohustati E.Ä. 24.1.203.a. avaldust läbi vaatama. 19.Käesolevas haldusasjas on vaidlus tekkinud selle üle, kas ja kuidas tuleb arvesse võtta pensioni ümberarvutamisel seoses pensioni suuruse arvestamise aluse muutmisega ning samal ajal pensioni ümberarvutamisel seoses teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja teenistustasu suuruse muutumisega teenistustasu komponente. Esmalt märgib kohus, et tulenevalt KvTS § 198 on kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni suuruseks protsentuaalne osa tema ametikohajärgsest pensioni arvestamise teenistustasust.KvTS § 197 kohaselt on pensioni arvestamise teenistustasu pensioni suuruse arvestamise aluseks. Viidatud paragrahvi lg 2 tulenevalt on üheks pensioni arvestamise teenistustasu leidmise viisiks kaitseväelase lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt

12 kuud. Sellest järeldub, et pensioni suuruse arvestamise alus , mis ülaltoodud juhul on kaitseväelase poolt saadud teenistustasude üldsummast arvutatud kuu keskmine teenistustasu, ei pruugi kattuda kaitseväelase poolt samal perioodil ühelgi kuul tegelikult saadud teenistustasuga. Ka pensioni ümberarvutamisel seoses teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja teenistustasu suuruse muutumisega ei pruugi teenistustasu komponentide ümberarvutamise tulemusena saadv teenistustasu, mis on aluseks pensioni arvutamisele, kattuda samal ajal tegevteenistuses samal ametikohal teeniva ja (pensioni saava isikuga ) samasugust auastet omava kaitseväelase teenistustasuga. Ka peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et KVTS sätteist tulenevalt on teenistustasu ning seega ka pensioni suuruse arvestamise alus seotud mitte ametikohaga, vaid konkreetse kaadrikaitseväelaega, mistõttu § kasutatud väljendi ”ametikoha teenistustasu”all ei saa mõista teenistustasu, mida samal ametikohal saab mõni teine kaitseväelane. Seda ennekõike põhjusel, et teenistustasu sisaldab ka komponente, mis ei ole seotud ametikohaga.

20. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et pensioni ümberarvutamisel seoses pensioni arvestamisel aluseks olnud ametipalga suuruse muutumisega tuleb pensioni arvestamise teenistustasu uuel arvestamisel ümber arvutada ka teenistustasu koosseisus olev väljateenitud aastate tasu. KvTS § 209 lg 2 p 1 kohaselt toimub pensioni ümberarvutamine teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja austmetasu muutumisel, ent viidatud säte näeb ette pensioni ümberarvutamise juhud, mitte aga ümberarvutamise eseme. Tallinna Ringkonnakohus on 17.03.2006.a. kohtuotsuses, mis jõustus Riigikohtu 11.05.2006.a. määrusega , lahendades E.Ä. kaebust samuti leidnud, et ümberarvutamise eseme või ulatuse kitsendamine pensioni arvutamise teatud komponentidele kujutab endast selle õiguse piirangut, mis peab tuginema seaduslikule alusele.

Ringkonnakohus rõhutas viidatud kohtuotsuses, et väljateenitud aastate tasu alusel arvutatava pensionikomponendi ümberarvutamata jätmine tähendaks erukaitseväelase teenistusstaazi osatähtsuse ja selle reaalse väärtuse vähenemist. Kohtu hinnangul ei vastaks see ka esiteks väljateenitud aastate pensioni olemusele ( pension väljateenitud aastate eest), teiseks aga pensioni arvestamise aluse suuruse muutumisel pensioni ümberarvutamise eesmärgile, milleks on pensioni reaalse väärtuse säilimise tagamine. Vaieldamatult on väljateenitud aastate lisatasu seotud konkreetse kaitseväelasega, sest arvesse on selle lisatasu suuruse arvutamisel võetud nimelt selle kaitseväelase teenistusstaaz.

Pensioni arvestamisel aluseks olnud ametipalga suuruse muutumisel kuulub eespooltoodud põhjendustel ümberarvutamisele ka lisatasu väljateenitud aastate eest, kusjuures lisatasu kujunemise valemis muutub ametipalk, ent personaalsed komponendid, näiteks KVTS § 156 sätestatud protsent teenistusstaazi eest, säilib muutumatuna. Ka märgib kohus, et kaebajale varem makstud palga komponendiks oli (Piirivalveameti 26.03.1996.a. käskkiri nr 216- P)staazitasu, ka austmepalk, mis käesolevaks ajaks on teenistustasu komponentideks. Kuna KvTS § 209 lg 2 p 1 näeb ette ümberarvutamise juhud, mitte aga eseme, tuleneb eespooltoodust ka , et ümberarvutamisele kuuluvad kõik lisatasud, mis on seotud ametipalgaga, leides lisatasu uue suuruse ametipalga uuest suurusest.

Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kuigi ringkonnakohtu 17.03.2006.a. otsus on tehtud E.Ä. 22.03.2004.a. taotluse lahendamise tulemusena vastuvõetud otsuse suhtes, on ringkonnakohus viidatud otsuses p 21 leidnud, et olenema sellest, kas kaebuse esitajale määratakse pension 22.03.2004 või 24.11.2003 .a. taotluse alusel , ei tohi pensioniamet minna vastuollu käesoleva otsuse motiividega. Seega on viidatud kohtuotsus otseselt asjassepuutuv ka käesolevas kohtuasjas, sest selles on antud juhised 24.11.2003.a. taotluse lahendamiseks.

21. Kaebuse esitaja leiab, et tema auastmele vastavas suuruses auastmetasu mittearvestamisega on Piirivalveamet esitanud väärad andmed pensioniametile ning leiab, et esitatud teatises oleks tulnud lähtuda õigest austmest, milleks on koloneli auaste. Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada eespooltoodud seisukohti selle kohta, et KVTS§

197 kohaselt on pensioni suuruse arvestamise aluseks pensioni arvestamise teenistustasu ning ümberarvutamisele kuulub selle pensioni teenistustasu alusel arvutatud pension, samuti § 197 lg 2 p 1 sõnastust, millest tulenevalt on pensioni suuruse arvestamise aluseks teenistustasu üldsumma ametikoha järgi, millel isik teenis vähemalt 12 kuud, jagatuna 12-ga.Sellest järeldub, et lähtekohaks on teenistustasu, mida kaitseväelane sai sellel ametikohal , mis on võetud aluseks pensioni suuruse arvestamisel. Võimalus pension ümber arvutada pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Kaebuse esitaja soovis, et tema pensioni arvestamise teenistustasuks oleks soodsaima 12 kuu teenistustasu. Selle teenistustasu komponendiks oli kolonelleitnandi auastmetasu, sest kaebuse esitaja oli sel ajal kolonelleitnandi austmes. Seega on Piirivalveamet õigesti pensioni ümberarvutamiseks esitanud andmed selle austmetasu muutuse kohta, mis oli isikul ajal, mille teenistustasu on võetud aluseks pensioni suuruse arvestamisel. Õige on kaebuse esitaja väide, et isiku poolt saadav auastmetasu võib muutuda ka auastme kõrgendamisel.Kuna KVTS § 209 lg 2 p 1 näeb ette , et pensioni suuruse arvestanise aluse muutumisel toimub ümberarvestus, ning nimelt ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel, siis on koostoimes KVTS § 197-ga seaduses määratletud, et pensioni ümberavutamise aluseks ei saa olla antud juhul pärast pensioni suuruse arvestamise aluseks valitud 12-kuulist teenistusperioodi kaitseväelase austame kõrgendamine. KVTS § 209 lg 2 p

1 näeb ette sellise eeldusena pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud austmetasu suuruse muutmise , mitte aga hilisema austme kõrgenduse, millega kaasneb kõrgem auastmetasu.

22. Kaitseväeteenistuse seaduses sätete sõnastusest ja mõttest tulenevalt on teenistustasu mõiste seotud seda teenistustasu saava isikuga, mitte ametikohaga. Teenistustasu hõlmab ametipalka , milleks on konkreetsele ametikohale vastavale palgaastmele vastav palgamäär. Lisaks on teenistustasu komponendiks sellel ametikohal teenivast isikust sõltuvad komponendid, milleks on ka austmetasu ja väljateenitud aastate tasu. Seega teenistustasu maksmine toimub ametikohal ettenähtud palgaastme alusel.KVTS § 154 kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.

Sama paragrahvi lg 1.1 kohaselt on palgamäär kaardikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering. Määravaks jääb siiski ametikoht. Piirivalveameti 18.03.1996.a. käskkirjast nr 66 nähtuvalt oli kaebuse esitaja palgaastmeks sel ajal 30 . Asjaolu, et siseministri 06.05.1999.a. käskkirja nr 134 alusel kehtestatud Piirivalveameti piiriosakonna ülema austmena on märgitud”kolonel” ja palgaastmeks K 20-21, osakonnaülema asetäitja auastameks aga “kolonelleitnant” ning palgastmeks K 18-19, ei anna alust järelduseks, et kuna E.Ä. austmeks oli kolonelleitnant, teenis ta piiriosakonnaülemana ametikohal, mille palgaaste oli alates 1999.aastast K-18.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2000.a. määrusest nr 438 nähtub, et kaadrikaitseväelase palgaaste määratakse vastavalt tema ametikohale ning palgastmed ja ametipalgamäärad kehtestatakse põhiametikohtadele vastavalt lisale 1 . Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei järeldu, et kõnealuse ametikoha palgaaste sõltus sellele ametikohale määratud isiku auastmest. Seetõttu tuleb lähtekohaks võtta piiriosakonna ülema ametikoha palgaaste 20. 23.Kuigi politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on ametipalk, leiab kohus, et Riigikohtu 06.05.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-19-04 toodud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul.

Riigikohus leidis, et politseiprefektuuri poolt väljastatud teatisel märgitud ametipalk ei olnud riigiteenistujate palgastmestiku alusel makstud palk, mida diferentseeriti, vaid komissari ametikohale vastav palgamäär politseiametnike palgastmestiku järgi. Politseiametnike palgastmestiku järgi makstavat astmepalka ei olnud kaebuse esitajale kunagi direrentseeritud. Seetõttu leidis Riigikohus, et teatises ei ole lisaks komissari ametikoha 2002.a. palgamäärale võimalik märkida riigiteenistujate palgaastmestiku alusel makstud astmepalga diferentseerimise määra.

24. Asjas jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebuse esitajal oli õigus taotleda pensioni ümberarvutamist tema 24.11.2003.a. avalduses soovitud viisil.Pensioni ümberarvutamise eeldusteks olevate asjaolude tekkimisel on pensioniametil kohustus pension ümber arvutada vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

KVTS § 209 lg 7 kohaselt teavitab pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud teenistustasu muutusest pensioni saava isiku teenistust korraldanud ülem kirjalikult Sostsiaalkindlustusametit.Nii ametipalga kui ka auastmetasu muutumisel saab pensioni ümber arvutada siis, kui pensioniametile on selleks Piirivalveameti poolt esitatud vajalikud andmed , milleks on pensioni arvutamise aluseks oleva teenistustasu uut suurust sisaldav teatis. Käesoleval juhul oli vaja esitada andmed KvTS eelsel ajal saadud tasu komponentide võrdsustamise kohta KVTS-s sätestatud komponentidega ja seejärel need võrdsustatud komponendid ümber arvutada.

Pensioniametil puuduvad andmed teenistustasu komponentide ümberarvutamiseks , samuti puudub pensioniametil pädevus, võrdustamaks KVTS eelselt saadud tasu komponente KLVTS-s ettenähtud komponentidega. Pensioni suuruse arvutamise alused ja seeeläbi vajalikud andmed peavad nähtuma teatisest, mis väljastatakse pensioniametile pensioni arvutamiseks või ümberarvutamiseks. Õige on kaebuse väide, et teatis peab olema selge ja üheselt mõistetav ning ära hoidma erinevat tõlgendusvõimalust. Käesolevas kohtuasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on Tallinna Pensioniamet esitanud Piirivalveametile kirjaliku taotluse teatiste väljastamiseks kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2006.a. otsuses toodud seisukohtadega.

Piirivalveamet ei ole ka eitanud, et tema kohustuseks on pensioni ümberarvutamiseks vajalikud andmed pensioniametile esitada. Hea haldustava ja õigus heale haldusele on Riigikohtu poolt tunnustatud Eestis kehtiva põhiõigusena. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. veebruari 2003. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-03 kolleegium rõhutas, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ning põhiväärtused kehtivad ka Eestis. Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.

Lähtuvalt isikule kuuluvast põhiõigusest heale haldusele ning pensioni ümberarvutamiseks väljastatava teatise tõepärasuse kohustusest on teatise väljastajal ülesanne hoolitseda, et faktilised andmed oleksid teatises õiged. Väljastatud teatistes sisalduva teabe tegelikkusele vastavus ja seega usaldusväärsus on käsitletav hea halduse põhimõttena ning selle rikkumisel on rikutud ka isiku subjektiivseid õigusi. Samas on ka pensioniametil kohustus lähtuda pensioni määramisel kehtivast õigusest ja pensioni ümberavutamiseks esitatud dokumentidest.

Kohus nõustub Pensioniametiga selles, et väljastatud teatiste ebatäpsuste eest vastutab neid väljaandnud asutus, ent õigusvastaste teatiste alusel pensioni ümberarvutamise otsused on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele.

25. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse Piirivalveameti väljastatud teatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes osaliselt, täielikult kuulub rahuldamisele kaebus pensioni ümberarvutamise otsuste tühistamise nõudes. Piirivalveamet taotleb kantud kohtukulu väljamõistmist kaebuse esitajalt ning on esitanud kohtule nõude õigusabikulu suuruses 10 620 krooni väljamõistmiseks kaebuse esitajalt ja esitanud Piirivalveameti maksekorralduse ärakirja kulu kandmise kinnituseks. 26.HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus leiab, et Piirivalveamet pidi olema võimeline osalema kohtumenetluses ilma välise õigusteenuse ostmiseta. Käesolevas kohtuasjas olid arutusel Piirivalveameti poolt väljastatud teatiste õiguspärasus. Seega oli tegemist küsimusega, mis ei olnud erakordne või Piirivalveameti tegevust tavapäraselt mittepuudutav. Samuti arvestab kohus, et kaebuse esitaja ei osalenud kohtumenetluses advokaadi vahendusel, mistõttu oma huvide kohtumenetluses kaitseta jäämist juhul, kui ei oleks kasutatud välist õigusabiteenust, ei saa vastustaja samuti väita.Eespooltoodud põhjendustel leiab kohus, et Piirivalveameti taotlus rahuldamisele ( proportsionaalselt kaebuse rahuldamata jätmisega) ei kuulu.

Lea Kuuse kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.05.2007 OTSUSE

RESOLUTSIOON

Muuta Tallinna Halduskohtu 20.10.2006 otsust haldusasjas nr 3-06-1044 järgmiselt: 1) sõnastades otsuse resolutiivosa punkti 1 ümber järgmiselt: „1. Tunnistada Piirivalveameti 13.01.2006 teatised nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 õigusvastasteks.“; 2) asendada halduskohtu otsuse põhjendused Piirivalveameti 13.01.2006 teatiste nr 7.6- 4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 õiguspärasust puudutavas osas käesoleva otsuse sellekohaste põhjendustega.

Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Jätta Piirivalveameti ja E. Ä. apellatsioonkaebused rahuldamata.

RIIGIKOHTU 15.11.2007 OTSUSE NR 3-3-1-66-07

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Piirivalveameti kassatsioonkaebus .

2. Jätta E.Ä. kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.oktoobri 2006.a ja Tallinna Ringkonnakohtu

21. mai 2007.a otsused haldusasjas nr 3-06-1044 Piirivalveameti teatiste õigusvastasust puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Piirivalveameti 13. jaanuari 2006.a teatised nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 õigusvastaseks osas, mis puudutab lisatasude kajastamist astmepalga muutumist arvestamata.

4. Tagastada Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

5. Arvata E.Ä. kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.