2-06-29977/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-06-29977

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-29977

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 21. mai 2007.a kell 15.30

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi AS-i EMT hagi B. O.`i vastu 2 553,90 krooni väljamõistmise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

08. mai 2007.a

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista B. O.´ilt (isikukood X, viimane teadaolev elukoht X) AS-i EMT (registrikood X, asukoht X) kasuks põhivõlgnevus 2 485 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend viis) krooni, viivis 68 (kuuskümmend kaheksa) krooni ja 90 senti ning menetluskulud 2 150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 20. oktoobril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt 18.10.2002.a sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning seisuga 30.11.2002.a võlgneb hagejale 2 485 krooni. Hageja on arvestanud ajavahemiku 20.12.2002.a-21.07.2006.a eest viivist määraga 0,15 % päevas Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu hageja vähendab viivise 68.90 kroonini.

2-06-29977

2 (3)

2. Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 ja § 101 välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega 2 553,90 krooni ja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Hagiavaldust koos lisadega ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja registreeritud elukohaks X. Postiasutuse teate kohaselt ei ela kostja antud elukohas. Ida Politseiprefektuuri 09.01.2007.a tõendi kohaselt kostja tegelik eluvõi viibimiskoht on politseile teadmata. Maksu-ja Tolliametist saadud informatsiooni järgi puuduvad alates 2001.a juulikuust andmed kostja tööandja ja sissetulekute kohta. Sellepärast Viru Maakohtu 28.02.2007.a kohtumääruse alusel hagiavalduse esitamisest teatati kostjale ja kostja kutsuti kohtuistungile vastavalt TsMS § 317 lg 1 p1, lg 2, lg 3 kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01. märtsil 2007.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL

4. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 02.05.2007.a esitas esindaja kohtule taotluse tsiviilasja ilma hageja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks. Esindaja palus hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.03.2007.a., siis loetakse kohtukutse kostjale kätteantuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Vastavalt TsMS § 408 p 1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjale asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks 01.04.2007.a. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma enda esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS § 199 lg 1 p 3 ja p 4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et pooled, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

8. TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3, mille punktist 1 tulenevalt tekkib võlasuhe muu hulgas ka lepingust.

9. 18.10.2002.a sõlmisid pooled liitumislepingu mobiiltelefoni nr 05076357 kasutamiseks (t.lk.11, 12). Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka osutatud teenuste

2-06-29977

3 (3) eest maksmist. Hagiavalduse juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt kostja pole osutatud teenuste eest tasunud. Ajavahemikul 21.10.2002-30.11.2002.a esitas hageja kostjale kolm arvet kokku summas 2 553,90 krooni, sh. viivis 68.90 krooni (t.lk. 14-16), mis on kostja poolt jäetud tasumata.

10. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille lõike 1 punkti 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS 108 lg1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nende sätete alusel hagi põhivõlgnevuse 2 485 krooni väljamõistmise osas tuleb rahuldada.

11. VÕS §113 lg1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viiviseintressi. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja on nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis on liitumislepingu lahutamatu osa. Hageja ei esitanud kohtule kostjaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud EMT teenuste kasutamise üldtingimusi. Hagiavalduse juurde lisatud ja 29.08.2003.a kinnitatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.13. kohaselt on hagejal küll õigus nõuda kliendilt arvete tasumisega hilinemise eest viivist 0.15% päevas. Hageja esindaja ei ole istungile ilmunud ja kohtul ei ole võimalik tuvastada, milline viivise suurus oli ettenähtud kostjaga lepingute sõlmimise ajal kehtinud EMT teenuste kasutamise üldtingimustes. Kuna kostjalt nõutakse viivised mitte kogu viivitamise aja eest, vaid kostjale esitatud viimase arve summa 68.90 krooni, rahuldab kohus hagi ka viiviste väljamõistmise osas hageja poolt nõutud ulatuses.

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud riigilõivu 350 krooni, sh. 250 krooni hagiavalduse esitamisel ja 100 krooni kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest (t.lk. 6, 36), mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 162 lg 2 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtuvälised (esindaja) kulud 1 800 krooni. Kokku menetluskulud 2 150 krooni.

13. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 453, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik