2-04-1438/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1438 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2006.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi JV pankrotihalduri PS hagi TV vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistu asukohaga XXX pankrotivarasse mõistmiseks Kohtuistungi toimumise kuupäev 13.02.2007.a. Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär LK hageja esindaja PS kostja esindaja VP

Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtu 25.10.2001.a. kohtuotsusega kuulutati välja JV, isikukood XXX, pankrot ja nimetati pankrotihalduriks PS. JVja TV(neiupõlvenimi P ) abielu registreeriti XXX XXX sõlmisid JV ja TV abieluvaralepingu, mis on registreeritud notariaaldokumendi notariaalregistris nr. XXX all. Nimetatud lepinguga jagati abikaasade ühisvara, milleks oli JV kuulunud kinnistu asukohaga XXX, kinnistusregistri registriosa nr. XXX katastritunnus XXX, selliselt, et nimetatud kinnistu läks TV omandisse ja sai tema lahusvaraks. 11.11.1999.a. kanti TV kinnistusregistri registriosa nr. XXX teise jakku omanikuna. Pankrotihaldur palub tunnistada kehtetuks JV ja TV vahel XXX sõlmitud abieluvaraleping ja mõista pankrotivarasse TV kuuluv kinnistu XXX, Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX katastritunnus XXX. 23.03.2005.a. esitas hageja hagiavalduse muutmise avalduse. Muudetud hagiavalduse kohaselt abieluvaralepingu sõlmimisega loobus JV kogu oma osast ühisomandis, millega kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Nimelt 15.10.1996.a. sõlmisid JV ja Tallinna Pank laenulepingu nr. XXX, millega laenas Tallinna PANGALT 1 000 000,- krooni tasumise tähtajaga 15.10.1997.a. JV laenu ei tagastanud. Tallinna Linnakohtu 22.12.1999.a.

kohtuotsusega tsiviilasjas nr. XXX mõisteti JV AS-i Tallinna Pank õigusjärglasele AS-i Eesti Ühispank kasuks tasumata laen summas 983 400,- krooni ja riigilõiv 30 202 krooni.. 30.11.2004.a. müüs TV kinnistu asukohaga XXX hinnaga 2 960 000,- krooni OÜ-le . Müügisummast tasus kostja AS-le Eesti Ühispank 2 143 637 krooni 02.12.2003.a. kohtuotsuse alusel, tasus notaritasu ja muid müügiga seotud kulusid 7000 krooni. Seega jäi kostjale kinnistu müügist 743 363 krooni. Perekonnaseaduse § 19 lg.1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks Juhan ja TV vahel 20.10.1999.a. sõlmitud abieluvaraleping ja mõista kostjalt välja JV pankrotivarasse hüvitis 374 681,50 krooni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ainuüksi tehingu tegemise fakt ei ole hagi rahuldamise aluseks. Võlgnik ei ole tehinguga kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ei loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis. Võlgnik oli vara jagamise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks vara jagamise tõttu. J.V maksejõuetus leidis tõendamist alles 25.10.2001.a.

Kohtuotsuse põhjendused Alates 01.01.2004.a. kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg.1 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses pärast seaduse jõustumist tehtavate pankrotimenetluse toimingute suhtes alates 01.01.2004.a. kehtiva pankrotiseaduse sätteid. Tagasivõitmise hagi esitamine on pankrotimenetluse toiming. Seega kuuluvad käesolevas vaidluses kohaldamisele alates 01.01.2004.a. kehtiva pankrotiseaduse sätted.

Pankrotiseaduse § 109 lg.1 sätete kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamise ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 112 lg.1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotmenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. JV pankrotimenetlus algatati Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2001.a. määrusega. 20.10.1999.a. sõlmisid JV ja TV abieluvaralepingu, seega ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Käesolevas vaidluses on oluline, kas vaidlusalune kinnistu oli oluline osa võlgniku varast. 25.oktoobri 2001.a.pankrotiotsuse kohaselt kuulus võlgnikule lahusvarana 500 000 väärtuses AS aktsiaid, mööblit ning ühisvarana kinnistu suurusega 8903 m2, mille väärtuseks on märgitud 1-1,5 miljonit krooni ja mis asus XXX. Abieluvaralepingust nähtuvalt on pooled vaidlusaluse kinnistu väärtuseks 1999.a. märkinud 20 000 krooni. Kohus leiab, et hagejale kuulunud muu vara, sh ühisvara väärtus ületas oluliselt abieluvaralepinguga üle antud vara väärtuse. Seega ei olnud vaidlusalune kinnistu oluline osa võlgniku varast. Kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist abieluvaralepingu sõlmimisega võlausaldajatele kahju tekitamine. Pankrotiseaduse § 112 p.2 tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgniku abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise ajal või varast

loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.

25.10.2001.a.pankrotiotsusega on tõendatud asjaolu, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli JV poolt AS-lt Tallinna Pank 1996.a. laenatud 1 000 000 krooni, mida laenusaaja kasutas AS-i laenuvõlgnevuse kustutamiseks. Äriühingu ebaõnnestumise tõttu ei suutnud võlgnik AS-le Eesti Ühispank oma laenu tähtaegselt tasuda. Muid maksejõuetuse tekkimise põhjuseid kohtuotsuses toodud ei ole. Seega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks abieluvaralepingu sõlmimise momendil ega abieluvaralepingu sõlmimise tõttu. Vaidlusalune kinnistu ei taganud laenu, mis põhjustas JV maksejõuetuse. Seega ei kuulu Pankrotiseaduse § 112 p.2 kohaldamisele. JV pankrot on kuulutatud välja võlausaldaja Eesti Ühispank nõude alusel, mille suuruseks on 1 013 602 krooni. Täpsustava hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud oma lahusvara arvelt AS-le Eesti Ühispank 2 143 637 krooni. Seega on kostja tasunud võlausaldajale kahekordselt pankrotimenetluse aluseks oleva võlasumma.

Kohus asub seisukohale, et puudub seaduslik alus abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja hüvitise summas 374 681,50 krooni pankrotivarasse väljamõistmiseks.

Maie Seppo kohtunik