2-07-630/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2007. a Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-630

Kohtuasi

GK(H)

hagi

J

H

vastu

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja GK(ik XXX, elukoht XXX), esindaja L-M U (XXX)

kostja J H (ik XXX, elukoht XXX), AU (XXX)

Resolutsioon

Kinnitada

GKhagi

JH

vahel

sõlmitud

kompromiss

alljärgnevalt:

1. Poolte ühine laps A H (ik XXX) veedab ühe nädala

ema juures ja teise isa juures. Nädalana käsitlevad

pooled ajavahemikku esmaspäevast esmaspäevani,

kusjuures vanem, kelle juures laps järgneva nädala

veedab, võtab ise lapse lasteaiast esmaspäeva õhtul ära

ning nädala möödudes viib lapse esmaspäeva hommikul

lasteaeda.

2. Vanem on nõus teise vanema ettepanekul punktis 1

määratud korda muutma või kokkusaamiste päevi

vahetama,

säilitades

kokkusaamiste

üldise

aja.

Muutmise

vajadusest

teavitatakse

teist

vanemat

vähemalt üks (1) päev ette.

3. Kui laps jääb haigeks ja ei saa seetõttu toast välja

minna, jääb ta selle vanema juurde, kelle juures haigus

ilmnes ning teisel vanemal on õigus saada teavet lapse

seisukorra kohta ning teda külastada.

4. Puhkuste ajal saab laps olla puhkava vanemaga ning

selles lepitakse omavahel kokku puhkusegraafikute

tegemisel.

5. Vanemad kohustuvad kooskõlastama kõik suuremad

muudatused lapse elukorralduses, sh teavitama lapse

arsti, õpetaja või muu tähtsa isiku, kasvatus- või

haridusasutuse

muutumisest

ja

edastama

teisele

vanemale uued andmed. Vanem ei muuda eelmärgitud

isikuid/asjaolusid omal algatusel ilma teise vanema

eelneva nõusolekuta. Samuti teavitavad vanemad

üksteist eelnevalt oma elukoha muutumisest.

6. Vanem võib last viia välisriiki pikemaks ajaks kui üks

(1) nädal üksnes teise vanema eelneval kirjalikul

nõusolekul.

7. Kumbki vanem ei halvusta teist vanemat või tema

lähedasi lapse kuuldes ning omavahelisi lahkhelisid ei

lahendata lapse juuresolekul.

8. Käesolevas kokkuleppes, ennekõike aga punktis 1

kirjeldatud suhtlemise korralduse vähimagi negatiivse

mõju ilmnemisel lapse vaimsele või füüsilisele

tervisele, arengule ja heaolule, sõlmivad vanemad uue

kokkuleppe, lähtudes lapse vajadustest, heaolust ning

huvidest.

9. Pooled on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise

tagajärgedest ning paluvad kohtul menetlus lõpetada.

10. Poolel tekkinud kohtukulud jäävad selle poole enda

kanda.

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-07-630 menetlus lapsega suhtlemise

korra kindlaksmääramise nõudes.

Edasikaebamise kord ning

tähtaeg

Kompromissi

kinnitamise

määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

04.01.2007. a esitas GK Harju Maakohtule hagi J H vastu lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramise nõudes.

16.05.2007 saabus kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Pooled paluvad kohtul

kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele.

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

Maie Seppo

kohtunik