2-06-37724/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-37724 Tsiviilasi U.U hagi U.K vastu 250.614 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. märtsi 2007. a. hagihinna määramise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.U määruskaebus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab maakohtu määrust hagi käiguta jätmise ja hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2007. a. määrus hagihinna summalise kindlaksmääramise osas ja lugeda hagihinnaks 183.807 krooni.

3. Määruskaebuse nõue rahuldada osaliselt.

4. Määruse peale võib määruskaebusega edasi kaevata osas, mis puudutab määruskaebuse läbi vaatamata jätmist, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja hagejale kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja avaldusi ning taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

5. Määruse peale tsiviilasja hinna määramist puudutavas osas ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

11. detsembril 2006.a esitas U. U Harju Maakohtusse hagi U.K vastu põhivõla 117.000 krooni, intressi 16.614 krooni ja viivise 117.000 krooni väljamõistmiseks. Hageja taotles kostja kutsumist kohtusse väljaande Ametlike Teadaannete kaudu, kuna hagejal puuduvad mistahes seaduslikud vahendid kostja tegeliku asukoha teadasaamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

30. märtsi 2007. a. määrusega määras Harju Maakohus hagihinnaks 167.665,91 krooni, kohustas hagejat tasuma hagiavalduse esitamisel kahekümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest täiendavat riigilõivu 2500 krooni ning esitama andmed, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

TsMS § 139 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale. Tsiviilasja hind on hagihind (TsMS § 122). Vastavalt TsMS §-le 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja. TsMS § 136 lõike 1 teise lause alusel võib tsiviilasja hinna määrata kohus, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

Hageja lähtub hagihinna määramisel USA dollari ja Eesti krooni suhtest 1 USD = 13 EEK. TsMS § 124 lõike 1 teise lause kohaselt arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Eesti Panga internetilehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt 11. detsembri 2006. a. seisuga oli USA dollari kurss Eesti krooni suhtes 1 USD = 11, 8584 EEK. Seega oli põhivõla 9000 USD tegelik väärtus hagi esitamise seisuga 106.725, 60 krooni. Lähtuvalt eeltoodust on erinevad ka nõutavad intressi ja viiviste summad, vastavalt intress kokku 14, 20 % summas 15.155, 0352 ja viivis 100% põhivõlast, s. o. 106.725, 60 krooni.

TsMS § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi; hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, samuti kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja taotleb kostjalt kõrvalnõuetena välja mõista 133.614 krooni, kohtu arvestuste kohaselt moodustavad kõrvalnõuded kokku 121.880, 60 krooni. Nimetatud summa on põhinõudest suurem. Vaidlusaluses asjas tuleb hagihinna arvutamisel kõrvalnõudeid arvesse võtta. Nõude suurust arvesse võttes on kohtu hinnangul mõistlik arvestada kõrvalnõudeid pooles ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb hagihinnaks määrata 167.665, 90 krooni (põhinõue 106.725, 60 kr + ½ kõrvalnõuetest 60.940, 30 krooni).

TsMS § 317 lõike 1 alusel võib menetlusdokumendi kohtu määruse alusel toimetada menetlusosalisele kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas seaduses sätestatud viisil. Kostja elukoht on rahvastikuregistris registreeritud. Hagejal tuleb esitada kohtule menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise vajadust põhistavad tõendid: politsei või vallavõi linnavalitsuse kinnitus, et neile on saaja viibimiskoht teadmata. Vastavalt TsMS § 317 lõike 2 teisele lausele peavad politseiasutus ja vallavõi linnavalitsus selle kinnituse menetlusosalisele andma.

Määruskaebus

Määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras hagihinnaks 167.665, 90 krooni ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 2500 krooni, samuti osas, millega kohus kohustas hagejat esitama kohtule menetlusdokumendi kostjale avaliku kättetoimetamise vajadust põhistavaid tõendeid.

Määruskaebuse esitaja nõustub kohtupoolse valuutakursist tingitud hagihinna muutmisega, mille tulemusel jääb hagihinnaks 229.451 krooni, s. o. põhivõlg 106.725, 60 krooni, intress 16.000 krooni ja viivis 106.725, 60 krooni. Kuid nõustuda ei saa sellega, et kohus võtab riigilõivuga maksustatava hagihinna arvestusse sisse kõrvalnõuded. TsMS § 133 lõige 1 sätestab selgelt, et hagihind määratakse põhinõudelt, mida kinnitab ka TsMS § 133 lõike 2 esimene lause. Kohtu argumendiks on asjaolu, et intressi ja viivise summa ületab põhinõude summat. Siinkohal tuleb tähele panna, et võlg on eriti pikaperioodiline ja asjaolu, et intressi ega viivist ei ole tasutud 10 aastat. Kohtumääruse ebaõigsus seisneb ka asjaolus, et kohus on omaalgatuslikult vähendanud hagihinnas kõrvalnõuete summat, seda ilma kostjapoolse taotluseta.

Kohus on märkinud, et hagejal tuleb esitada politsei või kohaliku omavalitsuse kinnitus selle kohta, et neile on kostja viibimiskoht teadmata. Kohaliku omavalitsuse elanike register on keeldunud selliste andmete väljastamisest ning keeldumise kohta täiendavat tõendit hagejale ei esitanud. Sellise järelepärimise tegemist nõuti otse kohtu poolt. Kohus on andnud hagejale ebareaalse ülesande, mida objektiivsetel ja seadusest tulenevatel põhjustel pole hagejal võimalik täita. Ebareaalne on ka kohtukorralduses antud tähtaeg 20 päeva, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on nii kohalikul omavalitsusel ja politseil avaldusele vastamiseks aega 30 päeva, mis ei võimalda kohtu korraldust täita.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Vaidlustatud määruses on maakohus määranud hagihinna ning jätnud hagiavalduse käiguta, andes hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seega on kohus lahendanud vaidlustatud määruses kaks menetluslikku küsimust, millest ühe kohta tehtud lahendit saab määruskaebusega vaidlustada ja teist mitte. Nii võib TsMS § 660 lg. 1 kohaselt määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 136 lg. 5 võimaldab esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale tsiviilasja hinna kindlaksmääramise või selle muutmise kohta, kui hind on määratud summaga üle 100.000 krooni. Kuna vaidlusalusel juhul on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 167.665, 91 krooni, siis saab hageja tsiviilasja hinna määramise kohta tehtud määruse peale edasi kaevata. Maakohtu poolt TsMS § 372 lg. 2 alusel tehtud hagi käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust menetlusseadustik ette ei näe. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et määruskaebuse võib esitada üksnes hagihinna määramise osas. Ka 19. aprilli 2007. a. määruses on maakohus märkinud, et määruskaebus on esitatud kohtumääruse peale hagihinna muutmise osas. Samas ei ole maakohus keeldunud määruskaebust kooskõlas TsMS 663 lõikega 1 ja § 638 lõikega 1 menetlusse võtmast osas, milles kaebuse esitamine ei ole lubatud. Seega tuleb eeldada, et maakohus võttis määruskaebuse menetlusse kogu ulatuses. TsMS § 664 lg. 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna kaebus maakohtu määruse peale hagiavalduse puuduste kõrvaldamise osas on ebaõigesti menetlusse võetud, tuleb see selles osas jätta läbi vaatamata.

Tsiviilasja hinna määramise osas on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Tsiviilasja hinna määramisel tugines maakohus TsMS § 136 lõikele 1, leides, et hageja poolt nimetatud hagihind ei vasta tegelikkusele. Oma järeldust põhjendades märkis kohus, et hageja ei ole oma nõuet USA dollaritest kroonidesse ümber arvestades lähtunud õigest kursist. Kohus leidis, et hagihinna muutmiseks annab talle aluse TsMS § 124 lg. 1 lause 2. Osundatud lause kohaselt arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Kolleegium leiab, et osundatud säte ei andnud maakohtule alust hagihinna määramiseks erinevalt hagejast. Nii on see säte kohaldatav vaid juhul, kui hageja poolt esitatud nõue on välisvääringus. U. U seevastu on esitanud oma nõude Eesti kroonides. Tegemist on kroonides väljendatud rahasumma nõudega ja kohtul ei olnud alust hageja nõuet TsMS § 124 lg. 1 lause 2 alusel korrigeerida. Tegelikult vähendas kohus vastuolus TsMS § 5 lõikega 1, § 206 lõikega 1 ja § 376 lõikega 1 hageja nõuet. Küsimus sellest, kas hagejal on alust nõuda tema poolt hagetavat summat ja millise kursiga tuleks kostja väidetav dollarivõlg kroonidesse ümber arvestada, puudutab asja sisu, mille üle kohus saab otsustada asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega on maakohtu määrus vale osas, millega kohus vähendas hageja poolt esitatud nõudesummat tulenevalt USA dollari ja Eesti krooni vahelisest kursist. Küll on hagejal endal võimalik oma nõuet täpsustada, kui ta seda soovib.

Samas oli maakohus õigustatud hagihinda arvutades arvestama sellesse kõrvalnõudeid pooles ulatuses. TsMS § 133 lg. 2 lauses 1 sätestatu kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades muuhulgas kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Sama lõike lause 2 kohaselt arvestab kohus aga kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja poolt esitatud haginõudes on kõrvalnõuded põhinõudest suuremad, seega andis osundatud säte maakohtule aluse neid hagihinna kindlaksmääramisel arvestada. Maakohtu poolt arvestatud ulatus on kolleegiumi arvates mõistlik, määruskaebuse väited ei anna alust seda ulatust muuta. Kuna hageja kõrvalnõude suuruseks on 133.614 krooni, siis moodustab ½ sellest 66.807 krooni ja maakohtu poolt kõrvalnõude arvesse võtmise ulatust arvestades on tsiviilasja hinnaks 183.807 krooni.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik