2-07-5850/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-5850

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2007.a. KuressA Tsiviilasja number 2-07-5850 Tsiviilasi P S hagi A Ru vastu lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P S ( ), kostja A R ( )

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Rapla Maakohtu 15.05.1997.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-142 välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt A Rult (R) hageja P S kasuks välja elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus lapse K Ru ( ) ülalpidamiseks alates 14.02.2007.a. kuni a. s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt mõisteti Rapla Maakohtu 15. mai 1997.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2- 142) lapse K Ru ( ) ülalpidamiseks kostjalt välja elatis 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-07-5850

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. PKS sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma laste õigusi ja huve kaitsma. PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohtu poolt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks ja elatishagi rahuldamiseks on vajalik tuvastada (tõendada), et isik on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. Käesolevas kohtuasjas on tõendatud, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, kuna PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 1800 krooni kuus. Kostja seda nõuet vabatahtlikult ei ole täitma hakanud, millest tulenevalt on hageja sunnitud lapse huve kaitsma kohtu kaudu. PKS § 136 lg 2 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista perekonnaseaduse alusel arvates nõude esitamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 4 sätete kohaselt on hageja nõus kirjaliku menetlemisega ega soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid soovib hageja tõendada hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PKS § 50 lg 1, 2, 61 lg 1, 4, § 70 lg 1 ja § 136 lg 2, 363 lg 4 palub hageja muuta Rapla Maakohtu 15. mai 1997.a. kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-142 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1800 krooni kuus lapse K Ru ülalpidamiseks alates 14.02.2007.a. kuni a. s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 14-15, 18/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 19.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 14-15/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 28.03.2007.a. /t.l. 18/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub määrata asjas kindlaks menetluskulude jaotus.

2-07-5850

TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

Reena Undrest kohtunik