2-07-6363/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-07-6363

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-6363 Tsiviilasi AS Hansapank hagi Ranno Kurismani vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia

8 Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Ingvar Kõo (postiaadress Keskväljak 1 Pärnu), kostja Ranno Kurisman (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Ranno Kurismanilt (Kurisman) AS Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus, intress ja viivis kokku 2340,95 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend krooni ja

95 senti) krooni ning viivis arvestatuna põhinõudelt alates 24.02.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,029% päevas).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.07.2004.a. arvelduskrediidi lepingu nr 04-345927- KP (edaspidi leping) (vt Lisa 1), mille alusel hageja võimaldas kostjal kasutada arvelduskrediiti summas 2000 Eesti krooni, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 29.07.2005.a. Lepingu lõpptähtpäeva saabumisel pikendati lepingut 1 aasta võrra lepingu

2-07-6363

punkti 5.1 kohaselt kehtestades uueks lõpptähtpäevaks 29.07.2006.a.Lepingu punkti 6.1, 6.2 ja

6.3 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale arvelduskrediidi kasutamise eest intressi lepingus toodud tingimustel ehk siis tagama intressi tasumise tähtpäeval intressi tasumiseks vajaliku summa olemasolu oma arvelduskontol nr 221023968539 Hansapangas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt, siis ütles hageja lepingu üles 27.12.2005.a. ja hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3). Lepingu punkti 8 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,029 % päevas) alusel.

EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (vt Lisa 4). Kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale vabatahtlikult tasunud. Seisuga 23.02.2007.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2340,95 Eesti krooni, millest põhiosa on 2000 Eesti krooni, intress 57,45 Eesti krooni ja viivis 283,50 Eesti krooni (vt Lisa nr 2). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 23.02.2007.a. kindla summana ning alates 24.02.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja:

1) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2340,95 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend krooni ja 95 senti) Eesti krooni;

2) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks viivis arvestatuna põhinõudelt alates 24.02.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,029% päevas);

3) kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 250 Eesti krooni) jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 24-25, 26/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-07-6363

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 24-25/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 22.03.2007.a. /t.l. 26/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

Reena Undrest kohtunik