2-05-17997/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

2-05-17997

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. O B hagi rahuldada. 2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 11. märtsi 2003 kohtuotsusega A P O B kasuks tütre O P (sünd. 02.06.1990.a.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. 3. Välja mõista A P (isikukood xxx, elukoht: xxx) igakuise elatusrahana O B (isikukood xxx, elukoht: xxx) kasuks alates 12.10.2005.a. kuni 31.12.2005.a. summas 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus, alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a. summas 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus ja alates 01.01.2007.a. 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus, kuni tütre O P täisealiseks saamiseni, s.o 02.06.2008.a. 4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A P poolt elatisena makstud summasid. 5. Välja mõista A P riigilõiv 700.- (seitsesada) krooni riigituludesse. 6. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078583 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900078583 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 7. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kohtuasja number 2-05-17997 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi O B hagi A P vastu elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 09. mai 2007.a. Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O B (IK xxx, elukoht: xxx) A P (IK xxx , elukoht: xxx)

2

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

O B ja A P kooselust on sündinud 02.06.1990.a. tütar O P. Ida-Viru Maakohtu 11. märtsi 2003.a. kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 620.- krooni. Hageja esitas 12.10.2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 1 345.- krooni kuus.

Viru Maakohus saatis kostjale hagimaterjalid 18.10.2006, kostja kohtule vastust ei esitanud.

KOHTUISTUNG

18. detsembri 2006.a., 26. märtsi 2007.a. ja 09. mai 2007.a. kohtuistungitele hageja ja kostja ei ilmunud, nende mitteilmumise põhjused ei ole teada. Hageja ja kostja on kohtukutsed kätte saanud. Kohus, lähtudes alaealise lapse huvidest, määras vaadata tsiviilasi sisuliselt läbi ilma menetlusosaliste osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni, 2006.a. kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni.

O P sünnitunnistusest nähtub, et O B ja A P on O P vanemad. Kohtla-Järve linna elanike registri tõendi kohaselt elab O P oma ema O B juures.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

3 Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et esineks PkS § 61 lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

PkS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 12.10.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni kuus, alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a. summas 1 500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre Olesja Plotnikova (sündinud 02.06.1990.a.) täisealiseks saamiseni, s.o 02.06.2008.a.

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 12.10.2005.a.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihind nõutavate maksete kogusumma kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on hagihind (1 345–620 = 725) x 12 = 8 700 krooni, millelt vastavalt seadusele on riigilõiv 700.- krooni.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Ida-Viru Maakohtu 11. märtsi 2003.a. otsusega välja mõistetud elatise suurust.

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 700.- krooni väljamõistmisele kostjalt.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik