2-07-6219/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-07-6219

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Koopia Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6219 Tsiviilasi AS ERAKÜTE hagi Axxx Exxxx vastu võlgnevuse 5884,20 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS ERAKÜTE (registrikood 10419088; asukoht Punane 36, Tallinn; Jõgeva osakond: Aia 50, Jõgeva 48304) Kostja: Axxx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud); Kostja menetlusõigusjärglane AxxxExxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista AxxxExxxxxxxx AS ERAKÜTE kasuks võlgnevus 5884,20 (viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli krooni ja kakskümmend senti) krooni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta AxxxExxxx kanda.

Mõista välja AxxxExxxxxxxt AS ERAKÜTE kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Eraküte esitas 23.02.2007.a. kohtule hagiavalduse Axxx Exxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on xxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri omanikuks Axxx Exxxx. Hageja on kostjale osutanud soojusenergia müügi teenust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Hagi esemeks on kostja võlgnevus temale osutatud soojusenergia müügi teenuse eest korteris xxxxxxxxxxxxxxxx perioodi 01.04.2005-31.01.2007 summas 5884,20 krooni. Hageja palub Axxx Exxxxxxxx välja mõista võlgnevus 5884,20 krooni, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 krooni ning muud kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohus võttis 05.03.2007.a. määrusega hagi menetlusse ja määras, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat kirjalikult vastama.

Hagile vastas kostja poeg AxxxExxxx, kes teatas, et kostja Axxx Exxxx on surnud xxxxxxxxxx.a (tl.14). Axx Exxxx avaldas, et võtab pärandi vastu ja peale kinnistusse kandmist tahab korteri maha müüa ja siis tasub sellel lasuvad võlad. Vastuse lisana esitas AxxxExxxx kohtule pärandi vastuvõtmise tunnistuse (tl.15).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada.

AS Eraküte on hagi esitanud Axxx xxxxx vastu. Kohus tuvastas Axx Exxxx avalduse ja rahvastikuregistri andmete põhjal, et kostja Axxx Exxxx suri xxxxxxxxxxxxx.a. Kohtule esitatud pärandi vastuvõtmise tunnistuse põhjal tuvastas kohus, et kostja Axxx Exxxt pärandvara, milleks on korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on võtnud vastu kostja poeg AxxxExxxx. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega on Axxx Exxxxxx õigused ja kohustused pärandi vastuvõtmisega üle läinud Axx Exxxxxxxx. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt nimetatakse tsiviilõigusteja kohustuste üle minekut ühelt isikult teisele õigusjärgluseks. Axx Exxxxxxxxon tekkinud õigusjärglus oma isa Axxx Exxxx õiguste ja kohustuste üle ja kohus lubab tal menetlusse astuda kostja Axxx Exxxx`i asemele.

TsMS § 209 lg 1 näeb ette, et füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on korterisse, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, müünud soojusenergiat, mille eest pole tasutud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus

3 (3) eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Axx Exxxx hagile sisulisi vastuväiteid pole esitanud. Hagi tuleb rahuldada ja võlgnevus hageja kasuks välja mõista kostja õigusjärglaselt AxxxExxxxxxxxx kes on astunud protsessi kostja asemele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostja õigusjärglasel on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS §

176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 174 lg 1; § 177 lg 3; § 435; § 436; § 209 lg 1; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 208 lg 1, lg 3; PärS § 130 lg 1; TsÜS § 6 lg 1.

Kohtunik Ü.Raag /allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :