2-06-5831/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2007.a, Tallinn, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-5831 Tsiviilasi OAhagi A(end.A)S elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OA(isikukood XXX; elukoht XXX Tallinn); Kostja: A(end.A)S(sünd XXX elukoht XXX, Vene Föderatsioon). Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A(end.A)S; sünd XXX.a, elukoht XXX, Vene Föderatsioon) OA(isikukood XXX; elukoht XXX Tallinn) kasuks elatusraha 2 000,00 (kaks tuhat) krooni kuus poja AS`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 17.märtsist 2005.a, kuni AS`i täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses AS`i kanda.

4. Riigilõiv, mille tasumisest hageja elatise hagi esitamisel oli vabastatud, mõista välja riigituludesse kostjalt AS.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXX) või Hansapangas (arve nr XXX) märkides viitenumbriks XXX.

3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

HAGEJA NÕUE 17.03.2006 OA esitas Harju Maakohtule hagi A(end.A)S vastu lapsele elatusraha saamiseks.

2-06-5831

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu registreeriti XXX Vene Föderatsioonis, XXX, mille kohta koostati akt nr XXX. Abielust sündis XXX. poeg AS. Alates 2003.a. maiskuust elab hageja koos lapsega alaliselt Eesti Vabariigis Tallinnas, kostja elab alaliselt ja töötab Vene Föderatsioonis XXX, perekonnast eraldi. Sellest ajast on kostja osavõtt lapse materiaalsest ülalpidamisest episoodilise iseloomuga, kostja on andnud kolme-nelja k uu järel 500 krooni. Alates 2005.aastast kostja on praktiliselt taandunud lapse ülalpidamisest, andes aasta jooksul lapse ülalpidamiseks 1500 krooni.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Dokumendid toimetati kätte Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi vahendusel. Hagi koos lisadega on AS isiklikult allkirja vastu üle antud Vastamise tähtpäev saabus seega 20.11.2006.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § kohaselt perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973.aasta 2.oktoobri Haagi Konventsiooni. Haagi Konventsiooni artikli 2 järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustusele ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 4 p-st 1 tulenevalt esitatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes, lapse elukoha järgi. Eesti kohus võib asja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.

Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt hageja OA on kantud Rahvastikuregistrisse ja tema elukoha aadress on XX, Tallinnas. Samal aadressil elab poeg AS Eeltoodu alusel kohus kohaldab hagi lahendamisel Eesti Vabariigi õigust.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav tähtaeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on pooltel sündinud abielust poeg Aleksandr Shestakov 01.05.1995.a.

Alates 05.2003.a. elavad pooled erinevates riikides, kostja võtab lapse kasvatamisest vähe osa, andes kord kolme - nelja kuu jooksul 500,00 krooni. Alates 2005.a. on kostja praktiliselt taandunud lapse ülalpidamise kohustustest ning on andnud aasta jooksul lapse ülalpidamiseks hagejale 1500,00 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude

2-06-5831

esitanud vanema kasuks (PKS § 61 lg 1). PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 kehtestati alates 1.01.2007 kuupalga alammääraks on 3 600,00 krooni. Seega käesoleval ajal on väljamõistetava elatise minimaalseks suuruseks 1 800,00 krooni kuus.

Kohus leiab, et elatusraha nõue summas 2000 krooni kuus on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Hageja sissetulekuks on töötasu 4 116,00 krooni kuus. Hageja esitatud arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 4015 krooni kuus: kulutused toidule 800 kr, riietele ja jalatsitele 500 kr; kooliga, keeleõppega ning huviringidega seotud kulutused 1065 kr, kulutused meditsiinile ja hügieenile 250 kr, transport 100 kr, kommunaalteenuste kulud 900 kr. Kohus leiab, et nimetatud kulutused on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kostja ei ole hagile vastanud, millest kohus TsMS § 407 lg 1 alusel järeldab, et kostjal ei ole elatise väljamõistmise ega elatise suuruse osas vastuväiteid. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise taotletud suuruses.

PKS § 70 lg 2 mõttes tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada, 1) kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Käesolevas asjas eelnimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole ning kohus mõistab hageja taotlusel elatise välja alates 17.03.2005, s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik