2-06-38852/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja



  

1

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2007.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-38852 Tsiviilasi TL avaldus MK’ lt vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste seadmiseks alaealisele JK’ le Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja TL (L L V kaudu ), esindaja UU
puudutatud isik IK (isikukood XXXXXX );
puudutatud isik MK (isikukood XXXXX)
puudutatud isik JK (isikukood XXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 24. aprill 2007 Kohtuistungil osalenud isikud avaldaja esindaja UU puudutatud isikud IK ja MK sekretäri Merily Mets ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. 2. Võtta MKlt (ik XXXXX) ära vanema õigused lapse JK (ik XXX) suhtes. 3. Määrata JK eestkostjaks IK (ik XXXXX), kellest saab käesoleva kohtumääruse jõustumisel alaealise JK seaduslik esindaja. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määruse ärakiri saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord



  

2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

XXX esitas T l kohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks MKlt tema poja JK suhtes ja eestkoste seadmiseks JKle. Avalduse kohaselt JK on vanema hoolitsuseta laps. Ta sündis sotsiaalselt mittetoimivas peres vallaslapsena. Lapse ema MK kuritarvitab alkoholi ning ei oma kindlat eluja töökohta. J on alates teisest eluaastast kasvanud ema tuttava I K juures, kes on olnud praktiliselt lapse tegelikuks hooldajaks ja kasvatajaks. IK on näidanud end lapse huvide eest seisva, hooliva ja hoolitseva inimesena ning tal on kindel soov kasvatada J täisealiseks saamiseni. Selles toetab IK igakülgselt ka tema abikaasa MK. J on I ja MK hea läbisaamine ning ta soovib ka edaspidi kindlasti elada koos nendega. Abikaasadel on mõlemal kindel töökoht ja piisav sissetulek, nende kodu on hoolitsetud ning sisustatud lapse normaalseks arenguks kõige vajalikuga. Elamine K perekonnas on lapsele ainult kasuks tulnud. Kooli pedagoogi ja sotsiaaltöötaja poolt antud iseloomustusest nähtub, et J on igati korralik õpilane, oma eale vastavalt emotsionaalne ja liikuv, iseloomult heatahtlik ning suhtlemiseks avatud. Laps täidab meelsasti temale antud ülesandeid ning osaleb aktiivselt klassi sportlikes ja ühiskondlikes ettevõtmistes. J bioloogiline ema pole osalenud tema kasvatamisel ega toetanud oma last ka materiaalselt. MK suhtus vastutustundetult ega pole osalenud ka oma vanema tütre J G (s XXXX) kasvatamisel. Viimane õpib XXXX, töötab õpingute kõrvalt ja elab omaette üürikorteris. MK vormistas XXX notariaalselt nõusoleku IK määramiseks oma poja J K eestkostjaks. Samasisulise kirjaliku avalduse esitas MK XXXXX ka L L V sotsiaalhoolekande osakonnale. L L vanema korraldusega XXX nr.1-15/564 on alaealisele JKle ettenähtud peretoetused määratud IK nimele. XXX esitas IK sooviavalduse L L V sotsiaalhoolekande osakonnale enda määramiseks JK eestkostjaks. Käesoleva aasta 11.detsembril kirjutatud avalduses toetab MK oma abikaasa soovi lapsele eestkostjaks määramisel.

L L V asus seisukohale, et MK ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust JK suhtes ning leiab, et IK on lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanema kohustusi ja ta soovib seda seadustada. Eelkõige on vajalik alaealise elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks. Alaealine, kes oma ea tõttu on piiratud teovõimega vajab kaitset oma õiguste teostamisel, samuti varaliste huvide kaitset. Selleks, et jätkata JK kasvatamist ja abi osutamist, on avaldaja seisukohalt otstarbekas MKlt ära võtta vanema õigused ning määrata IK J K eestkostjaks. PKS § 54 lg1 p1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 92 lg1 sätestab, et lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks seatakse eestkoste. Sama seaduse § 92 lg2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.



  

3 Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja avaldaja huvist palus Tallinna linn PKS § 54 lg1 p1 alusel MK (ik XXXX) võtta ära vanema õigused lapse JK (ik XXXX, registreeritud elukoht XXXX, tegelik elukoht XXX) suhtes.

PKS § 92 lg1 ja 2 alusel palus avaldaja määrata IK (ik XXXX) JK (ik XXXX ) eestkostjaks.

Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused

MK puudutatud isikuna võttis avalduses esitatud asjaolud õigeks ning kinnitas kohtus, et ta tõepoolest ei ole oma poega kasvatanud ega tema eest hoolitsenud, leides samas, et ta ei sobi lapsevanemaks. Samuti kinnitas MK, et tema poeg JK elab juba alates oma teisest eluaastast IK juures ning on viimase kasvatusel ja hoolitsusel. Lapse isa AT on surnud. MK kinnitas, et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenevalt on toime pannud rea väärtegusid.

Puudutatud isik, laps JK kinnitas, et ta peab IK oma emaks ja tahab ka edaspidi tema juures elada. Ta oli nõus, et MKlt võetakse ära vanema õigused tema suhtes.

IK puudutatud isikuna kinnitas, et kasvatab JKt juba alates lapse teisest eluaastast, on püüdnud asendada lapsele tema pärisema ja hoolitseda tema eest selliselt, et lapsest kasvaks ja areneks vääriline Eesti kodanik. Ta oli nõus, et lapse emalt võetakse ära vanema õigused JK suhtes ja et tema vormistatakse lapse eestkostjaks.

Kohus uuris toimikus olevaid tõendeid:

1) IK XXX avaldust JK eestkostjakls määramise kohta (lk 4); 2) MK poolt XXX antud kirjalikku nõusolekut selle kinnituseks, et IK vormistatakse JK eestkostjaks (lk 4); 3) OÜ A tõendit (lk 6) selle kohta, et IK töötab OÜ-sA; 4) MK nõusolekut (lk 7) selle kinnituseks, et ta on nõus, et tema abikaasa IK vormistatakse JK eestkostjaks; 5) koopiat JK sünniaktist (lk 8) ja sünnitunnistusest (lk 9); 6)JK avaldust XX, kus ta kinnitab, et tahab elada koos IK (lk 10); 7)XXXX iseloomustust JK kohta (lk 11); 8)TLLV korraldust XXX (lk 12), mis kinnitab, et IK makstakse JKle ettenähtud lapsetoetus; 9)notariaalse kinnitusega MK avaldust (lk 13) nõusoleku andmise kohta selles, et I K määratakse JK eestkostjaks; 10)Põhja Politseiprefektuuri XXXX õiendit, mis kinnitab, et MK on aastatel XXXX sageli toime pannud väärtegusid, seonduvalt peamiselt seoses alkohoolsete jookide tarbimisega avalikus kohas või alkoholijoobeseisundis avalikus kohas viibimisega (lk 48). OÜ A poolt XXX antud iseloomustusest IK kohta ilmneb, et ta on töökas, kohusetundlik ja korrektne, töötab majahoidjana, võtab koos JKga osa üritustest, mida korraldatakse lastele.

Vanema õiguste äravõtmine on hagita perekonnaasi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 478 lg 3 kohaselt kuulub hagita menetluses tehtav lahend viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.



  

4 Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. PKS § 50 lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 49). JK sünnitunnistuselt nähtuvalt on tema vanemateks MK ja AK.

Avaldaja tugineb oma nõudes PKS § 54 lg 1 p 1 sättele. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Laps on käesoleval ajal kümneaastane ja elab juba ligemale üheksa aastat IK juures, pidades teda oma emaks. Kohus on ära kuulanud lapse, kes toetab TL avaldust ning kinnitab, et ei tunne oma pärisema, kellega puudub tal kontakt. Laps soovib, et ka tulevikus saaks ta elada IK juures. Kohtus uuritud ja eelpool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et lapse ema MK ei täida oma vanemakohustusi, kuivõrd juba aastaid ei huvitu ta lapsest ja on lapse usaldanud oma tuttava kasvatada. Ta tarvitab sageli alkoholi, mille tõttu on karistatud väärtegude eest. Kohtu käsutuses puuduvad andmed, mis kinnitaks vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse ema mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning põhjendatud on PKS § 54 lg 1 p 1 alusel temalt vanema õiguste äravõtmine. MK on täielikult õigeks võtnud T l avalduses esitatud asjaolud.

PKS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (PKS § 55 lg 3).

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, tasutakse riigilõivu 200 krooni riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 alusel. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja seisukohad, puudutatud isikud, vestelnud lapsega ja uurinud avaldaja poolt kogutud ja esitatud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

PKS § 92 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

On tuvastatud ülalkirjeldatud tõenditega, et lapse bioloogiline ema ehk elus olev seaduslik vanem ei hoolitse JK eest juba pikemat aega. Laps elab uues perekonnas, kus kohtu arvates on tagatud tema turvalisus, tervis ja heaolu ning loodud vajalikud tingimused kasvamiseks, õppimiseks ja arenemiseks. Lapse esmased vajadused on rahuldatud. Lapsele eestkostja määramine on seepärast kohtu veendumuse kohaselt põhjendatud ja kooskõlas nii Perekonnaseaduse kui Lastekaitseseaduse põhimõtetega, samuti Lapse õiguste konventsioonis sätestatuga.



  

5 Kohus leiab, et täidetud on PKS § 95 lg 2-4 nõuded ja IK puhul ei esine PKS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Kohus on jõudnud järeldusele, et JK kasvatajaks ja lapse eestkostjaks võib määrata IK. Kuigi lapsele ei ole eestkostjat seni veel määratud, on tema sisuliselt juba aastaid elanud uues, so IK perekonnas, kusjuures laps peab seda oma tegelikuks koduks. See asjaolu võimaldab kohtul kujundada oma veendumust otsustada eestkostjaks määrata IK.

Raivo Einula kohtunik