2-07-6207/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-07- 6207

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2007. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-07-6207 Tsiviilasi Axxx Mxxxxxx

avaldus isikust

põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma ja sünniakti tehtud kande muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Axxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

25. aprill 2007.a. RESOLUTSIOON

Lugeda tuvastatuks, et Axxx Mxxxxx (sünd. Lxxxxx), isikukood xxxxxxxxxxx, põlvneb Hxxxxxx Pxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxxxxxx.a.

Saata määrus pärast selle jõustumist sünniaktis muudatuste tegemiseks Jõgeva Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Mxxxxx on 23.02.2007.a. esitanud kohtule avalduse, milles palub tuvastada tema enda põlvnemine Hxxxxxx Pxxxxxxx. Avaldaja vanemad Rxxxxx-Axxxxxxxxx Lxxxxx ja Hxxxxxx Pxxxxx elasid vabaabielu kuni 05.veebruarini 1941, mil abielu registreeriti. Avaldaja vanematena on kantud sünnitunnistusele Axxxx Lxxxxx ja Rxxxxx- Axxxxxxxxxx Lxxxxx. Avaldajale ei ole teada, millistel põhjustel on tema sünnitunnistusele isanimeks kirjutatud Axxxx Lxxxxx. Tegelikult on avaldaja isa Hxxxxxx Pxxxxx. Isa Hxxxxxx Pxxxxx surixxxxxxxxxxx.a., ema Rxxxxx- Axxxxxxxxx Pxxxxx suri xxxxxxxxxx.a.xx Isa kohta ebaõige kanne sünnitunnistusel on takistuseks pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisel.

2(3) Avaldaja palub tuvastada, et Axxx Mxxxxx, sünd. Lxxxxx, põlvneb Hxxxxxx Pxxxxxxx. Avaldaja taotleb sünnitunnistuses muudatuse tegemist ja kanda isana Hxxxxxx Pxxxxx.

Kohus tunnistas MxxxxxPxxxxx asjas puudutatud isikuks. Kohus nõudis perekonnaseisuasutusest välja Axxx Mxxxxxx sünniakti. Esitatud sünniaktist nähtub, et on fikseeritud Axxx Lxxxxxx sünd xxxxxxxxxxxxxxxxx, isa kohta kandeid tehtud ei ole, ema Lxxxxx Rxxxxx Axxxxxxxxx, kes on sünni kohta andmed avaldanud.

25. aprillil 2007.a. arutas kohus asja kohtuistungil. Istungil osales AxxxxMxxxxx ja ärakuulamiseks TsMS § 580 korras oli kutsutud avaldaja õde Mxxxx Pxxxxx.

Avaldaja jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Ema surma järel pärides oli kõik korras emale kuulunud majaosaga, kuid isa osa pärida ei saanud, kuna isa nimi oli vale. Lisaks selgitas avaldaja, et ta sündis enne vanemate abiellumist ja kandis neiupõlvenime ema abielueelse nime järgi- Lxxxxx. See, et isanimi on sünnitunnistusel vale, ei ole kunagi varem jutuks olnud, kõik asjad on korda ajada saanud. Ema ja isa elasid koos umbes kuni 1946.aastani ja siis lõppes kooselu ära, ema hakkas elama teise mehega, Rxxxxx, neil oli veel lapsi. Ka Hxxxxxx Pxxxxxx oli uus pere. Maja, mida nüüd pärida, on emal ehitatud koos Rxxxxxxxx, kuid abielu Hxxxxxx Pxxxxxxx oli lahutamata ja sellepärast tuleb pärida Hxxxxxx Pxxxxx järelt. Isal on poeg Ixxxx, kuid ta on oma ema nime peal. Oli ka tütar, kuid avaldaja teab vaid eesnimexxx, suhelnud ei ole ja aadressi ei tea. Need lapsed ei ole isa järelt pärima tulnud. Hxxxxxx Pxxxxx vanemad on surnud. Avaldaja seletab, et Hxxxxxxx ema käis tal külas kui ta abiellus ja käis ka sünni järel last vaatamas, pidas avaldajat oma esimeseks pojatütreks. Sxxxx Pxxxxx oli nimi, nüüd on surnud. Avaldaja mäletab, et nad elasid emaisaga kellegi majaomaniku Lxxxx-nimelise juures, Mxxxx sündis sinna. Ema oli teenija ja isa elas ka seal. Avaldaja kirjeldab ema-isaga kooselust juhust kui õde Mxxxx oli väike. Mxxxx Pxxxxx annab seletuse, et ta ei mäleta isa Hxxxxxxxxx kooselamise aega, aga teab, et kui ta sündis, siis elasid ema-isa koos. Kui isa sõjas oli, siis ema hakkas teise mehega elama.

Tutvunud asja materjalidega, kuulates ära avaldaja ning hinnates puudutatud isiku ütlusi, leiab kohus, et Axxx Mxxxxxx avaldus tuleb rahuldada.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja seisukoht

Ärakuulatud isikute ütluste alusel tegi kohus kindlaks faktilised asjaolud: et aastal 1940 elasid HxxxxxxxPxxxxx ja Rxxxxx – Axxxxxxxxx Lxxxxx ühise perena koos. Nende kooselu registreeriti abieluks xxxxxxxxxx (tl.5) Kuremaa Vallavalitsuses koostatud abieluaktiga. Seejärel sündis peresse tütar Mxxxx. Hxxxxxx Pxxxxx lahkus pere juurest tuvastamata asjaoludel, ilmselt sõtta, seejärel alustas avaldajate ema kooselu teise mehega, kellega kooselust sündis esimene laps ilmselt 1946.aastal. Avaldaja vanemate seaduslikku abielu ei lahutatudki. Hxxxxxx Pxxxxxx ja Rxxxxx- Axxxxxxxxx Pxxxxxx oli ühine majapidamine, abielulised suhted. Tütar Mxxxx sündimise ajal elati ühe perena koos. Hxxxxxx Pxxxxx ema Sxxxx Pxxxxx tunnistas Axxx Mxxxxxxx kui oma esimest pojatütart. Mxxxx Pxxxxx sünnitunnistusele on kantud isana Hxxxxxx Pxxxxx (tl.8).

Need asjaolud kogumis – ühine elukoht ja kooselu, abielu registreerimine, lapse Mxxxx vormistamine Hxxxxxx Pxxxxx lapsena, Hxxxxxx Pxxxxx ema tunnistus, et Axxx on tema pojatütarannavad alust lugeda, et samadesse oludesse 04.04.1940.a. sündinud Axxx Lxxxxx põlvneb samast mehest- Hxxxxxx Pxxxxxxx.

3(3) Seega esinevad asjaolud, mis võimaldavad Hxxxxxx Pxxxxxx Axxx Mxxxxxx (sünd. Lxxxxx) isaks pidada. Kõik eeltoodud asjaolud annavad alust arvata, et AxxxxMxxxxx põlvneb Hxxxxxx Pxxxxxxx. Kohtule pole teada ühtegi asjaolu, mis annaksid aluse väita vastupidist.

Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PkS § 42 lg.1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohus on menetluse käigus ära kuulanud TsMS §-s 580 lg 1 ettenähtud isikutäisealise lapse Mxxxx Pxxxxx. Hxxxxxx Pxxxxx võimaliku teise täisealise lapse – tütar Ixxxkohta muud andmed puuduvad. Avaldajale teadaolevalt poeg Ixxxx ei ole vormistatud isa lapsena.

AxxxxMxxxxx (sünd. Lxxxxx) sünniaktis isa kohta kanne puudubsee on jäetud PkS § 43 lg.2 alustel tegemata. Kanne on võimalik teha PkS § 42 lg.3 kohaselt.. Kohtule esitatud erinevates tõendites on avaldaja vanemate nimed kirjutatud erinevas kirjapildis: perekonnaseisuasutuse tõendil (tl.5) ema Rxxxxx- Axxxxxxxxx Pxxxxx, isa Hxxxxxx Pxxxxx; tõend (tl.6) Hxxxxxx Pxxxxx; surmatunnistus (tl.7)Rxxxxx- Axxxxxxxxx Pxxxxx; sünnitunnistus (tl.8) Hxxxxxx Pxxxxx; sünnitunnistus (tl.9) Lxxxxx Rxxxxx- Axxxxxxxxx, isa Lxxxxx. Sellel Axxx Lxxxxxx sünnitunnistusel on tema isanimeks kirjutatud Axxxx. Tuvastades, et Axxx Mxxxxx (sünd. Lxxxxx) põlvneb Hxxxxxx Pxxxxxxx, märgib kohus otsuses mehe nime kirjapildis „Hxxxxxx“. Seda kirjapilti on õigeks pidanud avaldaja ja puudutatud isik, sellisel kujul esineb nimi abiellumisaktil.

Avaldaja on esitanud taotluse teha muudatus Axxx Mxxxxx (sünd. Lxxxxx) sünnitunnistuses ning kanda isana Hxxxxxx Pxxxxx. Kohus on seisukohal, et seda taotlust ei tule rahuldada. PkS § 42 lg.3 järgi põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Käesoleval juhul puudub avaldaja sünniaktis kanne isa kohta. S.t., et kannet, mida muuta, ei ole ja sünniakti saab teha isa kohta õige kande. Sünnitunnistus, millesse avaldaja on taotlenud kande tegemist, on perekonnaseisutunnistus, mis koostatakse ja antakse perekonnaseisuakti alusel (Perekonnaseaduse § 1071 lg.2 p.1, lg.3).

PkS § sätestab perekonnaseisutunnistuste väljaandmise, muutmise, parandamise… korra.

Kohus tuvastab asjaolusid, mis on aluseks perekonnaseisuaktidesse (nt sünniakt) muudatuse või kande tegemisele. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud põlvnemise. Perekonnaseisutunnistus (nt. sünnitunnistus) koostatakse perekonnaseisuakti (sünniakti) alusel ja seda teeb perekonnaseisuasutus kehtestatud korra kohaselt.

TsMS § 582 lg 3 näeb ette, et määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise /../, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. TsMS § 582 lg 4 kohaselt saadab kohus põlvnemise /../ määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

Kohtukulud jäävad TsMS § 172 lg.1 alusel avaldaja kanda.

4(3) Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS § 229 lg 1, 2 ; § 579; § 580; § 582; § 583; Perekonnaseaduse § 38 lg 3; § 42 lg 2, lg.1.

Kohtunik Ü.Raag