2-04-1795/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-04-1795

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-04-1795 Tsiviilasi M.A. hagi A. V. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M, A, (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja: A. V. (sündinud xxx a; elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Sisse nõuda A. V. M. A. kasuks elatis alaealise lapse D. V. (sündinud ... a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 07.12.2004. a igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ülalpidamiseks kuni D. V. täisealisuseni, s.o. kuni xxx a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. M. A. esitas 07.12.2004. a kohtule hagi A. V. vastu elatise nõudes alaealise lapse ülapidamiseks.

2. Hagi põhjenduste kohaselt elasid hageja ja kostja koos perioodil 10.12.2001. a kuni 25.12.2002. a ning nad tegid plaane edasise kooselu ja abielu kohta. Hagejal on poeg D., kes hageja ja kostja tuttavaks saamise ajal oli kahe aastane. A. V. tunnistas poja enda omaks ja andis pojale enda perekonnaja isanime. Lapsele anti välja uus sünnitunnistus, kuhu lapse isana on kantud kostja. 20.01.2003. a sõitis kostja Soome, sellest ajast peale on pooled kohtunud väga harva ning kostja ei soovi lapsest midagi teada ega ei anna lapse ülalpidamiseks materiaalset abi. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 1 500 krooni kuus.

II Menetluse käik

3. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid Soome Vabariigi kompetentse kohtu kaudu ning nõudis kostjalt kirjaliku vastust. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid kohtule vastanud pole.

III Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

5. Asja materjalidest nähtub, et 25.06.2002. a esitasid M. A. ja A. V. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale ühise avalduse, milles A. V. avaldas, et on XXX a sündinud D. isa. Lapse ema ja isa taotlevad, et selle kohta koostatakse perekonnaseisuakt isaduse tuvastamiseks ning antakse välja uus sünnitunnistus lapsele. Perekonnaseisuosakonnas on koostatud D. V. sünniakt nr XXX, mille kohaselt D. isa on A. V. ning isast põlvnemise alus on vanemate ühine ja isa sellekohane avaldus 25.06.2002. a.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 5 sätestab, et isik, kes on lapse sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või vanema kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa.

7. PkS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 41 lg 1 sätestab, et lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse põhjal, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele.

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

12. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hagile.

13. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi.

14. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (07.12.2004. a, PkS § 70).

Kohtunik