3-06-2287/16 · Tartu Ringkonnakohus

3-06-2287

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2007 Tartu

Haldusasja number

3-06-2287

Haldusasi

A.L. i kaebus Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutuse ja

Muinsuskaitseameti vaideotsuse 24.10.2006 nr 1.1-7/1188

peale ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste

teenistuse

toimingu

peale,

mis

tingis

Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutuse A.L. i suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.02.2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.L. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2007

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – A.L.

Vastustajad (haldusorganid) – Muinsuskaitseamet, esindaja

Reesa Paatsi

Muinsuskaitseameti

järelvalveosakonna

Tartumaa

vaneminspektor Mart Siilivask

Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond, esindaja

Sven Haljas

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus

rahuldada

osaliselt

ning

Tartu

Halduskohtu 14. veebruari 2007 otsus tühistada.

Teha asjas uus otsus, millega saata halduskohtule asja

kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks järgmised A.L.

i taotlused:

1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1

asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning

haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus,

millega sai võimalikuks ametiisiku tegevus kaebaja vara

väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel

elektroonilisel kujul linnaregistris;

2) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus

seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse

teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel

haldusmenetluse

ja

hea

halduse

tava

põhimõtete

rikkumisega;

3)

tunnistada

õigusvastaseks

Muinsuskaitseameti

järelvalveosakonna

Tartumaa

vaneminspektor

Mart

Siilivaski tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse

teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava

põhimõtete rikkumisega;

4)

tunnistada

õigusvastaseks

Tartu

Linnavalitsuse

arhitektuuri

ja

ehituse

osakonna

kultuuriväärtuste

teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus seoses

A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute

teostamisel

haldusmenetluse

ja

hea

halduse

tava

põhimõtete

rikkumisega ning tema tegevus kaebaja vara väärtust

vähendava

alusetu

informatsiooni

avalikustamisel

elektroonilisel kujul linnaregistris.

Tühistada Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus A.L.

i osas.

Tühistada

Muinsuskaitseameti

24.10.2006

vaideotsus

nr 1.1-7/1188.

Jätta A.L. i kaebus kaitsekohustuse teatise nr 4033

kehtetuks

tunnistamiseks

ning

Tartu

Linnavalitsuse

arhitektuuri

ja

ehituse

osakonna

kultuuriväärtuste

teenistuse 23.08.2006 toimingu peale rahuldamata.

Välja

mõista

Muinsuskaitseametilt

A.L.

i

kasuks

menetluskulud 80 krooni (kaheksakümmend krooni).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

alates 15. maist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles olid järgmised taotlused:

1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus, millega sai võimalikuks ametiisiku

tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel

kujul linnaregistris;

2) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega;

3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning

haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete

rikkumisega;

4) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus seoses A.X 1 asuva elamu

väidetava

muinsuskaitselisuse

teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute

teostamisel

haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tema tegevus kaebaja vara

väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel kujul linnaregistris;

5) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski ja Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste

teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus või tegevusetus ettekirjutusega seonduva

menetluse ja ettekirjutuse ettevalmistamisega;

6) tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus;

7) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses vaide lahendamisega ja

tühistada Muinsuskaitseameti 24.10.2006 vaideotsus nr 1.1-7/1188;

8) tunnistada kehtetuks kaitsekohustuse teatis.

Kaebuse kohaselt on Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus suunatud X 1 krundi (7767

m2) omanikele. Tartu Linnavalitsuse ehituse ja arhitektuuriosakonna kulutuuriväärtuste

teenistuse vanemspetsialist Maret Eimre on kontrollinud 23.08.2006 arhitektuurimälestist X 1,

19 saj. Tähtvere mõisa vana peahoonet, mis on mälestiseks tunnistatud kultuuriministri

20.03.1997 määrusega nr 12. Inspekteerimise käigus on 23.08.2006 tuvastatud, et

arhitektuurimälestisel, Tähtvere mõisa vana peahoone asukohaga X 1, on teostatud

kooskõlastamata ehitustöid muinsuskaitse eritingimusteta, projektita, järelevalveta ja Tartu

Linnavalitsuse

kultuuriväärtuste

teenistuse

tööde

alustamise

loata

ning

paigaldatud

kergplokkidest ja puidust juurdeehitis, mille tagajärjel mälestise välisilme on rikutud; mälestise

peafassaadilt on eemaldatud krohv ja varasemate akende kaarsillused ning on paljastatud maja

maakivimüüritis; peafassaadile on ehitatud uus hoonega sobimatu puitpostidele toetuv rõdu;

teisele korrusele on paigaldatud montaaživahuga plastaknad, hoone lõunakülje teise korruse

juurdeehitisest vabaks jääval osal on samuti uued plastaknad; hoone tagaküljel on paigaldatud

kaks ruudujaotuseta plastakent ja suurendatud varasemate akende avasid; muinsuskaitseliselt

väärtuslik teisele korrusele viiv puidust trepp ning eeskoja laiadest laudadest põrand on kaetud

betooniga, samuti on eeskoja tagaosas ehitatud uus laudsein; omavoliliselt on mälestise

kaitsevööndisse ehitatud puidust plekiga kaetud garaaž ning plekile maalitud maakivimuster.

Ettekirjutuse aluseks on märgitud muinsuskaiteaduse (MuKS) § 24 lg 1 p-de 1, 2, 6, 7, 8, 9 ja

lg 2; § 25 lg 2 p 1; § 35 lg 1, 2, 3, 31, 6; § 36 lg 1; § 40 lg 1 ning § 44 rikkumine. Ettekirjutuse

kohaselt tuleb viivitamatult peatada kooskõlastamata tööd arhitektuurimälestistel X 1 ja selle

kaitsevööndis; esitada Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusele kooskõlastamiseks

muinsuskaitse tegevusluba omava projekteerija poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused ja

projekt mälestise taastamistöödeks hiljemalt 01.11.2006; taastada mälestise välisilme vastavalt

kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustele ja projektile hiljemalt 01.09.2007; eemaldada

trepikoja puittrepilt ja eeskoja põrandalt betoonikiht ja taastada puittrepp ja eeskoja põrand

vastavalt kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustele ja projektile hiljemalt 01.09.2007.

Hoiatusena on viidatud MuKS §-ile 442 lg 4 ja 5, mille alusel on õigus kohaldada asendustäitmist

või sunniraha, kui ettekirjutuses toodud tähtaegadeks ei ole kohustusi täidetud. Ettekirjutuse on

koostanud Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask.

Muinsuskaitseamet on teinud 24.10.2006 vaideotsuse nr 1.1-7/1188, millega jättis kaebuse

esitaja vaide rahuldamata. Muinsuskaitseameti kaitsekohustustuse 21.11.2005 teatisest

nr 4033 nähtub, et teatis on koostatud ehitise Tartu linn X 1 suhtes, mälestis nimetusega

Tähtvere mõisa vana peahoone 19 saj. ning tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 20.03.1997

määrusega nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“.

Kaebuse esitajale kuuluvad omandiõiguse alusel Tartu Linnas A. X 1 korterelamus korterid 1 ja

4, mille omandamiseks on sõlmitud notariaalne ostu-müügileping. Kaebuse esitaja ei olnud

teadlik, et soetatavate korterite suhtes koos selle elamuga kehtivad muinsuskaitselised piirangud

ja kohustused. Selle kohta puudusid märked notari poolt sõlmitud ostu-müügi lepingus ning

kinnisvarafirma hindaja poolt koostatud hindamisaktis. Muinsuskaitseameti poolt viidatud

kultuuriministri määruses on Tähtvere mõisa 19. sajandil vana peahoone asukohaks nimetatud X

3, mitte X 1. Elamu kohta 21.11.2005 koostatud kaitsekohustise teatist nr 4033 ei ole kaebuse

esitajale väljastatud. Nimetatud akti väljastamine peaks olema Muinsuskaitseameti kohustus.

Teatis ei ole koostatud ja allkirjastatud seaduses sätestatud institutsiooni ja selle pädeva

ametiisiku poolt. Kaebuse esitajat ei teavitatud linna arhitektuuri ja ehitusosakonna teenistuse

vanemspetsialisti poolt 23.08.2006 läbi viidud elamu kontrolli toimumise ajast. Seega ei saanud

kaebuse esitaja realiseerida oma õigusi kontrolli läbiviimisel. Muinsuskaitseamet ja Tartu linn on

rikkunud kaebuse esitaja suhtes põhiõigusi ja hea halduse põhimõtteid. Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestisteks olemise lõpetamise kord“ ja

„Kultuurimälestiste riikliku registri pidamise põhimäärus“ ei ole kooskõlas põhiseadusega.

2. Muinsuskaitseamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlusalune elamu

tunnistatud

kultuuriministri

20.03.1997

määrusega

nr

mälestiseks

ning

kantud

Kultuurimälestiste Riiklikku Registrisse. Kaitsekohustuse teatis elamu mälestiseks olemise kohta

on koostatud 21.11.2005 ning see on omanikele väljastatud. Pärast kaitsekohustuste teatise

väljastamist on alustatud elamus Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata ehitustöödega.

Muinsuskaitseamet ei nõua kõikide elamus tehtud remonttööde likvideerimist, vaid arvates 2005

novembrist tehtud tööde likvideerimist, mil kaitsekohustuste teatis oli väljastatud korteri

omanikele.

Tartu

Linna

ja

Muinsuskaitseameti

vahel

on

sõlmitud

haldusleping

muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmise kohta.

3. Tartu Linnavalitsus vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on endine Tähtvere

mõisa vana peahoone asukohaga Tartus X 1 tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 14. veebruari 2007 otsusega A.L. i kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulnuks kaebuse esitajal endal astuda samme ostetava objekti

olemuse kontrollimiseks. Asjaolu, kas notar on järginud selgitamiskohustust tehingu

vormistamisel ning, kas maakler on hindamisaktis arvesse võtnud elamu mälestiseks olemist, ei

ole käesolevas asjas vaidlusesemeks. Samuti ei saa olla vaidlusesemeks käesolevas asjas 1997

antud määrused, mis puudutavad kultuurimälestisteks tunnistamise korda, mistõttu ei saa anda

hinnangut, kas kaebuses nimetatud haldusaktid on põhiseadusega kooskõlas. Elamud X 1 ja X 3

on tunnistatud kultuuriministri 20.03.1997 määrusega nr 12 kultuurimälestiseks. Elamud on

kantud Kultuurimälestiste Riiklikku Registrisse. Kultuurimälestiste Riikliku Registri andmete

kohaselt on Tähtvere mõisa vana peahoone aadressiks märgitud X 1.

MuKS § 441 kohaselt teostab Muinsuskaitseamet riiklikku järelevalvet MuKS ja selle alusel

kehtestatud nõuete täitmise üle. MuKS § 9 lg 2 alusel on 18.03.2005 Tartu Linnavolikogu

sõlminud halduslepingu Muinsuskaitseametiga riiklike muinsuskaitsealaste kohustuste täitmise

kohta Tartu linnas. Nimetatud lepinguga on Muinsuskaitseametile pandud muinsuskaitsealased

riiklikud kohustused osaliselt üle antud Tartu Linnavalitsusele. Tartu Linnavolikogu 20.04.2006

otsusega nr 71 on sõlmitud uus haldusleping, millega on kehtivuse kaotanud 18.03.2005

sõlmitud haldusleping. Juhindudes 18.03.2005 halduslepingu p-ist 3.3 koostas ning väljastas

arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist M. Eimre

21.11.2005 riigi kaitse all oleva mälestise (Tähtvere mõisa peahoone 19. saj.) kaitsekohustuse

teatise nr 4033. Kaitsekohustuse teatis on kaebuse esitajale väljastatud tähitud postiga

24.11.2005. Seega oli kaebuse esitaja teadlik elamu muinsuskaitselisusest.

Kaitsekohustuse teatisel on viide mälestiseks tunnistamise õigusaktile, s. o kultuuriministri

20.03.1997 määrusele nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“. Teatisel on märgitud

kultuurimälestise riikliku registri number, mälestise asukoht ja mälestise nimetus ning teatis

vastab MuKS §-is 18 toodud nõuetele. Kaitsekohustuse teatis ei ole haldusakt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 51 mõistes. Kaitsekohustuse teatise näol on tegemist dokumendiga, mis

sisaldab endas kirjeldust mälestise tunnustest, lühikirjeldusest, üldseisukorrast ning mälestise

hooldamiseks tehtavate tööde loetelu ning on koostatud pädeva ametiisiku poolt.

Spetsialist M. Eimre on 23.08.2006 visuaalse vaatluse käigus kontrollinud endist Tähtvere mõisa

vana peahoonet asukohaga Tartus X 1. Nimetatud toiming tulenes Muinsuskaitseameti ja Tartu

Linnavolikogu vahel sõlmitud lepingust ning oli seega õiguspärane. Pädeva ametiisiku visuaalne

vaatlus objekti suhtes ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja kaasamise nõue

ametniku poolt objekti läbivaatamise juurde ei tulene seadusest. Seega ei pidanud ametiisik

kaebuse esitajat teavitama kontrolli ajast.

Muinsuskaitseamet

on

teinud

kindlaks,

et

elamus

toimunud

Muinsuskaitseametiga

kooskõlastamata ehitustööd on tehtud pärast seda, kui kaebuse esitaja oli teadlik kaitsekohustuse

teatise olemasolust, s. o pärast 2005 novembrit. 30.08.2006 ettekirjutust rakendatakse nende

tööde suhtes, mis on teostatud pärast 2005 novembrit. Pärast 2005 novembrit peavad olema

teostatavad remonttööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.

Ettekirjutuse tegemise õigus tuleneb Muinsuskaitseametil kui järelevalveasutusel MuKS

§-ist 442. Ettekirjutus vastab haldusakti nõuetele ning on kooskõlas kehtiva õigusega. Tartu

Linnavalitsuse ei ole toiminguga ega ettekirjutusega rikkunud kaebuse esitaja põhiõigusi, hea

halduse põhimõtteid ega MuKS-st tulenevaid sätteid. Kaebuse esitaja oli teadlik 2005 novembris,

et elamu asukohaga Tartu A. X 1 on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 20.03.1997

määrusega nr 12 ning kaebuse esitaja suhtes rakenduvad nimetatud ajast MuKS §-ist 24

tulenevad kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.L.

esitas

apellatsioonkaebuse,

milles

palub

tühistada

Tartu

Halduskohtu

14. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada täielikult tema poolt

halduskohtule esitatud kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole Muinsuskaitseamet oma ettekirjutuses ega vaideotsuses nimetanud töid, millised on

tehtud

elamus

pärast

21.11.2005

Muinsuskaitseametiga

kooskõlastamata.

Seega

on

Muinsuskaitseameti ettekirjutust alusetu. Elamus ei ole teostatud töid ei enne 21.112005 ega ka

pärast seda. Ainsad tööd, mis on korterites 1 ja 4 on pärast 2004 kevadet teostatud, on tööd, mis

valmistasid ette korterite remontimist. Vahetult enne remonttööde algust sai apellant 29.08.2005

Tartu Linnavalitsusest kirja, mis sisaldas informatsiooni korteri asukohajärgse korterelamu

väidetava muinsuskaitselisuse kohta. Kuna ei olnud teada ühtegi piirangut seoses korteriga,

peatas apellant alates eelnimetatud kuupäevast kõik tööd. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus

apellant valmistas korteri ette remonditöödeks, mille käigus viidi välja mööbel ning tehti

vajalikud ettevalmistustööd, kuid remonditööde teostamisele ei saanud asuda. Selle tulemusena

on apellandil korteriomand, mille eest tasub apellant laenu tagasimakseid ning korteriga

seonduvaid teisi kulusid, kuid korteri kasutamise võimalus puudub;

2) ei saa Muinsuskaitseamet halduslepinguga delegeerida linnale Muinsuskaitseametile

MuKS-ga sätestatud ning õigusaktiga pandud kaitsekohustise teatise koostamist ja väljastamist.

Järelikult tuleb Muinsuskaitseameti ja Tartu linna haldusleping selles osas tühistada. Seega ei ole

õiguspärane ka linna poolt apellandile esitatud kaitsekohustise teatis. Muinsuskaitseamet ei ole

täitnud talle seadusega pandud kohustust väljastada kaitsekohustise teatis väidetavalt

muinsuskaitselise elamu kohta. Kolmandate isikute poolt väljastatud sarnase nime ja vormiga

materjali ei saa käsitleda kaitsekohustise teatisena MuKS mõistes;

3) on apellant kontrollinud ostetava objekti tausta. Samuti tegid seda ka õigusaktides vastavate

asjaolude kontrollimiseks ettenähtud ametiisikud ja ametiasutused. Nagu ei teadnud apellant

elamu väidetavast muinsuskaitselisusest, ei saanud seda tuvastada ka teised pädevad asutused ja

ametiisikud. Elamus asuvate korteritega seonduvaid tehinguid ei ole teinud mitte üks notar, vaid

aastate vältel on neid tehinguid vormistanud peaaegu kõik Tartu linna notarid.

Apellant soetas korterid 2004 kevadel. Elamule on muinsuskaitse seatud 1997. Nimetatud

asjaolust sai apellant teada 2005 lõpus.

4) sätestab Põhiseaduse (PS) § 3, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel ning et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste

tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS

§ 15 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning

igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kohus omakorda järgib põhiseadust

ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub

põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.

Eelnimetatust tulenevalt oli alusetu keeldumine hinnangu andmisest selle kohta, kas apellandi

poolt kohtule esitatud kaebuses vaidlustatud õigusaktid, normid ja toimingud vastavad

põhiseadusele;

5) ei ole Muinsuskaitseamet täitnud nõuetekohaselt MuKS-st tulenevaid kohustusi, sealhulgas

kaitsekohustiseteatise väljastamise kohustust vaidlusalusele elamule. Kaitsekohustise teatis on

õigusvastane.

Ameti

ettekirjutuses

ja

kaitsekohustise

teatises

puudub

informatsioon

halduslepingu olemasolu kohta. Halduslepingut ei ole nõuetekohaselt avaldatud. Kuna apellant

sai halduslepinguga tutvuda alles kohtumenetluse käigus, siis tuleks kontrollida halduslepingu

delegatsiooninormi vastavust põhiseadusele ja MuKS sätetele ning tunnistada vastav säte

põhiseadusevastaseks.

Kaitsekohustise teatis sisaldab selle adressaadile otseseid kohustusi ja omandi kasutamise

piiranguid. Tulenevalt põhiseadusest saab isiku õigusi piirata üksnes seaduse alusel. Kuna

kaitsekohustise teatis ei ole haldusakt, siis on tegemist õigusvastaselt vormistatud ja

allkirjastatud dokumendiga ning teatises sisalduvad kohustused ja õiguste piirangud on

põhiseaduse vastased. Muinsuskaitseamet ei ole täitnud seadusega talle sätestatud kohustust ning

väidetava muinsuskaitselisuse kohta apellandile kaitsekohustise teatist esitanud. Kuna

Muinsuskaitseamet on kohtule esitatud materjalides kinnitanud ka elamu väidetava

muinsuskaitse alla võtmiseks expressis verbis sätestatud alusdokumente, siis ei ole elamu

muinsuskaitse all;

6) ei kaasatud apellanti ametiisiku poolt halduslepingu täitmise raames visuaalse vaatluse teel

kontrolli teostamisele. Tegemist oli haldusmenetluse toiminguga, millele laieneb HMS-is

sätestatud regulatsioon ja kohustused ning ka apellandi õigused, sealhulgas õigus olla teadlik

haldusmenetluse toimingutest, samuti õigus esitada oma vastuväiteid ja seisukohti.

Muinsuskaitseameti ettekirjutus on üks ühele sarnane linna poolt 2005 augustis tehtud

ettekirjutusega, mille apellant vaidlustas ja mille linn tühistas. Sama informatsiooni kajastas ka

kaitsekohustise teatis, mille linn saatis 2005 apellandile. Muinsuskaitseameti ettekirjutuses on

viidatud töödele, mis olid olemas juba 2005. Seega on ebaõige väide elamus pärast 2005

novembrit teostatud Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata tööde kohta. Muinsuskaitseameti

ettekirjutusega on oluliselt rikutud apellandi õigusi, s. h õigust heale haldusele.

6. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on Tartu linna ja Muinsuskaitseameti vahel sõlmitud haldusleping. Selle lepingu täitmise

käigus koostatud kaitsekohustuse teatis on õiguspärane. MuKS § 9 lg 2 järgi võib valla- või

linnavalitsus täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku

omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 6 lg 4 p 2 kohaselt täidab omavalitsus riiklikke kohustusi, mis tulenevad

selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet ja Tartu

Linnavolikogu on 18.03.2005 sõlminud halduslepingu eesmärgiga anda Tartu Linnavalitsusele

üle

muinsuskaitseseaduse

ja

teiste

õigusaktidega

Muinsuskaitseametile

pandud

muinsuskaitsealaste riiklike kohustustuste täitmine Tartu linna haldusterritooriumil. 25.04.2006

on Tartu Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti vahel sõlmitud samasisuline haldusleping.

Otsused halduslepingute sõlmimiseks Muinsuskaitseametiga riiklike muinsuskaitsealaste

kohustuste täitmise kohta Tartu linnas on Tartu Linnavolikogu võtnud vastu 17.02.2005 otsusega

nr 398 (jõustunud 23.02.2005) ja 20.04.2006 otsusega nr 71 (jõustunud 25.04.2006). Lepingu

p 3.1. kohaselt täidab Tartu Linnavalitsus Tartu linna haldusterritooriumil riiklikke

muinsuskaitseseadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid muinsuskaitsealaseid kohustusi.

Lepingu p-st 1.2. tuleneb, et Tartu Linnavalitsus määrab lepingus nimetatud ülesandeid enda

nimel täitma ühe oma struktuuriüksuse. Tartu Linnavalitsuse 19.05.2005 korraldusega nr 786

kinnitatud arhitektuuri ja ehituse osakonna põhimääruse p 5.4.1 kohaselt kuulub

muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmine vastavalt Muinsuskaitseametiga sõlmitud

halduslepingule arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele. Samuti on

nimetatud põhimääruse p 5.4.8. järgi koostöö korraldamine Muinsuskaitseametiga delegeeritud

arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele;

2) kontrollis halduslepinguga Tartu Linnavalitsusele üle antud riiklike muinsuskaitsealaste

kohustuste täitmise raames M. Eimre 23.08.2006 visuaalse vaatluse teel endise Tähtvere mõisa

vana peahoonet, asukohaga Tartus X 1, mis on kultuuriministri 20.03.1997 määrusega nr 12

tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Nimetatud määrusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nii

Tähtvere mõisa peahoone asukohaga X 1 kui ka Tähtvere mõisa vana peahoone asukohaga X 3.

Asjaolu, et Tähtvere mõisa vana peahoone asukohaks on kultuuriministri määruses ekslikult

märgitud X 3, mitte X 1, ei muuda nimetatud hoonete kultuuriväärtuseks olemist. Mälestiseks

tunnistatud asi on riigi kaitse all vastavalt MuKS §-ile 12 lg 2. Asja mälestiseks olemine

lõpetatakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperthinnangu ja Muinsuskaitse

Nõukogu ettepaneku alusel. Tähtvere mõisa vana peahoone 19. saj kultuurimälestiseks olemist ei

ole lõpetatud. Seega on tegemist arhitektuurimälestisega vastavalt kultuuriministri määrusele;

3) on MuKS § 16 lg 1 p 2 kohaselt mälestise omanik või valdaja kohustatud järgima MuKS-ist

tulenevaid kitsendusi, kuivõrd nende suhtes ei ole kaitsekohustuse teatises leevendusi ette

nähtud. M. Eimre poolt 21.11.2005 väljastatud riigi kaitse all oleva kinnismälestise

kaitsekohustuse teatist nr 4033 ei ole kaebuse esitaja enne käesolevas haldusasjas kaebuse

esitamist vaidlustanud. Seega on X 1 kinnismälestise omanik ja valdaja kohustatud järgima

kõiki

MuKS-st

tulenevaid

kitsendusi.

Kaitsekohustuse

teatis

on

koostatud

ühtsel

Muinsuskaitseametis kasutuseloleval vormil ja sisu osas on järgitud MuKS §-is 18 sätestatut.

Kaitsekohustuse teatis nr 4033 on Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

tähtkirjaga saadetud A.L. ile 24.11.2005, mida tõendab kviitungi koopia;

4) peab MuKS § 16 lg 1 p 4 kohaselt mälestise omanik või valdaja võimaldama muinsuskaitset

korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata.

M. Eimre lähtus 2006 visuaalse vaatluse läbiviimisel halduslepingust, täites Tartu

Linnavalitsusele üle antud riiklike muinsuskaitsealaseid kohustusi. Seega oli M. Eimre tegevus

ettekirjutuse tegemisele eelnenud haldusmenetluses õiguspärane.

Kultuurimälestiste Riiklikus Registris on andmed seoses Tähtvere mõisa vana peahoone

19. saj muinsuskaitselisusega alates 16.09.1997. Alates 07.11.2005 on Kultuurimälestiste

Riiklikus Registris Tähtvere mõisa vana peahoone 19. sajandist tunnuseid kirjeldavad andmed.

Arhitektuurimälestist kirjeldavad andmed ning lisaks täiendavad andmed sisalduvad ka Tartu

linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste registris ning need on avalikult kasutatavad.

Tartumaa Hooneregistri arhiivis on X 1 majavalduse toimik nr 26715 korteri nr 8 müügilepingu

kohta, mille on 20.02.2003 tõestanud Tartu notar Edgar Grünberg. Toimikus on märgitud ehitise

arhitektuurimälestiseks tunnistamise asjaolu ja muinsuskaitseseaduse sätted, mida kohaldatakse

mälestise kohta. Seega olid F. X 1 hoone kultuurimälestiseks tunnistamise andmed

kättesaadavad notaritele ja ka muudele huvitatud isikutele. Apellant ostis korterid F. X 1

elamusse 2004 kevadel. Kultuuriministri määrusega nr 12 ehitise mälestiseks tunnistamine

toimus enne, kui apellandil tekkis omandiõigus F. X 1 ehitise osas. Apellandi õigusi Tartu

Linnavalitsuse tegevusega rikutud ei ole.

7. Muinsuskaitseameti vaneminspektor Mart Siilivask vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus X 1 omanikele kooskõlas kõigi ettekirjutuse

koostamise aluseks olnud MuKS sätete kui ka seaduse üldise mõttega, samuti kehtivate

haldusmenetluse normidega. Ettekirjutuse koostamise vajadus tulenes MuKS §-is 44 sätestatust.

Ettekirjutuse koostamisel lähtuti MuKS §-ist 1, mille kohaselt on selle seaduse alusel toimuva

tegevuse eesmärgiks mälestiste säilimise tagamine. X 1 mälestiseks olemine on tõendatud

kultuuriministri määruse ja vastavate kannetega Kultuurimälestiste Riiklikus Registris.

Mälestisel teostatud tööde loetelu on ettekirjutuses esitatud. Ka M. Eimre poolt lisatud fotodel oli

näha, et tegemist on lõpetamata töödega. Mälestise säilimise tagamise seisukohalt ei ole oluline,

kas mälestist rikuti enne või pärast kaitsekohustuse teatise saamist, vaid asjaolu, et rikkumise

tagajärjel ja mälestise säilimise huvides on ettekirjutuses nõutavate tööde teostamine mälestisel

vajalik. Ettekirjutuse koostamisel on järgitud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava.

8. Muinsuskaitseamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et Muinsuskaitseameti

poolt 30.08.2006 koostatud ettekirjutus on tehtud kooskõlas MuKS §-iga 442. Pärast

kaitsekohustuse teatise nr 4033 väljastamist 21.11.2005 on elamus tehtud Muinsuskaitseametiga

kooskõlastamata ehitustöid. Vastavalt MuKS §-ile 24 on Muinsuskaitseameti või valla- või

linnavalitsuse loata keelatud kinnismälestisel muuhulgas ka remontimine ning ehitamine.

Ettekirjutusele eelnenud kaitsekohustise teatis nr 4033 väljastati omanikule vastavalt MuKS

§-ile 18 lg 1. Ettekirjutuse aluseks oli kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12. Samal alusel on

elamu aadressil A. X 1 kantud ka Kultuurimälestiste Riiklikku Registrisse. Elamu mälestiseks

olemine kajastub ka Maa-ameti elektroonilisel kaardil. Kaitsekohustuse teatis on väljastatud

Muinsuskaitseameti ja Tartu Linnavolikogu vahel sõlmitud halduslepingu p 3.3 alusel Tartu

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti M.

Eimre poolt. Tulenevalt MuKS §-ist 9 lg 2 on valla- või linnavalitsusel õigus täita

muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu

vahelise halduslepingu alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu

14. veebruari 2007 otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega

saadab halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks järgmised A.L. i

taotlused:

1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus, millega sai võimalikuks ametiisiku

tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel

kujul linnaregistris;

2) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega;

3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning

haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete

rikkumisega;

4) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus seoses A.X 1 asuva elamu

väidetava

muinsuskaitselisuse

teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute

teostamisel

haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tema tegevus kaebaja vara

väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel kujul linnaregistris.

Samuti tühistab ringkonnakohus Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutuse A.L. i osas ja

Muinsuskaitseameti 24.10.2006 vaideotsuse nr 1.1-7/1188. A.L. i kaebus kaitsekohustuse teatise

nr 4033 kehtetuks tunnistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse 23.08.2006 toimingu peale tuleb jätta rahuldamata.

10. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 1 vaatab ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu

otsuse peale, s. o apellatsioonkaebuses ei saa esitada neid taotlusi, mida ei ole esitatud esimese

astme kohtus ning mida seetõttu ei ole ka vaidlustatud otsusega lahendatud. Seetõttu jätab

ringkonnakohus tähelepanuta apellandi taotluse kohustada Muinsuskaitseametit ja Tartu linna

avaldama nende vahel sõlmitud haldusleping koos lisadega ja viima halduslepingusse märge

selle kohta, et haldusleping jõustub selle avaldamise hetkest. Samuti jätab ringkonnakohus

tähelepanuta need apellandi väited, mis ei ole antud haldusasjas asjakohased (s. o, et apellant ei

olnud teadlik korteriomandite ostmisel sellest, et elamu on kultuurimälestis jms; kohus on teinud

sama kuupäevaga kaks otsust, mis on identsed;).

11. Osaliselt on õige apellandi väide, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebuses

esitatud taotluste kohta. Kaebuses halduskohtule esitas apellant järgmised taotlused:

1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus, millega sai võimalikuks ametiisiku

tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel

kujul linnaregistris;

2) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega;

3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning

haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete

rikkumisega;

4) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus seoses A.X 1 asuva elamu

väidetava

muinsuskaitselisuse

teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute

teostamisel

haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tema tegevus kaebaja vara

väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel kujul linnaregistris;

5) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski ja Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste

teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus või tegevusetus ettekirjutusega seonduva

menetluse ja ettekirjutuse ettevalmistamisega;

6) tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus;

7) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses vaide lahendamisega ja

tühistada Muinsuskaitseameti 24.10.2006 vaideotsus nr 1.1-7/1188;

8) tunnistada kehtetuks kaitsekohustuse teatis.

Halduskohus on menetlenud järgmisi taotlusi:

1) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse toiming, mis tingis Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutuse

A.L. i suhtes;

2) tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus;

3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses vaide lahendamisega ja

tühistada Muinsuskaitseameti 24.10.2006 vaideotsus nr 1.1-7/1188;

4) tunnistada kehtetuks kaitsekohustuse teatis.

Ülejäänud kaebuses esitatud taotluste osas leidis halduskohus, et tegemist on iseseisvate

toimingutega erinevatel aegadel ning kaebajal tuleks neid vaidlustada seadusega sätestatud

korras arvestades kaebetähtaegu.

Vastavalt HKMS §-ile 4 lg 2 toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on

avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või

tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 9 lg 5 kohaselt võib kaebuse toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates.

Iseenesest õige on apellandi väide, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine on võimalik toimingu

sooritamisest arvates kolme aasta jooksul, kuid samas tuleb vastava kaebuse esitamisel

halduskohtule märkida konkreetne toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse.

Kaebaja taotlustes halduskohtule: 1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1 asuva

elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel

haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus, millega sai

võimalikuks ametiisiku tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni

avalikustamisel

elektroonilisel

kujul

linnaregistris;

2)

tunnistada

õigusvastaseks

Muinsuskaitseameti tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga

ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete

rikkumisega; 3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa

vaneminspektor

Mart

Siilivaski

tegevus

seoses

A.X

asuva

elamu

väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega; ja 4) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse

arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre

tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse

toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tema

tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel

kujul linnaregistris, ei ole märgitud Tartu linna, Muinsuskaitseameti, Muinsuskaitseameti

järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektori Mart Siilivaski ning Tartu Linnavalitsuse

arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre neid

konkreetseid toiminguid (s. t toimingu sisu, millal see teostati või tegevusetuse puhul selle sisu ja

mis ajast on tegevusetus jms), millede õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb.

Vastavalt HKMS §-ile 10 lg 2 märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule

muuhulgas ka vaidlustatava toimingu sisu ja asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast

toimingust.

Antud juhul viidatud taotluste juures ei ole kaebaja märkinud, milliseid konkreetseid toiminguid

ta soovib vaidlustada, samuti puudub toimingute sisu ja asjaolud, millal kaebaja sai kaevatavatest

toimingutest teada. Seega kaebus ei vastanud nimetatud taotluste osas HKMS §-is 10 sätestatud

nõuetele.

Vastavalt HKMS §-ile 11 lg 1 p 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab

käesoleva seadustiku §-is 10 sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui halduskohus

leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse

ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Halduskohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et menetletavad ei ole kaebaja taotlused, mis

käsitlevad vastustajate tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, sest tegemist on

iseseisvate toimingutega eri aegadel ja kaebaja peab vaidlustama neid, arvestades seaduses

sätestatud kaebetähtaega. Asudes sellisele seisukohale, on halduskohus rikkunud HKMS § 11

lg 1 p 1 ja lg 2. Asja kohtuliku ettevalmistamise käigus oleks pidanud kohus kontrollima kaebuse

vastavust HKMS §-ile 10 ja kui ta leidis, et kaebaja mõni taotlus on ebaselge ja arusaamatu, siis

oleks kohus pidanud tegema käiguta jätmise määruse ning andma kaebajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Antud juhul ei ole halduskohus teinud kaebaja osade taotluste osas käiguta

jätmise määrust ega võtnud nende kohta seisukohta ka vaidlustatud otsuse resolutsioonis.

Sellises olukorras on osad kaebaja taotlused jäänud lahendamata ja nende osas puudub

halduskohtu seisukoht. Kuna on tegemist halduskohtu poolt sellise olulise menetlusnormide

rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb halduskohtu

vaidlustatud otsus osaliselt tühistada ning kaebaja taotlused:

1) tunnistada õigusvastaseks linna tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tegevus, millega sai võimalikuks ametiisiku

tegevus kaebaja vara väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel

kujul linnaregistris;

2) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava

muinsuskaitselisuse teemaga ning haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja

hea halduse tava põhimõtete rikkumisega;

3) tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa vaneminspektor

Mart Siilivaski tegevus seoses A.X 1 asuva elamu väidetava muinsuskaitselisuse teemaga ning

haldusmenetluse toimingute teostamisel haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete

rikkumisega;

4) tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Maret Aimre tegevus seoses A.X 1 asuva elamu

väidetava

muinsuskaitselisuse

teemaga

ning

haldusmenetluse

toimingute

teostamisel

haldusmenetluse ja hea halduse tava põhimõtete rikkumisega ning tema tegevus kaebaja vara

väärtust vähendava alusetu informatsiooni avalikustamisel elektroonilisel kujul linnaregistris,

tuleb saata halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks.

12. Kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Tartumaa

vaneminspektor Mart Siilivaski ja Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

kultuuriväärtuste

teenistuse

vanemspetsialisti

Maret

Aimre

tegevus

või

tegevusetus

ettekirjutusega seonduva menetluse ja ettekirjutuse ettevalmistamisega ei kuulu tagasisaatmisele

halduskohtule asja kohtulikuks läbivaatamis ettevalmistamiseks. Kaebaja ei ole küll märkinud,

milliste konkreetsete toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, kui taotluse sisust on aru

saada, et ta soovib vaidlustada haldusmenetluse toiminguid, mis on tehtud seoses

Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutusega. Seega tema taotlus tunnistada õigusvastaseks ja

tühistada Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus hõlmab ka ettekirjutusega seonduva

menetluse läbiviinud ametiisikute toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kuna menetluse

läbiviimine on haldusmenetlus ning haldusmenetluse toiminguid on võimalik vaidlustada koos

sisulise otsusega (s. o antud juhul koos ettekirjutusega), siis on võimalik ametiisikute toimingute

õiguspärasust hinnata koos ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisega.

13. Õige on apellandi seisukoht, et Muinsuskaitseamet on 30.08.2006 ettekirjutuse tegemisel

rikkunud haldusmenetluse sätteid ning on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada.

Vastavalt MuKS §-ile 1 lg 2 käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlus toimub

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Järelevalveametniku ettekirjutust reguleerib MuKS § 442 ning seal ei ole sätestatud, et

haldusmenetlus toimuks teisiti, kui on sätestatud haldusmenetluse seaduses.

Vastavalt HMS §-ile 40 lg 1 enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus või

vastuväited.

Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole enne ettekirjutuse tegemist Muinsuskaitseamet andnud

kaebajale võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on

selle tegemise aluseks võetud inspekteerimise käigus 23.08.2006 tuvastatu. Toimikus on olemas

küll kaebaja 14. novembri 2005 kirjalik vastus Tartu Linnavalitsusele, kuid toimikus puuduvad

andmed selle kohta, et Muinsuskaitseamet oleks pärast 23.08.2006 inspekteerimist ning enne

ettekirjutuse tegemist andnud kaebajale võimaluse esitada omapoolne arvamus ja vastuväited.

Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt leidnud, et ärakuulamisõigusega kui

hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda

eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2003 otsust asjas nr 3-3-1-74-03; 25. novembri

2003 otsust asjas nr 3-3-1-70-03; 19. detsembri 2006 otsust asjas nr 3-3-1-80-06). Ärakuulamise

põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta

ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti

andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid

täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära

kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud

teave haldusakti andmisel arvesse.

Lähtudes eeltoodust, on Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus õigusvastane ja tuleb

tühistada A.L. i osas. Ettekirjutus on juba õigusvastane haldusmenetluse normide olulise

rikkumise tõttu ja seetõttu puudub vajadus hinnata seda, kas ka sisuliselt oleks ettekirjutus

ebaõige.

14. Kuna Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb A.L. i osas

tühistada, siis on õigusvastane ja tuleb tühistada ka Muinsuskaitseameti 24.10.2006 vaideotsus

nr 1.1-7/1188, mis on tehtud kaebaja vaides, mille ta esitas Muinsuskaitseameti 30.08.2006

ettekirjutuse peale.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis on esitatud seoses kaebaja

taotlusega tunnistada kehtetuks kaitsekohustuse teatis nr 4033 ning ringkonnakohus ei pea

HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata selles osas esimese astme kohtu

põhjendusi.

Kultuuriministri 20.03.1997 määrusega nr 12 on tunnistatud kultuurimälestiseks Tähtvere mõisa

peahoone asukohaga X 1 ja Tähtvere mõisa vana peahoone asukohaga X 3. Asjaolu, et

Tähtvere mõisa vana peahoone asukohaks on kultuuriministri määruses ekslikult märgitud X 3,

mitte X 1, ei muuda nimetatud hoonete kultuuriväärtuseks olemist. Mälestiseks on tunnistatud

nii Tähtvere mõisa peahoone kui ka Tähtvere mõisa vana peahoone ja mälestiseks tunnistatud asi

on riigi kaitse all vastavalt MuKS §-ile 12 lg 2.

Apellant ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid sellele, et kaitsekohustuse teatis ei ole

haldusakt HMS § mõistes, küll on ta aga leidnud, et tegemist on õigusvastaselt vormistatud ja

allkirjastatud dokumendiga, sest kaitsekohustuse teatise on koostanud ja allkirjastanud vastavat

õiguslikku alust mitteomav haldusorgan.

Vastavalt MuKS §-ile 18 lg 1 koostab muinsuskaitseamet omanikule või valdajale

kaitsekohustuse teatise mälestise tunnistamise õigusakti alusel.

MuKS § 9 lg 2 järgi võib valla- või linnavalitsus täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi

Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt.

Muinsuskaitseamet ja Tartu Linnavolikogu on 18.03.2005 sõlminud halduslepingu, millega on

antud

Tartu

Linnavalitsusele

üle

muinsuskaitseseaduse

ja

teiste

õigusaktidega

Muinsuskaitseametile pandud muinsuskaitsealaste riiklike kohustustuste täitmine Tartu linna

haldusterritooriumil. 25.04.2006 on Tartu Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti vahel sõlmitud

samasisuline haldusleping (tl 106-109). Lepingu p 3.1. kohaselt täidab Tartu Linnavalitsus Tartu

linna haldusterritooriumil riiklikke muinsuskaitseseadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid

muinsuskaitsealaseid kohustusi. Lepingu p-st 1.2. tuleneb, et Tartu Linnavalitsus määrab

lepingus nimetatud ülesandeid enda nimel täitma ühe oma struktuuriüksuse. Tartu Linnavalitsuse

19.05.2005 korraldusega nr 786 kinnitatud arhitektuuri ja ehituse osakonna põhimääruse p 5.4.1

kohaselt kuulub muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmine vastavalt Muinsuskaitseametiga

sõlmitud halduslepingule arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele. Lepingu

p 3.3. kohaselt Tartu Linnavalitsus koostab ja väljastab kaitsekohustuse teatise Tartu linna

haldusterritooriumil asuva mälestiste kohta, lähtudes kultuuriministri käskkirjast, millega asi

tunnistati mälestiseks. Ebaõige on apellandi väide, et halduslepingut ei ole avalikustatud.

Haldusleping on avalikustatud määrusele ettenähtud korras ning on jõustunud. Lähtudes

eeltoodust, oli vanemspetsialist M. Eimre õigustatud koostama ja väljastama kaebajale

kaitsekohustuse teatist.

Kaitsekohustuse teatis on oma olemuselt informatiivse iseloomuga dokument, mis antakse

mälestise tunnistamise õigusakti alusel (MuKS § 18 lg 1). Seega ei saa kaitsekohustuse teatis

rikkuda isiku õigusi ega piirata tema vabadusi. Isiku õigusi võib rikkuda õigusakt, millega on asi

tunnistatud mälestiseks (s. o antud juhul Kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12), kuid mitte

kaitsekohustuse teatis, sest selle teatisega ei tekitata, muudeta või lõpetata isiku õigusi ja

kohustusi. Käesolevas asjas ei ole aga vaidluse esemeks Kultuuriministri 20.03.1997 määrus

nr 12.

Kuna kaitsekohustuse teatis ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, siis pole kohtul alust

analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad kaitsekohustuse teatise seaduslikkust.

16. Asjakohased ei ole apellandi väited, mis on esitatud seoses tema taotlusega halduskohtule

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest, on halduskohus tema esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaadanud ja rahuldanud selle osaliselt (tl 54). Vastavalt HKMS §-ile 122

lg 5 võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega juhul, kui apellant leidis, et

halduskohus on ebaõigesti jätnud tema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt

rahuldamata, oleks ta pidanud esitama määruskaebuse ringkonnakohtule. Apellant ei ole

määruskaebust Tartu Halduskohtu 28.11.2006 määruse peale esitanud ning apellatsioonkaebuses

ei ole tal enam õigust esitada vastuväiteid tema poolt esitatud õiguskaitse taotluse lahendamise

kohta.

17. Kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse

osakonna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti M. Eimre toiming 23.08.2006, mis tingis

Muinsuskaitseameti 30.08.2006 ettekirjutuse A.L. i suhtes, tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud

toimingu käigus kontrollis vanemspetsialist M. Eimre arhitektuurimälestist X 1. Ebaõige on

apellandi väide, et tegemist oli haldusmenetluse toiminguga, mille läbiviimisel oleks pidanud

ametiisik järgima HMS-s sätestatud uurimisprintsiipi, teavitamise kohustust jms. Tegemist on

ametiisiku toiminguga (s. o haldustoiminguga) oma ametiülesannete täitmisel. Selleks, et

tunnistada toiming õigusvastaseks, peab olema selle läbiviimisel rikutud seadust ja seeläbi ka

kaebaja õigusi. MuKS § 9 lg 2 järgi võib valla- või linnavalitsus täita muinsuskaitsealaseid

riiklikke

kohustusi

Muinsuskaitseameti

ja

kohaliku

omavalitsuse

volikogu

vahelise

halduslepingu kohaselt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 4 p 2 kohaselt täidab

omavalitsus riiklikke kohustusi, mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu

vahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet ja Tartu Linnavolikogu on 18.03.2005 sõlminud

halduslepingu, millega on antud Tartu Linnavalitsusele üle muinsuskaitseseaduse ja teiste

õigusaktidega Muinsuskaitseametile pandud muinsuskaitsealaste riiklike kohustustuste täitmine

Tartu linna haldusterritooriumil. 25.04.2006 on Tartu Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti

vahel

sõlmitud

samasisuline

haldusleping.

Otsused

halduslepingute

sõlmimiseks

Muinsuskaitseametiga riiklike muinsuskaitsealaste kohustuste täitmise kohta Tartu linnas on

Tartu Linnavolikogu võtnud vastu 17.02.2005 otsusega nr 398 (jõustunud 23.02.2005) ja

20.04.2006 otsusega nr 71 (jõustunud 25.04.2006). Lepingu p 3.1. kohaselt täidab Tartu

Linnavalitsus Tartu linna haldusterritooriumil riiklikke muinsuskaitseseadusest ning teistest

õigusaktidest tulenevaid muinsuskaitsealaseid kohustusi. Lepingu p-st 1.2. tuleneb, et Tartu

Linnavalitsus määrab lepingus nimetatud ülesandeid enda nimel täitma ühe oma

struktuuriüksuse. Tartu Linnavalitsuse 19.05.2005 korraldusega nr 786 kinnitatud arhitektuuri ja

ehituse osakonna põhimääruse p 5.4.1 kohaselt kuulub muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste

täitmine vastavalt Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingule arhitektuuri ja ehituse

osakonna kultuuriväärtuste teenistusele. Lähtudes eeltoodust, oli vanemspetsialisti M. Eimre

toiming 28.08.2006 õiguspärane. Samuti tuleneb ka MuKS §-ist 9 lg 1 p 5 ja 6 linnavalitsuse

kohustus kontrollida, kas mälestistega seotud seotud tööd ja asjakohased projektid on

kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga ning teeb Muinsuskaitseametile viivitamata teatavaks

käesoleva seaduse rikkumise juhud ja mälestisi kahjustavad muutused.

18. Apellandi väite kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti menetlusosalistena käsitlemata

ametiisikud, kelle tegevuse peale ta kaebuse esitas. Nähtuvalt asja materjalidest, on apellant ise

käsitlenud menetlusosalistena nii Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonda kui

osakonnas töötavat ametiisikut M. Eimret.Vastavalt HKMS §-ile 14 lg 5 võib haldusülesandeid

täitvat ametnikku esindada isik, keda on selleks volitanud asutus, kus ametnik töötab. Seega oli

õigus Tartu Linnavalitsusel vastata ametiisiku eest. Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna

Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask oli menetlusosalisena kaasatud, kuigi ebaõigesti

Muinsuskaitseameti Tartu osakonnana.

19. Apellant on esitanud taotluse kontrollida MuKS § 9 lg 2 vastavust Põhiseadusele. Samuti

taotleb ta apellatsioonkaebuses tunnistada põhiseadusvastaseks MuKS selles osas, mis sätestab

teistele vaidemenetlustele ja halduskohtumenetluses esitatavatele kaebustele sätestatud tähtajast

oluliselt lühema vaide esitamise tähtaja (apellant on siin silmas pidanud MuKS § 442 lg 3) ning

MuKS § 17 lg 4, mille kohaselt kaitsekohustuse teatis jõustub selle allakirjutamise päevast.

Põhiseaduse vastaseks peab apellant ka MuKS § 26. Apellant on esitanud halduskohtule taotluse

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud

„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ selles osas,

et selles puudub õiguslik regulatsioon elamu omaniku mälestiseks tunnistamise protsessi

kaasamiseks ja mälestiseks tunnistamise akti vaidlustamise kohta.

MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib linnavalitsus täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi

Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitasuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt.

Nimetatud säte on delegatsiooninormiks, mis annab Muinsuskaitseametile võimaluse anda

halduslepinguga linnavalitsusele üle muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmine ning see ei

ole põhiseadusega vastuolus.

Vastavalt HKMS §-ile 25 lg 9 jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga

seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Sama

paragrahvi lg 10 kohaselt kui halduskohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis

tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab

ta kohtuotsuse Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Riigikohtus.

Lähtudes eeltoodust, saab kohus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks seaduse või muu

õigustloova akti ja käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus, kuid

põhiseaduse vastaseks ei saa tunnistada haldusorganite või ametiisikute tegevust. Seetõttu jätab

ringkonnakohus

tähelepanuta

apellandi

väited

seoses

vastustajate

tegevuse

põhiseadusevastasusega.

Kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt oli

kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Põhiseaduse §-st 15 lg 1 ja eelnevalt viidatud HKMS

sätetest tulenevalt tunnistab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta

jõuab kohtuasja arutamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on

vastuolus Põhiseadusega. Säte, mille põhiseaduspärasust põhiseaduslikkuse järelevalve kohus

kontrollib, peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Apellandi poolt viidatud

MuKS sätted ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Kultuurimälestiseks tunnistamise

ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord“ ei ole antud kohtuasja lahendamisel

asjassepuutuvad. Seetõttu ei saaks kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet ja puudub alus

hinnata, kas viidatud sätted on või ei ole vastuolus põhiseadusega.

20. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb HKMS § 92 lg 2 alusel

jagada kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Halduskohtus on apellandi

menetluskuluks olnud kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni ja ringkonnakohtus

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni. Arvestades HKMS § 92 lg 2 tuleb

Muinsuskaitseametilt apellandi kasuks välja mõista halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud osaliselt, s. o 80 krooni. Vastustajad menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Agu Timmi Maili Lokk Viivi Tomson