2-07-13697/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI 2-07-13697

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Marika Leimann Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 14.mai 2007. a , Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-13697 Tsiviilasi H L hagi V L vastu vanema kande vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA H L , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA V L , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOLMAS ISIK Ü L , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON Tunnistada R L , isikukood xxxx, elukoht xxxx, sünniaktis nr. xxx, milline on koostatud Tamsalu xxxx.a., vanema H L , isikukood xxxx, elukoht xxxx, kohta Haapsalu Perekonnaseisuametis xxxx.a. koostatud abieluakti nr. xxx alusel tehtud kanne ebaõigeks.

Menetluskulude jaotus Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendus

Hagiavalduses toodu kohaselt abiellusid pooled xxxx.a. xxxx.a. augustis lahkus kostja hageja juurest koos Ü L . Nende elukohta hageja ei teadnud. Abielu jäi lahutamata ja kostjaga kohtus ta korra

2 juhuslikult ühel sünnipäeval, aga seal omavahel ei suheldud. Vahepeal vahetas hageja korduvalt elukohta ja abikaasaga ei suhelnud. 2007.a. algul tuli hageja tagasi Soomest, kus ta oli pikemat aega viibinud ning siis sai ta teada, et abikaasa otsib teda taga, kuna tahab abielu lahutada. Siis kuulis hageja ka seda, et kostjal on sündinud Ü L ühine laps. Ja siis sai hageja ka teada, et teda on kantud sünniakti selle lapse isana, kuna formaalselt oli ta siis kostjaga abielus. Kolmas isik Ü L on talle tunnistanud, et R on tema laps. Kolmas isik on talle ka öelnud, et on huvitatud enda kandmisest lapse sünniakti isana. PerekS § 39 lg.1, 44 lg.1 ja lg,2 p.1 alusel esitatud hagis soovib hageja vaidlustada isa kannet xxxx sündinud R L sünniaktis.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil tunnistab hagi täielikult. Hagis esitatud asjaolud on õiged. Kostja teadis küll, et kui hageja temaga koos lapse sündi registreerima ei tule ja avaldust ei tee, et see tema pole laps, siis kantakse teda isana sünniakti. Kuna kostja ei saanud hagejaga kontakti, siis nii juhtuski ja kuigi lapse tegelik isa on Ü L , on igal pool paberites lapse isana kirjas hageja. 2006.a. lõpus või 2007.a. alguses sai kostja lõpuks saata hagejale sõna, et saaks asjad korda aetud. On nõus et kumbki pool kannab oma kulud.

Kolmas isik oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil on nõus, et hagi kuulub rahuldamisele. Ta tunnistab, et R L on tema poeg. Teab, et V otsis H , et hageja tuleks ja kinnitaks, et R pole tema laps. Sellepärast venis ka R sünni registreerimine.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused.

Seadused

PerekS § 39 lg.1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetaks põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.

PerekS § 39 lg.3 kohaselt, kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest lapse isana sünniakti.

PerekS § 44 lg.1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniakti vanema koht tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

PerekS § 44 lg.2 p.1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.

PerekS § 44 lg.3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada sama kande ebaõigsusest.

Asjaolud

Ükski menetlusosaline ei vaidlusta, et -xxxx poolte vahel sõlmitud abielu ajal, -mis tänase seisuga ja, -vaatamata vähemalt xxxx.a. tegelikkuses toimunud abielusuhte lõppemisele, -on ametlikult lahutamata,

3 -on xxxxsündinud R L , -kelle isaks on mitte sünniakti kantud isik H L , -vaid kolmanda isikuna menetluses osalev Ü L .

Järeldus

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on leidnud piisavalt usaldusväärselt tõendamist..

Tõendid

Kohus on asja lahendamisel uurinud tõenditena: R L sünnitunnistuse ja sünniakti ärakirja, poolte abielutunnistuse ärakirja.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud asjas on hageja kinnitanud, et ei soovi kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning kostja on kinnitanud, et kumbki pool kannab oma kulud ise.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev