2-07-11321/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-11321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-11321

Tsiviilasi K I hagi M K vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA K I , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

KOSTJA M K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Tuvastada, et xxxx sündinud M I , isikukood xxxx (sünniakt nr. xxxx koostatud xxxx Lääne- Viru Maavalitsuses) põlvneb M K ´st, isikukood xxxx.

Välja mõista M K `lt elatise katteks alates 14.05.2007 igakuuliselt 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni xxxx.a. sündinud M I ülalpidamiseks K I kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Menetluskulud kannab M K .

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on pooled tutvunud veebruaris 2005 ning siis suheldi pidevalt. Hageja jäi üsna ruttu rasedaks ja xxxx sündis poeg. Kostja oli teadlik, et see on tema laps ning käis hagejat ka haiglas vaatamas. Ta soovis last enda nimele registreerida, kui hageja seda aga tegema läks, siis kostjat kaasas ei olnud. Peale lapse sündi on hageja mitmel korral küsinud kostja käest raha lapse toetuseks, kuid ta on andnud vaid 300 krooni kokku kahel korral.. Hageja soovib põlvnemise tuvastamist ja elatisena 1800 krooni väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Suuliselt istungil tunnistas põlvnemise nõuet ja oli nõus minema perekonnaseisasutusse isadust vabatahtlikult tuvastama. Kostja leidis istungil, et ka elatise osas on võimalik kompromissi arutada.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus vanema nõudel asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt põlvnemise tuvastamise hagides mõistetakse elatis välja alates isaduse tuvastamisest. Antud juhul on isadus tuvastatud 14.05.2007 Lääne- Viru Maavalitsuse poolt välja antud lapse sünnitunnistusega.

Menetluse käigus on pooled vabatahtlikus korras kohtuväliselt vormistanud põlvnemist tõendava dokumendi, seega poolte vahel puudub vaidlus põlvnemise osas. Hageja soovis kohtuliku vaidluse käigus lugeda tuvastatuks xxxx sündinud M I põlvnemine kostjast M K ja lugeda hagi rahuldatuks kostja omaksvõtuga.

Kohus leiab, et haginõue, tuvastada xxxx sündinud M I põlvnemine M K , kuulub rahuldamisele kostja poolt hagi õigeksvõtu kaudu. Kostja tunnistas suuliselt kohtuistungil, et ta on nõus vabatahtlikult tunnistama isadust lapse suhtes. Vastava vabatahtliku nõude tunnistamise realiseerisid pooled kohtumenetluse kestel lapse sünnitunnistuse ümbervormistamisega.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavs ulatuses.

Kostja on hagile suuliselt istungil vastust esitades leidnud, et elatise osas on võimalik jõuda ka kompromissile. Kostja ei ilmunud asjas toimunud teisele istungile, kuid on suuliselt hagejale kinnitanud, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega ja temalt elatisena hageja soovitud elatise miinimumsuuruse väljamõistmisega. Hageja kinnitusel kahe istungi vahelisel perioodil ei ole kostja asunud vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitma.

Haginõue põlvnemise tuvastamiseks on tõendatud poolte poolt menetluse kestel vabatahtlikult läbitud isaduse tuvastamise menetluse tulemusena vormistatud lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, milles on tehtud kanne kostja kui isa kohta ning on tõendatud hagile lisatud sünniaktiga nr.30 ja sünnitunnistusega. Haginõue elatise nõudeks on tõendatud kostja poolt vastuväidete esitamisest loobumisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 09. juulil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev