2-06-29466/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2007.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29466 Tsiviilasi TL avaldus TS´alt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TLPTV kaudu (XXX); Avaldaja esindaja MP (XXX); Puudutatud isik TS (ik XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik AS (ik XXX); Puudutatud isiku AS esindaja vandeadvokaat ET-Š (XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg 03.mai.2007.a

RESOLUTSIOON

Võtta ära, TS´alt (isikukood XXX), vanema õigused XXX sündinud tütre AS(isikukood XXX) suhtes. Välja mõista TS`lt elatisraha 1800 (üks tuhat kaheksasada ) krooni igakuiselt tütar AS, sündinud XXX ülalpidamiseks alates XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras eestkosteasutuse TL kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 244 lg 1 p 1 alusel elatise osas.

Jätta menetluskulud täies ulatuses TS kanda. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

TL esitas XXX kohtule avalduse TS´alt vanema õiguste äravõtmiseks XXX. sündinud tütre AS(isikukood XXX) suhtes. Avalduse kohaselt on TSal alaealine tütar AS. Laps on vallaslaps. Rasedusega arvele saabus TS 18-ndal rasedusnädalal, raseduse algul tarbis ta igapäevaselt pudel õlut ning kuni 15-nda rasedusnädalani ka amfetamiini. PT V S osakonna

2 lastekaitse spetsialistid leidsid, et TS vajab toetust ja õpetust emaks olemisel. Perega hakkasid tööle sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peretöötajad HS ja HE. Peretöötajatega TS koostööd ei teinud. Kahel korral on laps hospitaliseeritud SA TL vastsündinute osakonda ja viimasel korral diagnoositi lapsel raputatud lapse sündroom, mille tõttu alustati ka kriminaalasi XXX XXX lastehaiglas toimunud ümarlauas oli arstide arvamus, et laps tuleks haiglast välja kirjutada, aga selle põhjal, kuidas ema haiglas oleku ajal lapsega käitus, ei julge nad last koju saata. Ema käitumine lapsega on muutunud järsemaks, ema ise oli väga närviline, samuti lahkus ta haiglast lapse juurest kaheks ööpäevaks. Ümarlauas selgus, et lapse jätmine ema juurde ohustab tema elu ja tervist. Lapse turvalisuse tagamiseks otsustati laps emast eraldada ja paigutada TL imikute ja puuetega laste keskuse varjupaika. Lastekaitse spetsialistid leiavad, et TS ei suuda tagada oma tütrele stabiilset, turvalist ning arendavat kasvukeskkonda. Arvestades eeltoodud ja juhindudes Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 50 lg 1, 2, § 54 lg 1 p 1, 2, 3, § 60, § 61 lg 4 palub PTV ära võtta vanema õigused TS´alt tema 12.06.2006.a. sündinud tütre ASa suhtes, välja mõista elatusraha TS´alt ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt kuni ASa täisealiseks saamiseni.

Puudutatud isiku TS vastus avaldusele

Kohus on puudutatud isiku TS´a ära kuulanud 16.01.2007.a. toimunud kohtuistungil. TS tunnistab, et avalduses kirjapandu on tõsi, kuid ta on vastu sellele, et temalt vanemaõigused ära võetakse ning soovib, et laps jääks tema juurde elama.

Puudutatud isiku AS esindaja ET seisukoht

Lapsele AS´ale on määratud riigi poolt esindajaks ET-Š . Esindaja on seiskohal, et last sellise ema juurde jätta ei saa, kes ei hooli lapse ega ka enda tervisest.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.

Asjas on tõendatud, et AS sündis XXX., tema ema on TS, isa kohta kanne puudub ( sünniakt nr XXX) TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastavate toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt. Kohus juhindub asja läbivaatamisel ka lastekaitseseaduse § - dest 27, 28, 31, sotsiaalhoolekandeseaduse § 25 ning lapse õiguste kaitse konventsiooni artiklist 9, 19. Vanema õiguste äravõtmine kui rangeima abinõu kohaldamine eeldab vanema sellist käitumist, mille tulemusena on ohustatud lapse elu, tervis, tema seadusega kaitstud huvid ning vanema suhtes muud kasutuselevõetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole kasutamine võimalik. Käesoleval juhul on lapse esindaja leidnud, et igati põhjendatud on vanema õiguste äravõtmine, kohus saab lähtuda vaid lapse huvidest. Lapse esindaja on leidnud, et esitatud tõendid kinnitavad tegelikku olukorda, lapse ema on narkosõltlane, ebakindlate eluviisidega, ema ei ole jälginud imiku toitmisja hooldusjuhiseid, ema käitumise

3 tagajärjel on lapsel tekkinud raputatud lapse sündroom, laps vajab pidevat meditsiinilist jälgimist. SA TL informeeris eestkosteasutust oma kirjaga pärast lapse sündi asjaoludest, sest ilmnes, et lapse ema ei käitunud lapsega kohaselt, karjus ja raputas last, ei söötnud ettenähtud aegadel. Perega hakkasid tööle sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peretöötajad HS ja HE, kelle arvamuse kohaselt peretöötajatega TS koostööd ei teinud, oli üleolev, tõrjuv, soovitusi lapse toitmisel ja hooldamisel ei jälginud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Isik , kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused ( PerekS § 55 lg 1) ning vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustustest. Kohtus teistkordsel ärakuulamisel ei suutnud TS kohtule tõendada, et tal puudub vajadus narkootilise aine järele ning on omandanud oskused lapse hooldamiseks, samuti asjaolu, et tal selleks tahe oleks, samas selgitas eestkosteasutuse esindaja, et laps paraneb, lastekodus on TS käinud kord kuus vaatamas, aprillis kolmel korral, kuigi võiks seda tihedamini teha. PerekS § 56 lg 1 kohaselt võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud. Perekonnaseaduse (PerekS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg 1 näeb ette , et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 62 kohaselt kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja lapsele elatise kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1800 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista

Vastavalt PerekS § - le 61 lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, eestkosteasutus on palunud kohaldada miinimummäära. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud asjas tuleb jätta täielikult TS kanda.

Liili Lauri Kohtunik