2-07-13499/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Legislator headnote
AI generated2-07-13499/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Kohus
Kohtunik
Harju Maakohus
Liili Lauri Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2007.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number
Menetluse liik 2-07-13499
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
IKhagi JK vastu elatise suurendamise nõudes
Hageja IK( ik XXX elukoht XXX); Kostja JK(ik XXX, elukoht XXX).
Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 1. Muuta Tallinna Linnakohtu 04.08.2000.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/4/241-1577/00 kostjalt JK välja mõistetud elatisraha suurust ja mõista kostjalt JK välja elatusraha 2000 krooni kuus IK kasuks lapse KK (sünd XXX ülalpidamiseks alates 01.09.2006.a. kuni KK täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni.
2.Välja mõista kostjalt JK riigilõiv summas 1250.00 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta Rahandusministeeriumi kontole Hansapangas nr XXX või Ühispangas kontole nr XXX mõlemal juhul viitenumber XXX. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXXHansapangas, viitenumbriks märkida XXX. Hageja nõue ja asjaolud
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud tütar KK. Kostja maksab hagejale elatist vabatahtlikult liiga vähe, mistõttu palub hageja suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ning mõista välja lapse KK ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni alates 01.09.2006.a.
Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud , milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust koos vastuväidetega ning tõenditega tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 2000 = 18000 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 1250 krooni.
Liili Lauri Kohtunik