3-06-2489/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2489 Otsuse kuupäev 09.05.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ kaebus Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Ameti peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1982 tühistamise ja taotluse nr 0406670003 uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2007 Istungil osalenud isikud

Resolutsioon Kaebuse esitaja Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ esindaja Margus Lentsius; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ esitas 21.07.2006 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse investeeringutoetuse saamiseks. PRIA peadirektori 14.11.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/1982 jäeti taotlus rahuldamata seoses rahaliste vahendite puudumisega. Õigusliku alusena on käskkirjas märgitud Struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 3 ja põllumajandusministri 10.juuni 2005 määruse nr 66 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.4 Integreeritud maaparandus“ tingimused““ § 17, § 18 lõiked 1,2,4.

Kaebuse põhjendus Kaebaja taotleb PRIA peadirektori 14.11.2006 nr 1-3.12/1982 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ning selle tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ taotlus uuesti läbi.

Kaebuse esitaja märgib, et vaidlustatud käskkirjas taotluse rahuldamata jätmise otsuse näol on tegemist soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis peab olema motiveeritud. Seega peab haldusaktis olema esitatud nii haldusakti andmise faktilised asjaolud kui ka õiguslik alus. Sellega tagatakse haldusakti adressaadile selgus, millistel motiividel jäeti esitatud taotlus rahuldamata ning millistel asjaoludel vastava lõpptulemuseni jõuti. Taotluse menetlemisel on PRIA valesti hinnanud toetuse taotluses sisalduvaid kriteeriume, andes taotlusele 9 hindepalli. Taotlustoimiku hindepunktide määramisel meede 4 analüütiku kontroll-lehe real 34 on maaparandussüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise tegevuste eest omistatud 4 hindepunkti. Taotlustoimiku ja struktuuritoetuse avaldus meede 3.4 järgi planeeritud maaparandustööd sisaldavad vähemalt nelja, Põllumajandusministri 10.06.2005.a määruse nr 66 lisas 1 märgitud tegevust. Seega oleks hindepunktide arvestamisel nende tegevuste eest pidanud meede 4 analüütiku kontroll-lehe rea 33 järgi antama mitte neli vaid viis hindepunkti. Tegevused, mida Kanamardi Maaparandusühistu poolt kavandatav investeering sisaldab ning mille eest, vastavalt määruse lisas 9 märgitule, oleks taotlus pidanud punkte saama on alljärgnevad: 1. Taotlejaks on mittetulundusühing - 2 punkti;

2. Vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine - 3 punkti;

3. Investeeringuobjektiks on vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti - 5 punkti. Kanamardi Maaparandusühistu taotlus sisaldab viite määruse lisas 1 nimetatud investeeringuobjekti: 1.1 Kuivendussüsteemi reguleeriv võrk; 1.7 Maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis; 1.8 Maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatis; 1.9 Teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis . Nende nelja tegevuse eest oleks PRIA pidanud taotlusele vastavalt lisa 9 punktile 3.1 andma viis hindepunkti, kuna investeeringuobjektiks on vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Vastavalt 21.07.2006 esitatud avaldusele on planeeritud investeeringuobjektiks ka lisa 1 punktis 2.1 nimetatud investeeringuobjekt. Seda tõendavad ka ehitusseaduse järgi Varbla Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba ja Varbla Vallavalitsuse kinnitus selle kohta, et investeeringuobjektiks on eratee. PRIA poolt tehtud vea tõttu sai Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ taotlus kokku üheksa hindepunkti, mitte kümme, nagu oleks pidanud saama. Kuna vastavalt määrusele toimus toetuse taotluste rahuldamine saadud hindepunktide alusel moodustatud paremusjärjestuse põhjal, siis oli toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA poolt taotluse hindamisel tehtud vea otseseks tagajärjeks. Toetuse taotlus oleks rahuldatud, kui taotlus oleks saanud kümme hindepunkti.

Investeeringuobjektiga kaasnevaid tegevusi teostatakse parima hinnapakkumise teinud firma poolt vastavalt projektile. Ehitusload on väljastatudprojektijärgsete tööde teostamiseks täies mahus ning seetõttu ei ole mõeldav olukord, et projektis märgitust osa töid jäetakse teostamata. Kuna toetuse taotlus on tehtud projektijärgsete investeeringute teostamiseks, siis ei ole samuti mõeldav olukord, et kavandatav investeeringuobjekt teostatakse osaliselt ning osa projektijärgseid taotluses sisalduvaid tegevusi jäetakse teostamata. Antud juhul tähendab PRIA poolne osade investeeringuobjektide mittearvestamine, et kogu investeeringuobjektilt on võetud võimalus täita meetme eesmärki. Kuna investeeringuobjekti kogumaksumus ületas maksimaalse lubatud toetuse määra ja osaliselt tuleb investeering teostada omavahenditest, siis on väär vastustaja väide, et ta ei saanud hinnata kõiki taotluses sisalduvaid investeeringuobjekte. Samuti ei ole seadusandlikku alust PRIA väitel, et "investeeringuobjektid, millele toetust ei taotleta, hindamisele ei kuulu ja hindepunkte selle eest ei saa hoolimata sellest, et taotleja seal tegevusi kavandab". Sellise käsitlusega on PRIA seadusevastaselt piiranud oma volitusi taotluse hindamisel ja piirdunud hindepunktide andmisel ainult avalduse hindamisega. Määrus, erinevalt PRIA arusaamast, käsitleb aga mitte avalduse hindamist, vaid taotluse hindamist, kogumis kõigi taotlusdokumentidega.

Määrus ei piiranud PRIA võimalust arvestada hindepunktide omistamisel ka esialgse avaldusega, hoolimata sellest, et ühe investeeringuobjekti osas oli taotletud määrusega võimaldatavast suuremat toetuse määra. Kokku oli taotletud toetuse määr lubatud piires ka algses taotluses. Kõik muudatused avalduses olid tehtud vastavalt PRIA ettekirjutusele ja teenistuja L.-R. Panova juhtnööridele. Ainult avalduse võtmisel hindamise aluseks pidi PRIA teenistuja Ly-Reet Panova aru saama, et tema juhendamisel tehtud muudatused vähendavad investeeringuobjektile antavaid hindepunkte. Selles valguses tundub PRIA tegevus liiati ka pahatahtlik ja eksitav.

Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks.

Toetuse taotleja on valesti tõlgendanud Põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.4 “Integreeritud maaparandus” tingimused” § 13 lg 1. PRIA pole hinnanud ainult avaldust vaid taotlust tervikuna. Hindepunkte saab siiski anda investeeringuobjektidele, millele toetust taotletakse. See on taotleja enda valik, millele ta toetust taotleb, PRIA ei saa projektist lähtuvalt välja valida objekte, millele võiks anda hindepunkte ja millele mitte, olgugi, et töid seal tehakse. Kõikidele tegevustele ei saagi toetust taotleda või tuleb taotleda väiksemas suuruses, sest on kehtestatud toetuse piirmäär ja antud juhul on see 7 000 000 krooni, millest rohkem toetust taotleda ei saa. Selleks ongi avaldus, et taotleja tooks seal välja objektid ja summad, millele ta toetust taotleb.

Struktuuritoetuse seaduse § 19 lg 1 p 4 kohaselt on üheks taotlusele esitatud nõudeks ka see, et taotletud toetuse suurus ei ületaks meetme tingimustes sätestatud piirmäära.

Toetust taotletakse investeeringuobjekti kohta. Taotleja esitas 21.07.2006 investeeringutoetuse taotluse, mis ei olnud investeeringuobjektide osas õigesti täidetud, sest avaldusel olid kajastatud investeeringuobjektid, millele toetust ei taotletud. Hindamisele kuuluvateks investeeringuobjektideks on ainult need objektid, millel tehakse töid ja millele taotleja toetust taotleb.

21.07.2006 esitatud ja taotluse vastuvõtmisel parandatud avalduses taotleb kaebaja toetust järgmiselt : 1) põlluja erametsamaade kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu ehitamiseks 950

702 krooni põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks 5 470 000 krooni. Nimetatud tegevused annavad 1 punkti. 2) maaparandussüsteemi eesvooluks olevate veejuhtmete ja nendel asuvate maaparandusrajatiste rekonstrueerimine 579 298 krooni. Nimetatud tegevus annab taotlusele 1 punkti.

Määruse nr 66 lisa 1 p 1 nimetatud investeeringuobjekti rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks võib toetust taotleda kuni 5 470 000 krooni kalendriaastas. Taotleja oli ületanud rekonstrueerimisele ja uuendamisele ettenähtud piirmäära 5 470 000 krooni (küsib rekonstrueerimisele kokku 6 049 298 krooni).

Juhul kui mitte arvestada asjaoluga, et taotleja on ületanud rekonstrueerimisele ette nähtud piirmäära, siis saaks taotleja 21.07.06 esitatud taotluse eest kokku 8 punkti, 5 punkti määruse lisa 9 p 1.1 (taotlejaks MTÜ) ja p 2.1 eest (vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine) ning 3 punkti lisa 9 p 3.3 alusel – investeeringuobjektideks on vähemalt 2 lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Ka sellisel juhul ei saaks taotlus nõutavat arvu hindepunkte toetuse määramiseks.

Kuna taotleja poolt 21.07.06 esitatud avalduses küsiti toetust rekonstrueerimisele rohkem kui lubatud, siis palus PRIA 05.10.2006 järelepärimisega esitada uus avaldus, milles oleks selge, millele siiski toetust soovitakse, samuti tuleb viia taotlus vastavusse määruses lubatud toetuse piirmääraga rekonstrueerimisele so 5 470 000 krooni. 30.10.2006 esitatud parandatud ja õigesti täidetud avalduses taotleb taotleja toetust järgmiselt:

1) põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks 2 996 536 krooni ja põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks 3 009 032 krooni (1 punkt), 2) maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks 17 451 krooni (1 punkt), 3) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks 886 013 krooni maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks 90 968 krooni (1 punkt).

Järelikult kuulubki taotlus hindamisele lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti + 5 hindepunkti (on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine), kuna investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Taotleja taotleb toetust lubatud maksimummääras 7 000 000 krooni, erateedele ja veejuhtmele ta enam toetust taotleda ei saaks, sest taotletav toetuse lubatud piirmäär on juba ületatud. Hinnata neid ei saa, kuna nendele toetust ei taotleta.

Hindamisele ei kuulu tegevused, mida taotleja kavatseb teha omal kulul ja millele ta toetust ei taotle. Maaparandussüsteemi ülevaatuslehel võivad need tegevused olla ära toodud, kuid kui nendele toetust ei taotleta, siis nad hindamisel arvesse ei lähe. Investeeringuobjekt määruse mõistes on objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga iga objekt, millele taotleja teeb omal kulul investeeringu. Kui taotleja leiab, et nt eratee on investeeringuobjektiks, siis tuleks tal sellele oma avalduses toetust taotleda ja loobuda osadele objektidele toetust taotlemast. Praegusel juhul on küll ehitusluba jms veel olemas eratee jaoks, kuid taotleja ei saa sellele enam toetust küsida, sest taotletav piirmäär 7 000

000 krooni on ära taotletud. Taotleja peab ise tegema valiku, millistele investeeringutele ta toetust küsib. PRIA ei saa siia juurde lisada enam uusi investeeringuobjekte ja neile toetust määrata. Omavahenditest teostatavad investeeringuobjektid hindamisele ei kuulu.

Investeeringuobjekt on määruse mõistes objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu projekti tegevus. Seetõttu on vale ka taotleja arusaam, et hinnata tuleb kogu projekti ja kõikide tegevuste eest hindepunkte anda, hoolimata sellest, et nendele objektidele toetust ei taotleta.

Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et taotluse rahuldamata jätmise otsus ehk soodustava haldusakti andmisest keeldumise otsus peab olema kirjalikult põhjendatud. Sellega tagatakse haldusakti adressaadile selgus motiivides, miks tema taotlus rahuldamata jäeti. Vaidlustatud otsuses on märgitud õiguslik alus, millele käskkirja tegemisel toetuti ning lakooniliselt märgitud põhjused, miks taotlus jäeti rahuldamata. Kuid kohtu arvates ei anna vaidlustatud käskkirja põhjalikuma motiveeringu puudumine iseenesest alust käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Käskkirja puudulik motiveerimine ei ole antud juhul olnud kaebuse esitamise põhjuseks, kaebuse esitaja on vaidlustanud sisuliselt esitatud taotluse hindamise tulemusi, välja tuues oma arvestuse ning näidates, milles on vastustaja tema taotlust hinnates eksinud.

Kanamardi Maaparandusühistu MTÜ poolt 21.07.2006 esitatud taotluse puhul on tegemist struktuuritoetuse taotlusega. Struktuuritoetuse taotluse menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused sätestab struktuuritoetuse seadus (STS). STS § 16 lg 1 alusel on põllumajandusminister, kui meetme rakendusasutuse juht, oma 10.06.2005 määrusega nr 66 kehtestanud „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused. Selles määruses nr 66 on sätestatud integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlustele, taotluse esitamise tähtaeg, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord, taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotlus on vastustaja poolt vastu võetud, taotlus ja taotleja on tunnistatud vastavaks, kuna taotluse rahuldamata jätmise otsust STS § 18 lõike 3 või § 19 lõike 5 alusel tehtud ei ole. (määruse nr 66 § 16 lg 5). Vaidlus antud kaebuse puhul on poolte vahel kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse hindamisel, kaebuse esitaja leiab, et tema poolt esitatud taotlus oleks pidanud saama 10 hindepunkti, PRIA on oma käskkirjas kui ka kohtumenetluse käigus väitnud ning põhjendanud, et kaebaja taotlus sai õiguspäraselt 9 hindepunkti. Kui kaebuse esitaja taotlus oleks saanud 10 hindepunkti, oleks kaebuse esitaja saanud tulenevalt paremusjärjestusest investeeringutoetust, mida taotles.

Määruse nr 66 § 17 lg 1 kohaselt hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi STS § 20 lõike 3 kohaselt. STS § 20 lg 3 järgi rahuldatakse parimad taotlused hindamistulemuste alusel. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Seega, kui meetme eelarves piisavalt raha ei ole, pole võimalik kõiki taotlusi rahuldada. Määruse nr 66 § 17 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi sama seaduse lisas 9 nimetatud kriteeriumide alusel. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunkti summa saanud taotlus. Hindepuntide arvestamisel on üheks aluseks määruse nr 66 lisa 1, mis annab nende investeeringuobjektide loetelu, mille kohta võib meetme raames investeeringutoetust taotleda. Kaebuse esitaja seisukohalt hõlmab nende taotlus nelja lisas 1 loetletud investeeringuobjekti, vastustaja seisukohalt 3 investeeringuobjekti. Sellest sõltub, kas hindepunktide andmisel tuleb kohaldamisele lisa

9 punkt 3.1 või punkt 3.2.

PRIA 14.11.2006 käskkirja andmisel on arvestatud kaebuse esitaja poolt 30.10 2006 esitatud ja eelnevalt parandatud avaldust, mida vastustaja luges õigesti täidetuks. (Tlk.21-31). Selles avalduses on kaebuse esitaja taotlenud toetust järgmiselt: 1) põlluja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks, (määruse nr 66 lisa

1 p 1.1.); 2) põlluja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks, (lisa 1 p 1.1.); 3) maaparandussüsteemidega seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks, (lisa p 1.8); 4) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks, (lisa 1 p 1.9); 5) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks (lisa 1 p 1.9). Seega on toetust taotletud kolmele lisas 1 toodud investeeringuobjektile, mitte rohkemale. Määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 kohaselt annavad need tegevused ehk investeeringuobjektid kokku 4 punkti, nii nagu vastustaja on ka arvestanud ja otsustuse tegemisel aluseks võtnud. Lisaks sai taotlus veel 5 hindepunkti lisa 9 punktide 2.2 ja 2.1 alusel, seega kokku

9 hindepunkti.

Kaebuse esitaja hinnangul oleks tulnud hinnata lisaks eelnevale veel kahte tegevust: 1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis, 2) eratee ja selle koosseisu kuuluv rajatis juurdepääsuks põllumajandusmaale. Kuid nähtuvalt PRIA-le 30.10.2006 esitatud avaldusest ehk taotlusest, nendele tegevustele toetust taotletud ei ole. Seega ei ole võimalik ka neid tegevusi hindamisel arvestada. Õige on kaebaja väide, et esialgses 21.07.2006 esitatud taotluses oli toetust taotletud ka maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ja sellel asuva või sellele kavandatavale maaparandusrajatisele, mis tingimuste lisa 1 p 1.7 alusel oleks veel ühe hindepunkti andnud. Kuid samas 21.07.2006 taotluses ei ole toetust keskkonnarajatiste ehitamiseks taotletud, mis tähendab, et ka ainult 21.07.2006 esitatud taotlus ei oleks võimaldanud anda taotlusele 10 hindepunkti, nii nagu vastustaja on ka välja toonud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et hindamisele kuuluvad ainult need tegevused, millele toetust taotletakse, mitte need, mida taotleja teeb oma kuludega. Teistsugust tõlgendust ei saa anda ka tingimuste lisa 1 pealkirjast tulenevalt. Investeeringuobjektina ei saa käsitleda neid objekte, millele toetust ei taotleta. Investeeringuobjektideks ei saa lugeda kõiki tegevusi, mida projekti eesmärgil ja raames tehakse. Investeeringuobjekt saab olla objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu projekti raames tehtavad tegevused. Taotlusele esitatavad nõuded on sätestatud STS §-s 19. Selle paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt saab toetust taotleda meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele, omafinantseeringuga toetatavad tegevused ei lähe selle hulka (STS § 19 lg 1 p 6).

Kaebuse esitaja süüdistab vastustajat pahatahtlikkuses, kuna nõudis kaebajalt taotlusse paranduste sisseviimist, milleks puudus vajadus. Kuid kohtule esitatud tõendistest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuse esitajat eksitusse viinud või teinud ettepanekut teatud investeeringuobjektide toetuse taotlusest väljajätmiseks.

Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 32922 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda (HKMS § 92 lg 1).

Eda Muts kohtunik