2-06-22723/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-06-22723 1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-22723

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 09. mai 2007.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi AS-i EMT hagi J. Z.`i vastu 7 976,01 krooni väljamõistmise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 26. aprill 2007.a

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada, kuid mitte viiviste osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

2. Välja mõista J.Z.´ilt (isikukood X, viimane teadaolev elukoht X) AS-i EMT (registrikood X, asukoht X) kasuks põhivõlgnevus 4 037 (neli tuhat kolmkümmend seitse) krooni ja 01 senti, viivised 2 018 (kaks tuhat kaheksateist) krooni ning menetluskulud 1 705 (üks tuhat seitsesada viis) krooni ja 92 senti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 25. augustil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt 04.04.2004.a sõlmisid pooled mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Motorola C350 IMEI kood 350907073934848. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale neli arvet summas 4 266.05 krooni. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning seisuga 03.08.2006.a võlgneb hagejale 4 037,01 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15 % päevas, mis seisuga 03.08.2006.a. moodustab 3 939,00 krooni.

2-06-22723 2 (3) 2. Hageja palus vastavalt VÕS § 5, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100 ja § 101, § 113 lg1 välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega 7 976,01 krooni ja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED 3. Hagiavaldust koos lisadega ei olnud võimalik kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel kostja registreeritud elukohaks on X. Ida Politseiprefektuuri 20.12.2006.a tõendi kohaselt kostja ei ela registreeritud elukohas ja tema tegelik elukoht on politseile teadmata. Sellepärast Viru Maakohtu 28.07.2007.a kohtumääruse alusel hagiavalduse esitamisest teatati kostjale ja kostja kutsuti kohtuistungile vastavalt TsMS §317 lg1 p1, lg2, lg3 kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01. märtsil 2007.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL 3. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 25.04.2007.a esitas esindaja kohtule taotluse tsiviilasja ilma hageja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks, põhjendusel, et hageja esindajad viibivad Paide ja Võru kohtumajades toimuvatel kohtuistungitel. Esindaja palus hagi rahuldada.

4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.03.2007.a., siis loetakse kohtukutse kostjale kätteantuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt TsMS § 408 p1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kuivõrd kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjale asja sisuliselt lahendamise hoiatusel ja TsMS §317 lg5 alusel loetakse kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks 01.04.2007.a. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma enda esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS §199 lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et pooled, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

7. TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe tekkimise alused on sätestatud VÕS §3, mille punktist 1 tulenevalt tekkib võlasuhe muu hulgas ka lepingust.

8. Poolte vahel 04.04.2004.a sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu aluses hageja müüs kostjale mobiiltelefoni Motorola C350 IMEI kood 350907073934848 väärtusega 1 188 krooni. Lepingu sõlmimisel ei maksnud kostja telefoni eest midagi, pooled leppisid kokku, et

2-06-22723 3 (3) maksmine toimub ositi, st alates 2004.a aprillist kuni 2005.a märtsini summas 99 krooni kuus (t.lk. 14-16). Samal päeval sõlmisid pooled ka liitumislepingu mobiiltelefoni nr 372 53 437 583 kasutamiseks ilma kuumaksuta kuni aastani 2006.a (t.lk.12, 13).

9. kauba järelmaksuga ostmine ja teenuste kasutamine või käsutamise võimaldamine eeldab ka nende eest maksmist. Hagiavalduse juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt kostja pole lepingute alusel müüdud kauba ja osutatud teenuste eest tasunud. Ajavahemikul 01.07.2004.a- 28.09.2004.a esitas hageja kostjale neli arvet kokku summas 4 266.70 krooni, millest 198 krooni moodustab järelmaks (t.lk. 18-21). Hagiavalduse jrgi kostjal on tasumata võlgnevus 4 037.01 krooni.

10. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille lõike 1 punkti 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS 108 lg1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nende sätete aluse hagi põhivõlgnevuse 4 037.01 krooni väljamõistmise osas tuleb rahuldada.

11. VÕS §113 lg1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viiviseintressi. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja on nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis on liitumislepingu lahutamatu osa. Hageja ei esitanud kohtule kostjaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud EMT teenuste kasutamise üldtingimusi, mistõttu ei ole kohtul ka võimalik kontrollida hageja poolt määraga 0.15% päevas viivise arvestamise põhjendatust. Sellepärast kohus peab põhjendatud viivise suurukseks ½ põhivõlgnevusest ja rahuldab hagi viiviste väljamõistmise osas vaid 2 018 krooni ulatuses.

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud riigilõivu 350 krooni, sh. 250 krooni hagiavalduse esitamisel ja 100 krooni kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest (t.lk. 8, 46), mis vastavalt TsMS §162 lg1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS §162 lg2 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtuvälised (esindaja) kulud 1 355.92 krooni. Kokku menetluskulud 1 705.92 krooni.

13. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §453, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik